2-24-118265/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-118265

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. august 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-118265

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kaudu hagi M.K. vastu

võla nõudes

Hagihind

4368,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kaudu

(registrikood: 14304235; aadress: Vabaõhumuuseumi tee 1,

Tallinn, 13521 XXX);

Hageja esindaja: Alar Liivamägi (OÜ GS Core; e-post:);

Kostja: M.K.

(isikukood: XXX; aadress: xxxxx,

xxxxxxxxxxxküla,

xxxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxxx

maakond; e-post:).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M.K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu kasuks

autolaenu laenulepingust tulenev võlgnevus summas 4416,56 eurot, sh põhivõlg

2965,86 eurot, intress 178,80 eurot, lepinguhaldustasu 23,60 eurot, võla

sissenõudmiskulud 35 eurot ning seisuga 19.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivis

1213,30 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M.K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu kasuksa

alates 20.08.2025 viivis põhivõlalt (2965,85 eurot) määras 16,9% aastas kuni

põhivõlae tasumiseni.

4. Jätta hagi suuremas ulatuses rahuldamata.

5. Kohtuotsus tuleb kostjale M.K. kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 99,87% ulatuses kostja kanda ja 0,13% ulatuses hageja kanda.

2. Mõista kostjalt M.K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja

1 (7)

menetluskulud 935,78 eurot (sh käibemaks).

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 04.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse M.K.

vastu autolaenu laenulepingust nr 710473381 tuleneva võla nõudes.

Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

01.03.2022 autolaenu laenulepingu laenusummaga 4000 eurot. Kostja kohustus tagastama

laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena ligikaudu summas 203,48 eurot (koosnes

laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust) 10ndaks kuupäevaks (või sellele eelneval

pangapäeval) alates 10.04.2022. Tagasimakseperiood oli 24 kuud. Lepingu kohaselt oli

intressimäär 16,9% aastas (0,047% päevas), krediidi kulukuse määr 21,78% ja

laenuhaldustasu 5,90 eurot.

19.08.2022 leppisid pooled kostja soovil kokku ühekuulises maksepuhkuses ning kostja ei

pidanud tasuma augustikuu makset. Koostati uus maksegraafik, mille kohaselt kostja pidi

maksete (osamakse suurus 207,04 eurot) tegemisega jätkama alates 10.09.2022.

Kostja rikkus autolaenu laenulepingust tulenevaid kohustusi, kui ei tasunud osamakseid alates

2022 novembrist. Alates 2022 detsembrist oli kostja täielikult viivituses kõigi maksegraafikus

kokku lepitud osamaksetega.

Krediidiandja teavitas 10.03.2023 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust

hiljemalt 14 päeva kirja saatmisest. Kuna kostja kohustuse täitmise tähtpäevast kinni ei

pidanud, ütles krediidiandja lepingu 25.03.2023 üles. Ülesütlemise- ja loovutamise teade tehti

kostjale nähtavaks internetis panga iseteeninduses.

Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 2965,86 eurot (tasutud 1034,14 eurot),

intressi 178,80 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 649,59 eurot ning

edasiulatuvat viivist põhinõudelt (2965,86 eurot) alates 05.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Krediidiandja kontrollis enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet laenutaotluses esitatud

andmete alusel ning viis läbi ka täiendava kontrolli. Kostja konto väljavõttele (taotluse

esitamise eelsed kuus kuud) teostati masinanalüüs. Kostja igakuine sissetulek oli 3200 eurot

ja kohustuste jääksumma 3000 eurot, mille katteks tegi kostja igakuiselt makseid

kogusummas 500 eurot. Vaba raha jäi kostjale seega 2700 eurot. Kostja viimase viie kuu

palga laekumine konto väljavõtte kohaselt oli 14 741,74 eurot (s.o kuu keskmine 2948,35

eurot). Arvelduskonto ei olnud arestitud, maksehäired puudusid. Laenulepinguga võetud

kohustus tasuda igakuiselt kohustuse katteks 203,48 eurot, oli kostjale jõukohane ning

taotletud laenusumma ei olnud suur. Kostja tehingud krüptorahaga on tema vabatahtlik

investeerimistegevus, mis üksnes kinnitab tema maksevõimet.

2 (7)

2. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 13.09.2024.

Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, olles analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

4. Kohus juhindub asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava

asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

5. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 2965,86 eurot (tasutud 1034,14 eurot),

intressi 178,80 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 649,59 eurot, samuti

edasiulatuvat viivist põhinõudelt (2965,86 eurot) alates 05.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

6. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja sõlmisid 01.03.2022 autolaenu

laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 4000 eurot (dtl 32-33). Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ning laenu 4000 eurot 02.03.2022 välja maksnud (dtl 39).

Vastavalt TF Bank AB laenulepingu üldtingimuste punktile 3.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt maksegraafikule (sh muudetud maksegraafikule) (dtl 68; 71) tagasi maksta.

Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule

kogusummas 1481,16 eurot.

7. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 50,85%. Kostjale

autolaenu laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,78% aastas (dtl 32),

mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

8. Krediidiandja luges autolaenu laenulepingu üles öelduks 25.03.2023 (dtl 82) ning loovutas

samal päeval nõude hagejale. Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid

esitanud ei ole.

9. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu

andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on

krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma

3 (7)

tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab

tema vajadustele ja finantsolukorrale.

Kohus selgitas 31.03.2025 hagejale saadetud kirjas, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse

kontrolliks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendada (dtl 106-109).

10. 04.07.2024 esitatud hagiavaldusest, 21.04.2025 hageja vastusest kohtule ning hageja

esitatud tõenditest saab järeldada, et autolaenu laenulepingu sõlmimisega kaasnenud kostja

krediidivõime kontroll oli piisav.

Krediidiandja hindas laenusaaja krediidivõimelisust tema laenutaotluse, sellele eelnenud 5

kuu pangakonto väljavõtte ning ka andmebaaside põhjal. Krediidiandja arvestas kostja

korrigeeritud sissetulekuks 2984,35 eurot ning igakuiste kohustustena 500 eurot (kohustuste

jääksumma 3000 eurot). Ülalpeetavaid ei ole. Kohus tegi kindlaks kostja pangakonto

väljavõttelt (dtl 43-65), et kostja sai igakuist sissetulekut töötasu näol suurusjärgus, millest

krediidiandja on laenu andmisel lähtunud. Igakuiste kohustuste suuruseks tuvastas kohus

ligikaudu 802,94 eurot. Saadud summa koosneb suuresti kohustustest teiste võlausaldajate

ees. Lisandub autolaenu laenulepingu alusel tekkinud igakuine kohustus 207,04 eurot.

Igakuised kohustused kokku ligikudu 1009,98 eurot, mis on 34,30% kostja igakuisest

sissetulekust. Nõustuda saab hagejaga selles, et investeerimistehingute tegemine üksnes

kinnitab kostja maksevõimet. Võttes arvesse, et kostja igakuine sissetulek töötasu näol oli

keskmiselt 2984,35 eurot ning igakuised kohustused vähemalt 1009,98 eurot, jäi kostjale

igakuiseks kasutamiseks veel ligikaudu 1974,37 eurot. Isegi, kui arvestada igakuisest

sissetulekust lisaks finantskohustustele maha veel mõistlikus suuruses püsikulud, mis võisid

kostjal olla (kommunaalkulud jms), kuid mille osas ei ole krediidiandja märkinud, et ta oleks

neid kulusid hinnanud, on krediidiandja sellegipoolest kohtu hinnangul asunud põhjendatud

järeldusele, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud maksevõimeline.

Kostja ei ole vastupidist väitnud.

11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista autolaenu laenulepingust tuleneva põhivõla

2965,86 eurot.

Kostja sai laenu 4000 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kogusummas 1481,16 eurot,

millest põhiosa katteks on arvestatud 1034,14 eurot. Kostja asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega

on kostjal tasumata põhivõlgnevus 2965,86 eurot (4000-1034,14).

Krediidiandja andis kostjale 10.03.2023 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega 14 päeva alates

kirja saatmisest, s.o kuni 24.03.2023 (dtl 81). VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges autolaenu laenulepingu üles öelduks

25.03.2023 (dtl 82). Lepingust tulenev kohustus muutus seega sissenõutavaks 25.03.2023

ning hagejal tekkis VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2965,86 eurot.

12. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva intressi tasumist summas 178,80 eurot.

VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja

võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks

ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud

protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise

eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

4 (7)

Kostjal on tasumata intressimaksed maksegraafiku alates 10.12.2022 maksest kuni

ülesütlemiseni, so kuni 10.03.2023 makseni. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks ka intress

perioodi 11.03.2023 kuni 25.03.2023 eest. Kokku intressivõlg 178,80 eurot.

Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja

intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

intress summas 178,80 eurot.

13. Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva laenuhaldustasu summas

23,60 eurot.

Kostjal on tasumata laenuhaldustasu perioodi 10.12.2022 kuni 10.03.2023 eest (s.o 4x5,90).

Kohtu hinnangul saab lepinguhaldustasu nõude lugeda hagi esitamise aja seisuga

sissenõutavaks. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud ega tõendanud, et ta on

lepinguhaldustasu tasunud. Kohus rahuldab hageja nõude lepinguhaldustasu võlgnevuse osas

summas 23,60 eurot.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg-d 1, 2 p-le 3 sissenõudmiskulude

hüvitised edastatud meeldetuletuskirjade eest enne lepingu lõpetamist summas 20 eurot ja

peale lepingu lõpetamist samuti summas 20 eurot.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt

ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku

summas 35 eurot.

Esialgne krediidiandja on edastanud kostjale lepingu kehtivuse ajal järgmised

meeldetuletuskirjad, mille alusel taotletakse sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot:

12.12.2022 (tasuta) (dtl 72), 20.12.2022 (tasuline, 5 eurot) (dtl 78), 09.01.2023 (tasuta) (dtl

72), 19.01.2023 (tasuline, 5 eurot) (dtl 79), 27.01.2023 (tasuta), 19.02.2023 (tasuline, 5 eurot)

(dtl 80) ja 03.03.2023 (tasuta) (dtl 72) ning 10.03.2023 (tasuline, 5 eurot) (dtl 81). Kooskõlas

VÕS § 1132 lg-ga 1 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 20 euro ulatuses.

Lisaks on kostjale peale lepingu lõppemist (s.o peale 25.03.2023) saadetud neli tasulist

meeldetuletuskirja - 13.09.2023 (dtl 83), 27.10.2023 (dtl 84), 04.12.2023 (dtl 86) ja

09.01.2024 (dtl 88). VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et tarbijale võib peale lepingu lõppu saata

kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulude

hüvitamine VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel summas 15 eurot (s.o kolme meeldetuletuskirja

saatmise eest).

15. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka autolaenu laenulepingust tuleneva viivise

649,58 eurot (seisuga 04.07.2024) ning edasiulatuva viivise.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

5 (7)

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja ei arvest viivist lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud jooksvatelt maksetelt. Viivist

on arvestatud põhivõlalt 2965,85 eurot ning seda lepingu ülesütlemisele järgnenud teisest

päevast, s.o alates 27.03.2023. Viivise arvestamisel on lähtutud lepingujärgsest viivise

määrast, s.o 16,90% aastas (0,047% päevas).

Võttes arvesse, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, siis on põhjendatud

kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 2965,85 eurolt lepingujärgse määraga 16,9%

aastas ajavahemikul 27.03.2023 kuni 04.07.2023 (kaasa arvatud), mis on 649,58 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 05.07.2024

lepingujärgses määras s.o 16,90% aastas. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on

põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on

põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 2965,85 eurolt alates 05.07.2024

kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 16,9% aastas. Kohtuotsuse tegemise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1213,30 eurot (649,58+563,72).

16. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista autolaenu laenulepingust tulenev põhivõlg 2965,85 eurot, intress 178,80

eurot, lepinguhaldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, kohtuotsuse tegemise

seisuga (19.08.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 1213,30 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt

2965,85 eurolt alates 20.08.2025 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 16,9%

aastas.

Menetluskulude jaotus

17. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hageja nõudest ligikaudu 99,87%, mistõttu jäävad menetluskulud 99,87%

ulatuses kostja kanda ning 0,13% ulatuses hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 490

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 622,20 eurot, samuti viivise

menetluskuludelt.

6 (7)

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise

korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses

lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse

menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.

Samas on kohtu hinnangul märgitud õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise

ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitas menetluskulud seisuga 21.04.2025 (dtl 133-134).

Kohtu hinnangul ei ole 31.03.2025 kohtunõudega tutvumisel, selle analüüsil ning

esindatavaga konsulteerimisel tekkinud ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. Samuti ei ole

põhjendatud ajakulu 21.04.2025 vastuse koostamisel kohtule 3,5 tundi. Põhjendatuks saab

pidada ajakulu hagimenetluses osalemisel 5 tundi, mis vastab menetluses esitatud

dokumentide ja nende lisade mahule. Kostja menetluses osalenud ei ole. Arvestades

lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 427 eurot

(134,20+292,80) (sh käibemaks).

19. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 937 eurot

(490+20+427). Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 99,87%, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 935,78 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

21. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

7 (7)