2-24-141070/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-141070

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-141070

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.D vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

527,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, 10149),

Kostja: O.D (isikukood XXX

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt O.D (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel 18.01.2024

sõlmitud järelmaksulepingu nr. L89014914022 ja 28.08.2024 nõude loovutusest

tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus (16.12.2024 kuni 16.08.2025

osamaksed) 61,70 eurot ja viivis põhinõudelt 61,70 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 11,90% aastas.

3. Välja mõista kostjalt O.D hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks edasiulatuvalt

18.01.2024 järelmaksulepingust nr L89014914022 tulenevad osamaksed alates

16.09.2025 kuni 16.01.2028, kokku summas 287,64 eurot, järgmise maksegraafiku

alusel:

Nr

Maksepäev

Põhiosa jääk

(eurot)

Põhiosa

(eurot)

16.09.2025

287,64

7,68

16.10.2025

279,96

7,97

16.11.2025

271,99

7,95

16.12.2025

264,04

8,24

2-24-141070

16.01.2026

255,80

8,23

16.02.2026

247,57

8,38

16.03.2026

239,19

8,92

16.04.2026

230,27

8,67

16.05.2026

221,60

8,95

16.06.2026

212,65

8,98

16.07.2026

203,67

9,24

16.08.2026

194,43

9,29

16.09.2026

185,14

9,45

16.10.2026

175,69

9,71

16.11.2026

165,98

9,78

16.12.2026

156,20

10,04

16.01.2027

146,16

10,12

16.02.2027

136,04

10,30

16.03.2027

125,74

10,68

16.04.2027

115,06

10,66

16.05.2027

104,40

10,90

16.06.2027

93,50

11,03

16.07.2027

82,47

11,27

16.08.2027

71,20

11,41

16.09.2027

59,79

11,61

16.10.2027

48,18

11,84

16.11.2027

36,34

12,01

16.12.2027

24,33

12,23

16.01.2028

12,10

12,10

4. Välja mõista O.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks käesoleva otsuse resolutsiooni

p-s 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis lepingujärgses

viivisemääras 11,90% aastas alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga

tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.

5. Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista O.D-lt välja intress

summas 27,56 eurot, haldustasu summas 4,80 eurot, sissenõudmiskulud summas 30,00

eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (18.02.2025) sissenõutavaks muutunud viivis

summas 22,54 eurot ja viivise mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud alates 19.02.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni osas.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

7. Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.

8. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud. Määrata Aktiva

Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 435 eurot

(riigilõiv 175 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja tasu hagimenetluses summas 240 eurot).

9. Mõista välja kostjalt O.D hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude

hüvitis summas 321,90 eurot, mis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole

nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717738092.

2-24-141070

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (321,90 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

11. O.D-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Asjaolud

1.

12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 484,85 euro

saamiseks. Kohus tegi 18.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.01.2025 määrusega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse

Pärnu Maakohtule. 31.01.2025 määrusega kohustas Pärnu Maakohus Aktiva Finance Group

OÜ-d esitama oma nõue (hagi) O.D vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2.

18.02.2025 esitas hageja hagi O.D vastu võlgnevuse nõudes. 12.05.2025 määrusega

jättis Pärnu Maakohus hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses

osundatud puudused. 26.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele.

3. Hagejavalduse kohaselt AS Inbank Finance ja O.D sõlmisid 18.01.2024

järelmaksulepingu nr. L89014914022 mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, AS Inbank Finance loovutas 28.08.2024

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 395,81 eurot, intress 27,56 eurot,

haldustasu 4,80 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,54

eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 19.02.2025 kuni

põhinõude summas 395,81 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 11,9% aastas.

4. Hageja selgitas kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

2-24-141070

järgimist järgnevalt. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist:

VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses:

Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud: Krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab

Inbank arvesse nii tarbija enda poolt esitatud andmeid, Inbankil juba olemasolevaid andmeid

kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii tarbija sissetulekute kui kohustuse kohta kui ka

varasema maksekäitumise kohta. Tarbija krediidivõimekuse hindamisel ei saa piirduda vaid

laekumiste ja tagasimaksete visuaalse vaatlemisega pangakonto väljavõttel. Oluline on hinnata

tarbija kogu finantsseisundit, sealhulgas sissetulekute stabiilsust, töösuhte kestust,

olemasolevate kohustuste täitmist ja üldist maksevõimet. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu

(näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole

krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija

krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Pank eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi (sh regulaarse sissetuleku) kohta

kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad Pangale täpset ja tõest informatsiooni. Pank

kasutab riskipõhist lähenemist tarbijate sissetuleku kontrollimiseks. Pank rakendab erinevaid

riskikontrolle, mis võivad põhjustada negatiivse otsuse (näiteks varasem maksekäitumine) või

pangakonto väljavõtte esitamise kohustuse. Negatiivne otsus või sissetuleku tõendamise

kohustus rakendub ennekõike juhul, kui tarbija poolt esitatud ning tema kohta erinevatest

allikatest saadud informatsiooni kogumis vaadeldes tekib kahtlus tarbija poolt esitatud

informatsiooni õigsuses lähtuvalt panga varasemast kogemusest sarnaste näitajatega

tarbijagruppidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi

artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt

omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti

toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Riigikohus on 31.01.2018

kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte

eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev

kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt

mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu

sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb

teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi.

5. Kohus võttis hagi 05.06.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et

2-24-141070

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

6. Kostjale on 18.02.2025 hagimaterjalid, 26.05.2025 vastus kohtunõudele ja

05.06.2025 määrus kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt (30.06.2025) ega ka käesolevani vastanud.

Kohtu põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või

kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

8. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg

5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

10. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja

18.01.2024 järelmaksulepingu nr. L89014914022. Järelmaksulepingu kohaselt oli

kostjal kohustus tasuda esialgsele võlausaldajale intresse. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

11. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda

(VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet

järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse

alused.

12. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata

vastaspoole vastuväidetest.

13. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb

05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.

Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast

lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis,

kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16

ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

2-24-141070

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

14. VÕS § 4062 lg 1 ütleb, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Hagiavaldusest nähtuvalt on lepingu kohaselt

krediidi kulukuse määr 31,60% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat 399,00 eurot, intressimäära 11,90%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 16.01.2028, osamaksete arv 48, laenulepingu sõlmimise tasu 15,00 eurot,

igakuine lepingu haldustasu 1,20 eurot. Lepingu sõlmimise ajal (18.01.2024) oli

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr 17,36%, mille kolmekordne on 52,08%. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et

lepingu krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud ülempiiri.

15. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS §

4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast

teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste

andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS

§ 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

16. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil järginud. Hagiavalduse

kohaselt hinnati kostja maksevõimet järelmaksulepingu sõlmimisel eeskätt kliendi enda

ütluste alusel, so tuginedes kostja ütlustele seoses tema sissetuleku suuruse ja igakuiste

kohustuste kohta. Lisaks tehti päringud registritesse ja kontrolliti kostjal maksehäirete

puudumist.

17. Pensioniregistrisse päringu tegemisega seoses on hageja hagiavaldus lk 4 alla

lisanud pildi millelt nähtuvad kirjed verified_monthly_income 835,47,

verified_income_periods 5 ja verified_income_periods_from_current_month. Kohus

12.05.2025 määruses selgitas hagejale, et sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla

piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on enne laenuotsuse langetamist

kontrollinud eeltoodud registrist kostjat puudutavaid andmeid. Tõendist peavad nähtuma

need asjaolud, mida hageja tõendada soovib ehk käesoleval juhul peaks hagis toodud

pildilt nähtuma kelle kohta, mis ajal, kuhu päring on tehtud ja mis oli päringu tulemus.

26.05.2025 vastuses kohtunõudele jäi hageja seisukohale, et krediidiandja on

kontrollinud Pensioniregistri andmebaasist tarbija igakuist sissetulekut.

2-24-141070

18. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses seoses Pensioniregistrisse päringu

tegemisega toodud tabel kostjaga seostatav. Samuti ei nähtu tabelist päringu tegemise

aeg. Hageja ei ole esitanud kohtule täiendavaid andmeid, mille pinnalt oleks kohtul

võimalik jõuda järeldusele, et hagiavalduses toodud tabel kajastab esialgse võlausaldaja

poolt Pensioniregistrist kostja kohta enne krediidiotsuse tegemist kogutud andmeid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise kohta

hagiavaldusse lisatud tabeli tähelepanuta.

19. Kohtu hinnangul ei saa tarbija poolt oma sissetulekute ja kohustuste kohta

esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite

kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri

2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika).

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

20. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ning

maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija

krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale

mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et

kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal

võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist

väikese kuumaksega krediiti.

21. Hagis väljatoodu pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel

tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest

nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud.

Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid

täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid

esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud

päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja

kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja

krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel

lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest lähtumist ning

lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised

varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.

22. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

2-24-141070

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult

jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

23. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS §

94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjaga

tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal oli eelnevalt toodud intressimäär 4,50%.

24. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles

öelnud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt on ülesütlemine kehtiv, kui

- tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega;

- tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks

koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja

nõutakse kogu võla tasumist;

- ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

- ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

25. Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja põhiosa katteks 3,19 eurot ja intressi on

tasunud kostja 3 osamakset. Samuti on kostja tasunud haldustasu 1,20 eurot kuus kuni

16.04.2024 osamakseni (kaasa arvatud). 26.05.2025 vastuses kohtunõudele märgib

hageja, et kostja on lepingu alusel teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid

kogusummas 49,66 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks

sellisel juhul lugeda lepingut 27.08.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

26. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et, tulenevalt krediidiandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ja selle tagajärgedest, ei olnud kostja 05.08.2025 (lepingu

ülesütlemise hoiatuse saatmise aeg) seisuga viivituses 3 põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei

olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei

ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk

tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud

krediidiandjal alust lepingut 27.08.2024 teatisega üles öelda ja lepingu ülesütlemine

krediidiandja poolt on tühine.

27. VÕS § 4034 lg 7 sätestatust tuleneb, et kostja ei võlgne hagejale muid tasusid

peale intressi. 26.05.2025 vastuses kohtunõudega on hageja arvestanud kõik kostja

maksed laekunuks põhivõlgnevuse katteks ega ole esitanud intressinõude

ümberarvestust VÕS § 94 järgses määras. Seega ei ole hageja intressinõue selge ja see

tuleb jätta rahuldamata. Järelmaksulepingus kokku lepitud lepingutasu ja haldustasu

langevad samuti muude tasude alla ning neid kostja eeltoodust tulenevalt hagejale ei

võlgne ehk ka need nõuded tuleb jätta rahuldamata.

28. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 30,00 eurot

tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu

kehtivuse ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 2 alusel

sissenõudmiskulude hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult pärast lepingu

2-24-141070

lõppemist. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et hageja nõude aluseks oleva

tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. 26.05.2025 vastuses kohtunõudele

märgib hageja, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 11.

osamaksest, s.o 16.12.2024 osamaksest. Hagiavaldusest nähtuvalt on kõik

sissenõudmiskulude nõude aluseks olevad kirjad saadetud kostjale enne 16.12.2024.

Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista muud makseviivitusega tekkinud kulud

summas 10 eurot. Hagiavalduses toodud väljavõttest nähtuvalt on kõik nõude aluseks

olevad toimingud ((robot)kõned, kontaktikatsed, SMS-i saatmised, e-maili saatmised)

tehtud samuti enne 16.12.2024. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel. VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise

nõudmise õigus on hagejal juhul, kui ta on saatnud lepingu kehtivuse ajal tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole välja toonud, et kostjale oleks enne

06.09.2024, 08.10.2024 ja 22.10.2024 tasuliste kirjade saatmist saadetud tasuta

meeldetuletused, seega ei ole täidetud VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise nõudmise

eeldused.

29. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks on hagiavalduse kohaselt 16.01.2028, seega

ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete

osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Hageja esitas kohtule 26.05.2025 nõude ümberarvutuse ja

taotleb kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist.

30. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel

ajal ei täida. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades, et kostja ei ole üle aasta (viimane

tasumine on toimunud 16.04.2024 osamakse katteks) täitnud hageja nõude aluseks

olevast tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust, võib eeldada, et ta ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohus peab põhjendatuks ja

rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud põhivõla väljamõistmiseks ja tulevikus

sissenõutavaks muutunud osamaksete väljamõistmise nõudes.

31. Tulenevalt hageja ümberarvestusest on kohtuotsuse tegemise ajaks põhivõla

osamaksed muutunud sissenõutavaks alates 16.12.2024 kuni 16.08.2025 ehk kokku

summas 61,70 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja osamaksed alates 16.09.2025

kuni 16.01.2028, s.o kokku summas 287,64 eurot, mis tuleb kostjal tasuda vastavalt

otsuse resolutsioonis toodud maksegraafikule.

32. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 11,90%

aastas. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ja

lepingujärgset viivist 11,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt

maksegraafikule.

33. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud

summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna

kostja on oma kohustust rikkunud. Tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks

tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.

34. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset

2-24-141070

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

35. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

36. TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

37. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

38. Hageja esitas kostja vastu nõude hagihinnaga 527,81 eurot. Kohus rahuldas hagi

osaliselt (põhivõlg 349,34 eurot ja edasiulatuv viivis määraga 11,90% aastas ehk 41,57

eurot). Seega rahuldas kohus hagi u 74% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud

74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.

39. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

40. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 175 eurot ja palub kostjalt välja mõista ka

maksekäsu kiirmenetlusega seoses 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike

menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine

kostjalt on põhjendatud.

41. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust

kokku 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle.

Taotluse kohaselt on hageja esindaja tutvunud ja analüüsinud täiendavaid dokumente,

valmistanud ette ja koostanud hagiavalduse, kogunud ja komplekteerinud lisad ning

esitanud dokumendid kohtule.

42. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud

2-24-141070

hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja

keerukust arvestades põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

43. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Kuna hageja

esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas,

peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Seega on põhjendatud kulu õigusabile 240 eurot (120 * 2).

44. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 435 eurot (riigilõiv

175 eurot + TsMS § 4842 alusel 20 eurot + õigusabikulud hagi esitamisel 240 eurot).

45. Hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 74% hageja menetluskuludest ehk 321,90 eurot. Hageja

palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717738092. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt

hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse

täitmise viisi menetluskulude osas.

46. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

47. Kostja ei ole menetluses osalenud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka

toimikust, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

48. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

49. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik