3-23-561/82 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-561

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.08.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel Wolf-

Tamme, Toomas Kärmiku, Jaak Roosipuu, Ülle

Roosipuu, Urmas Vinteri ja Tiina Vinteri kaebus Haljala

Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks,

17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu

tühisuse tuvastamiseks, Haljala valla kohustamiseks

kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed ja viima

läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee

avalikuks kasutamiseks määramiseks ning Haljala valla

keelamiseks väljastada projekteerimistingimusi Arni

kinnistule seal asunud tee kasutamist välistava ehitise

püstitamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa,

Ingel Wolf-Tamm, Toomas Kärmik, Jaak Roosipuu,

Ülle Roosipuu, Urmas Vinter ja Tiina Vinter, esindajad

vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Rait Sarjas

Vastustaja – Haljala vald, esindajad vallavanem Anti

Puusepp ja vandeadvokaat Raul Keba

Kolmandad isikud – Sven Kotke ja Krista Kotke,

esindajad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Kevin

Kõo

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindajad

Kristiin Jääger ja Maret Vildak

Asja läbivaatamise vorm

Istungil 12.06.2025, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja ja kolmandate isikute taotlused kaebuse tuvastamis-, tühistamis- ja

heastamisnõuetes läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse

3-23-561

tuvastamise nõudes rahuldamata.

3. Rahuldada kaebajate alternatiivne tühistamisnõue ning tühistada Haljala

Vallavalitsuse 09.02.2023. a korraldus nr 50.

4. Tuvastada 17.02.2023 vastustaja ning kolmandate isikute vahel sõlmitud isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisus.

5. Kohustada vastustajat kõrvaldama käesoleva kohtuotsusega tühistatud haldusakti

tagajärjed.

6. Jätta kolmandate isikute alternatiivsed taotlused kohustamisnõudes haldusasja

menetluse lõpetamiseks ja kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

7. Jätta vastustaja taotlus kohustamisnõudes haldusasja menetluse lõpetamiseks

rahuldamata.

8. Kohustada Haljala valda viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut

(registriosa nr 2745950) läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise

otsustamiseks.

9. Keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule

(registriosa nr 2745950) seal asuva sõidutee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks

kuni Arni kinnistut (registriosa nr 2745950) läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks

määramise otsustamise menetluse lõpuni.

10. Mõista vastustajalt kaebajate menetluskulude katteks välja 26 751,60 eurot.

11. Jätta vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.09.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel Wolf-Tamm, Toomas Kärmik, Jaak

Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinter ja Tiina Vinter (edaspidi ka kaebajad) on Lääne-

Virumaal Haljala vallas asuva Eru küla elanikud. Kalle Kõllo on Pihlakaõue kinnistu

(registriosa nr 258331) omanik, T. ja R. Kõrgmaa Pedaja kinnistu (reg osa nr 258131)

omanikud, I. Wolf-Tamm Marjamaa kinnistu (registriosa nr 1685831) omanik, T. Kärmik

Toomarahva kinnistu (registriosa nr 258231) omanik, Ü. Roosipuu Pääsukese (registriosa nr

3-23-561

3050131) ja Ööbiku kinnistu (registriosa nr 3297131) omanik ning U. ja T. Vinter Tali

kinnistu (registriosa nr 4162731) omanikud. Nende kinnistute läheduses Eru külas paikneb ka

Arni kinnistu (registriosa nr 2745950). Arni kinnistut läbib eratee, mida külaelanikud on

kasutanud läbipääsuks (sh mootorsõidukitega) Eru küla teelt Eru ranna teele ja vastupidi.

2. Haljala Vallavalitsus on 07.08.2019. a korraldusega nr 429 (dtl 72) väljastanud Arni

kinnistule (katastritunnus 88701:001:0225) projekteerimistingimused elamu püstitamiseks (dtl

73–74). 10.06.2020 on esitatud Haljala Vallale ehitusloa taotlus nr 2011271/06979 Arni

kinnistule üksikelamu püstitamiseks (dtl 51–55). Koos ehitusloa taotlusega esitati Osaühingu

Projekteerimiskeskus poolt 17.01.2020 koostatud ehitusprojekt nr 197/1018 lisadega (dtl 58–

97, sh asendiplaan dtl 61 ja seletuskiri dtl 82–97). Asendiplaanil on muu hulgas kajastatud

Arni kinnistut läbiv tee ning maja on kavandatud teest 4 m kaugusele. Haljala Vallavalitsus

väljastas 17.07.2020 Arni kinnistule ehitusloa nr 2012271/22453 üksikelamu püstitamiseks

(dtl 98–103, hoone ehitisregistri kood 121332522).

3. Alates 02.02.2021 on Arni kinnistu kantud katastrisse kolme katastriüksusena: Arni

(katastritunnus 19101:001:0606, elamumaa 100%), Männiku-Arni (katastritunnus

19101:001:0605, maatulundusmaa 100%) ja Ranna-Arni (katastritunnus 19101:001:0604,

maatulundusmaa 100%; kõik koos edaspidi Arni kinnistu). Alates 06.08.2021 on Arni

kinnistu ühisomanikud Sven Kotke ja Krista Kotke (edaspidi ka kolmandad isikud).

4. S. Kotke esitas 25.02.2022 Haljala Vallavalitsusele (17.04.2022 täpsustatud) ehitusteatise

nr 2211201/05704-2 piirdeaia (roigasaed) rajamiseks Arni kinnistule. Ehitusteatise

menetlusse kaasati piirinaabrid. K. Kõllo, T. Kõrgmaa, R. Kõrgmaa, I. Wolf-Tamm, T.

Kärmik, Ü. Roosipuu, U. Vinter ning 36 teist Eru küla elanikku esitasid 18.03.2022

ehitusteatise menetluses Haljala Vallavalitsusele vastulause Eru külatee sulgemiskatsele Arni

kinnistu piires (kaebuse lisa 11; dtl 2–12), milles muu hulgas palusid mitte lubada Arni talu

krundil ajaloolise Eru küla tee sulgemist ning tegid vallavalitsusele ettepaneku algatada

teekinnistu moodustamine (kas läbi teeservituudi seadmise, sundvõõrandamise või mõnel

muul viisil), et antud ajalooline tee saaks säilitatud ja ametlikult kinnitatud avalikuks teeks.

Haljala Vallavalitsus keeldus 19.04.2022. a otsusega nr 7-2/357-16 (dtl 106–110) seoses

avaliku huviga ehitusõiguse andmisest Arni kinnistule piirdeaia (roigasaed) ja väravate

rajamiseks (ehitamine loeti mitteteavitatuks). S. Kotke esitas Haljala vallale 10.05.2022 uue

ehitusteatise koos ehitusprojektiga piirdeaia rajamiseks. Haljala Vallavalitsus luges ehitamise

teavitatuks ning S. Kotke esitas 08.12.2022 ehitisregistrile ehitamise alustamise teatise.

Rajatud piirdeaed takistab sissesõitu Eru küla teelt Arni kinnistule osaliselt, kuid mitte

täielikult.

5. Haljala valla ja Arni kinnistu omanike vahel peetud läbirääkimiste tulemusel võttis

Haljala Vallavalitsus 09.02.2023 vastu korralduse nr 50 (dtl 111–112, 466–467), millega

seadis Arni kinnistule Haljala valla kasuks isikliku kasutusõiguse läbipääsu tagamiseks

avalikes huvides. Korraldusele on lisatud isikliku kasutusõiguse ala skeem ehk Prooton AB

OÜ poolt 10.01.2023 koostatud Arni eramu asendiplaan (dtl 113, 468).

5.1. Korralduse kohaselt sulgeb Arni kinnistul 17.07.2020. a ehitusloa alusel kavandatav

ehitustegevus kinnistut läbiva tee, mida külaelanikud on kasutanud läbipääsuks Eru küla teele

ja Eru ranna teele. Haljala Vallavalitsus pidas Arni kinnistu omanikega läbirääkimisi

läbipääsu tagamiseks ning jõuti kokkuleppele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse

seadmises Haljala valla kasuks tingimusel, et läbipääs on tagatud jalgsi, ratastega ja

lapsekäruga, välja arvatud mootorsõidukid. Kinnistu omanik ehitab oma kuludega läbipääsu

korralduse lisas oleval skeemil näidatud isikliku kasutusõiguse ala ulatuses. Isikliku

kasutusõiguse ala laius on 1,5 meetrit, pikkus 209 meetrit ja pindala 312 m2.

3-23-561

6. Haljala vald ning kolmandad isikud sõlmisid 17.02.2023 notariaalse isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 120–128), milles leppisid

korralduses nr 50 toodud tingimustel kokku Haljala valla kasuks Arni kinnistule isikliku

kasutusõiguse seadmises.

7.

21.02.2023 esitati Haljala Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr

2311002/01680 (dtl 138–142, 428–432) Arni kinnistule uue elamu projekteerimiseks uuele

asukohale. Taotlusele on lisatud Prooton AB OÜ 28.01.2022 koostatud elamu eskiisprojekt

(dtl 435–453), Keskkonnaameti 22.02.2022. a kooskõlastus (dtl 456) ja Prooton AB OÜ

20.02.2023 koostatud uus elamu asendiplaan (dtl 434). Asendiplaanil ei ole elamu asukohas

kajastatud kinnistut läbivat sõiduteed.

8. Keskkonnaamet andis 09.03.2023. a vastuskirjaga nr 7-9/23/3715-2 (dtl 259–263, 458–

462) tingimustega nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks Arni maaüksusele

elamu ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks vastavalt projekteerimistingimustele.

9. K. Kõllo, T. Kõrgmaa, R. Kõrgmaa, I. Wolf-Tamm, T. Kärmik, J. Roosipuu, Ü.

Roosipuu, U. Vinter ja T. Vinter esitasid 10.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Haljala

Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

nimetatud korralduse tühistamiseks ja 17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu

tühisuse tuvastamiseks ning Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud

korralduse tagajärjed. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus.

10. Tartu Halduskohus võttis 13.03.2023. a määrusega menetlusse kaebuse Haljala

Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle

tühistamiseks, 17.02.2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning

Haljala Vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed.

11. Tartu Halduskohus jättis 22.03.2023. a määrusega rahuldamata kaebajate taotluse asjas

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

12. Kolmandad isikud alustasid 2023. a aprillis Arni kinnistule korraldusega nr 50 määratud

isikliku kasutusõiguse alale jalgtee rajamist ning eemaldasid kinnistul asunud eratee ja rajasid

sellele haljastuse. Kolmandad isikud esitasid 05.04.2023 ehitamise alustamise teatise nr

2311581/02923 Arni kinnistul Haljala Vallavalitsuse 17.07.2020 väljastatud ehitusloa alusel

ehitustegevusega alustamise kohta.

13. Keskkonnaamet esitas 12.04.2023 kaebusele oma seisukohad.

14. Kolmandad isikud esitasid 12.04.2023 kaebusele vastuse.

15. Vastustaja esitas 25.04.2023 kaebusele vastuse.

16. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25.04.2023. a määrusega Tartu Halduskohtu

22.03.2023. a määruse ning kohaldas asjas esialgset õiguskaitset ja peatas Haljala

Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 kehtivuse osas, milles on sisuliselt keeldutud

kolmandatele isikutele kuuluval kinnistul asuva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest.

17. Haljala Vallavalitsuse ehitusspetsialist pikendas 31.05.2023. a kirjaga (dtl 470) seoses

kohtumenetlusega Eru küla Arni kinnistu projekteerimistingimuste menetluse tähtaega kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

18. Kaebajad esitasid 18.05.2023 kohtule kaebuse täienduse, milles palusid täiendada

kaebust nõuetega Haljala valla kohustamiseks viima läbi kaebajate õiguste kaitseks kohane

haldusmenetlus ja tegema selleks kõik vajalikud toimingud eesmärgiga määrata Arni kinnistut

läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu Arni kinnistut läbivas ulatuses, ning Haljala valla

3-23-561

keelamiseks väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis

välistavad Arni kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse, toovad kaasa Arni kinnistut läbiva tee

sulgemise ja tee kasutamise takistamise. Samuti esitasid kaebajad kohtule täiendava esialgse

õiguskaitse taotluse.

19. Tartu Halduskohus lubas 01.06.2023. a määrusega täiendada kaebust nõudega Haljala

valla kohustamiseks viima läbi haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks

kasutamiseks määramiseks ning jättis kaebuse muutmise taotluse keelamisnõude osas

rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebajate täiendava esialgse

õiguskaitse taotluse.

20. Keskkonnaamet ja kolmandad isikud esitasid vastavalt 30.06.2023 ja 03.07.2023 oma

seisukohad Haljala valla kohustamise nõudele Arni kinnistut läbiva tee avalikuks

kasutamiseks määramiseks kohase haldusmenetluse läbiviimiseks.

21. Tartu Ringkonnakohus tühistas 14.09.2023. a määrusega Tartu Halduskohtu

01.06.2023. a määruse osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse

keelamisnõude osas ja kaebajate täiendava esialge õiguskaitse taotluse, ning lubas kaebajatel

esitada keelamiskaebuse projekteerimistingimuste väljastamise keelamiseks Arni kinnistule

ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee kasutamise, toovad kaasa selle

sulgemise ja tee kasutamise takistuse. Ringkonnakohus rahuldas sama määrusega kaebajate

täiendava esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et Haljala vallal on keelatud kuni käesolevas

haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni väljastada projekteerimistingimusi Arni

kinnistule ehitiste ehitamiseks, mis võivad kaasa tuua tee sulgemise või mis takistavad tee

kasutamist. Samuti keelas Tartu Ringkonnakohus kolmandatel isikutel Haljala Vallavalitsuse

09.02.2023. a korralduse täitmise osas, mis seab takistusi kinnistut läbiva tee kasutamiseks

avalikkuse poolt ja piirab selle läbimist mootorsõidukitega.

22. Tartu Halduskohus korraldas Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korraldusega nr 50

kaebajatele kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks asjas 18.02.2025 vaatluse Arni kinnistul ja

sellel kulgeval teel; Eru küla tee lõigul, mis jääb Arni kinnistu ja Võsu-Kotka maantee vahele;

Võsu-Kotka maantee lõigul, mis jääb Eru küla tee ja Eru ranna tee vahele; Eru ranna tee

lõigul Võsu-Kotka maateest kuni Arni kinnistuni; ning kaebajatele kuuluvate kinnistute

juurdepääsuteedel.

23. Kolmandad isikud ja Keskkonnaamet esitasid vastavalt 14.03.2025 ja 19.03.2025 oma

seisukohad keelamiskaebusele. Vastustaja esitas 19.03.2025 oma seisukohad kohustamis-

ja keelamiskaebusele.

24. Vastustaja edastas 12.06.2025 kohtule kolmandatele isikutele adresseeritud Haljala

Vallavalitsuse 11.06.2025. a teate nr 5-2/33-1 (dtl 1018–1020) haldusmenetluse algatamise

kohta, mille eesmärk on Arni kinnistut läbiva eratee avalikuks teeks määramise (sundvalduse

seadmise) otsustamine, sh tee täpse paiknemise, selle laiuse, pikkuse jm parameetrite ning

sundvalduse tasu otsustamine.

25. Haldusasjas toimus 12.06.2025 kohtuistung, kus vastustaja palus menetluse Haljala valla

kohustamise nõudes Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks kohase

haldusmenetluse läbiviimiseks lõpetada. Teised menetlusosalised nõustusid nimetatud nõudes

asja menetluse lõpetamisega. Ülejäänud osas palusid kaebajad kaebuse rahuldada ning

vastustaja ja kolmas isik vaidlesid kaebusele jätkuvalt vastu. Kohus otsustas istungil jätkata

asja menetlust kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate

seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi asjas

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast.

3-23-561

26. Kaebajad ja kolmandad isikud esitasid 30.06.2025 kohtule enda täiendavad seisukohad

ja menetluskulude nimekirjad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

27. Kaebajad paluvad rahuldada nende kaebuse tuvastamis-, tühistamis-, heastamis- ja

keelamisnõuetes ning nõustuvad menetluse lõpetamisega kohustamisnõudes. Kaebajate

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Tuvastamisnõue

27.1.

Korraldus nr 50 on tühine, sest seda ei ole andnud pädev haldusorgan ehk volikogu

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3). Haljala Vallavalitsuse 19.04.2022. a otsusest

nr 7-2/357-16 tuleneb, et Arni kinnistut läbiv Eru küla tee ja Eru ranna tee vaheline teelõik on

ajalooliselt väljakujunenud ning olnud pikemat aega avalikus kasutuses. Sama on väljendatud

Haljala valla üldplaneeringu eelnõus. Arvestades, et korraldusega nr 50 määrati avalikus

kasutuses oleva kohaliku tee edasine kasutus ehk muudeti asja avalik-õiguslikku seisundit, ei

olnud korralduse nr 50 vastuvõtmine vallavalitsuse pädevuses. Korraldusega muudetakse

sisuliselt ka kehtivat üldplaneeringut, samuti üldplaneeringu eelnõu dokumente, arvestades, et

nii kehtivas Vihula valla üldplaneeringus kui ka Haljala valla üldplaneeringu eelnõus

käsitletakse Arni kinnistu teed kohaliku teena, mis on avalikus kasutuses ja mis peab sellel

eesmärgil säilima. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1

p-st 61 kuulub volikogu ainupädevusse kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega ning see

kohaldub ka olukorras, kus koormamine toimub kohaliku omavalitsuse kasuks. Lisaks on

volikogu ainupädevuses üldplaneeringusse puutuv (KOKS § 22 lg 1 p-d 31, 32).

27.2.

Korraldus nr 50 on tühine ka HMS § 63 lg 2 p 5 alusel. Esiteks ei ole see HMS § 55

lg 1 mõttes selge ja üheselt mõistetav, kuivõrd tugineb skeemile/plaanile, mis ei saa olla

õiguspärane, sest ei ole seotud samas korralduses viidatud 17.07.2020. a ehitusloaga ja on

sellega vastuolus. Teiseks ei olnud võimalik korralduse nr 50 tingimusi täita, sest Arni

kinnistule korralduse nr 50 alusel jalgtee rajamiseks oli vajalik eraldi ehitusprojekt ning

ehitustegevuse Lahemaa Rahvuspargis oleks pidanud kooskõlastama ka Keskkonnaametiga.

Kohtuistungil sai ühemõtteliselt selgeks, et Keskkonnaamet ei ole kooskõlastanud kolmandate

isikute poolt Arni kinnistule korralduse nr 50 alusel rajatud jalgteed. Nii vastustajale kui ka

kolmandatele isikutele pidi olema Keskkonnaameti 09.03.2023. a kirjast teada, et nn jalgtee

rajamine peab toimuma projekti alusel. Teadaolevalt ei ole seda koostatud. Kuna ehitamine ei

olnud ilma Keskkonnaameti nõusolekuta võimalik, ei olnud objektiivselt võimalik

vaidlustatud korraldust ega selle alusel sõlmitud lepingut täita. Keskkonnaametiga

kooskõlastatud projekti alusel ei ole ehitustegevust toimunud. Akti täitmine ei saa piirduda

ainult aktis endas sisalduva volituse alusel lepingu sõlmimisega, täidetud peavad olema ka

muud kohustused.

Tühistamisnõue koos tehingu tühisuse kindlakstegemise taotlusega

27.3.

Arvestades korralduses nr 50 toodud põhjendusi, resolutsiooni punkti 1 ja korralduse

lisa, oli korralduse ja selle alusel sõlmitud lepingu eesmärk võimaldada kolmandatel isikutel

Arni kinnistut läbiva, avalikkuse poolt ajalooliselt kasutatud tee sulgemine. Isikliku

kasutusõiguse seadmine Arni kinnistule on lahutamatult seotud kinnistule kavandatud

ehitustegevusega. Ringkonnakohus on käesolevas asjas leidnud, et kuivõrd vastustaja on

korralduse andnud kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu kaudu läbipääsu tagamiseks, saab

sellest järeldada, et läbipääsu küsimust isikliku kasutusõiguse seadmisega lahendades on

vastustaja sisuliselt keeldunud vaidlusaluse sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest.

Seega, tõlgendades korralduse põhjendusi koostoimes selle resolutsiooni punktiga 1, on

3-23-561

ilmne, et korraldusega nr 50 reguleeritakse Arni kinnistut läbiva, külaelanike poolt

läbipääsuks kasutatud tee staatust ehk teisisõnu otsustas vastustaja korraldusega nr 50, et

külaelanikele on edaspidi tagatud läbipääs Arni kinnistu kaudu vaid jalgsi, rataste,

lapsekäruga, kuid mitte enam sõidukitega. See kinnitab, et vastustaja otsustas just

korraldusega nr 50 mitte määrata Arni kinnistut läbivat teed sõiduteena avalikku kasutusse,

vaid üksnes jalgteena, ning reguleeris vastavat kasutust läbi isikliku kasutusõiguse seadmise.

27.4.

Korralduse nr 50 andmise menetlusse on õigusvastaselt jäetud kaasamata kaebajad.

Sellega on nõustunud käesolevas asjas ka ringkonnakohus. Samuti on jäetud menetlusse

kaasamata Keskkonnaamet ja Päästeamet. Haldusmenetlus on sisuliselt läbi viimata ja

ärakuulamisõigust ei ole tagatud. Vastustajale pidi olema teada, et kaebajad on isikuteks, kelle

õigusi võib antav haldusakt piirata, arvestades, et muu hulgas olid kaebajad esitanud

vastustajale 18.03.2022 puudutatud isikutena vastulause Arni kinnistuid läbiva tee

sulgemisele Arni kinnistu ühe omaniku taotletud viisil ning vastustaja aktsepteeris

19.04.2022. a otsust vastu võttes ka kaebajate argumente. Tegemist oli haldusmenetlusega,

mille tagajärjel kaebajate kui külaelanike õigused seni avalikult kasutatava tee osas oluliselt

muutuvad, isegi lõppevad. Eeltoodud haldusmenetluse nõuete olulised rikkumised toovad

kaasa korralduse nr 50 tühistamise.

27.5.

Korralduses nr 50 puuduvad kohustuslikud kaalutlused. Kaalutlusi korralduse

andmiseks ei nähtu ka Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a istungi protokollist, kus oli

päevakorras isikliku kasutusõiguse seadmine.

27.6.

Korraldus nr 50 on vastuolus nii 17.07.2020 väljastatud ehitusloa ja selle aluseks oleva

ehitusprojekti kui ka Arni kinnistu asukohaga seotud piirangutega, samuti irdub korraldus nii

kehtivast kui ka menetlusest olevast valla üldplaneeringust. Vastustajale pidi olema selge, et

korralduse nr 50 lisaks olev skeem ei ole seostatav selles viidatud ehitusloaga, vaid muudab

oluliselt kavandatava ehitise asendiplaani ning seega ei ole tegemist projekti osaga, millele

pädevad ametkonnad ja puudutatud isikud on kooskõlastuse andnud. Korralduses on esitatud

selgelt vale ja eksitav väide, et Arni kinnistule üksikelamu püstitamiseks 17.07.2020

väljastatud ehitusloa alusel kavandatav ehitustegevus sulgeb Arni kinnistut läbiva tee.

Korralduse nr 50 lisaks oleva skeemi järgi kavandatava ehitustegevuse jaoks on nii

looduskaitseseaduse (LKS) kui ka Vabariigi valitsuse 19.02.2015. a määruse nr 18 „Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri) kohaselt vajalik

kaitseala valitseja Keskkonnaameti nõusolek. Skeemijärgne ehitustegevus ei ole aga

Keskkonnaametiga kooskõlastatud. Vastustaja on ise avaldanud, et Arni kinnistut läbiv tee on

ajalooliselt välja kujunenud tee ning Haljala valla üldplaneeringu eelnõus käsitletud kohaliku

teena. Kehtivas Vihula valla üldplaneeringus toodud hajaasustuses ehitamise printsiipide järgi

tuleb säilitada ajaloolised teed ja olemasolevad juurdepääsud randa ning avalikult

kasutatavatele aladele. Vastustaja on korralduse andmisel eiranud avalikku huvi, mille

olemasolu ta on ise varem tunnistanud.

27.7.

Arni kinnistut läbiva tee sulgemisega Arni kinnistu omaniku kavandatava

ehitustegevuse tagajärjel kaasnevad kaebajatele probleemid, mida ei saa lahendada

korralduses silmas peetud jalgraja rajamisega. Tee sulgemisel poolitub Eru küla kaheks.

Erinevate kinnistute (kokku 7) omanikud kaotavad nn Ida-Erust pääsu Eru ojast lääne pool

kulgevale Eru küla teele, kaotades sideme külaga nn Lääne-Erus. Eru küla elanikud, sh

kaebajad ja ka lapsed, kes soovivad Eru külas liikuda, peavad minema ringiga ja ligi 400 m

ulatuses liikuma Kotka-Võsu maanteel, mis on eriti suvel väga tiheda liiklusega, kuid mille

ääres puuduvad piisava laiusega teepeenrad või kergliiklusteed. Eelnimetatud 7 kinnistut

jäävad ühe allesjäänud väljapääsuga tupikusse riigimetsa kõrval. Metsapõlengu korral alast

3-23-561

enam autodega välja ei pääse ning elamutele ei pääse juurde ka tuletõrje- ja päästetehnika,

mistõttu on evakuatsioon ja kustutustööd takistatud. Rasketele prügiveoautodele tekib ida

poolt sõites tupik, sest ringikeeramise kohta suurele autole ei ole. Arni kinnistut läbiv tee on

Eru külas olnud enam kui sada aastat, milline omakorda tõendab jätkuvat avalikku huvi selle

kasutamise vastu. Avalik huvi selle tee säilitamise vastu tuleneb ka Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskavast 2016–2025, mille järgi on vajalik säilitada ajaloolist teedevõrku, mille

osa Arni kinnistut läbiv tee vaieldamatult on.

27.8.

Alustades 11.06.2025 haldusmenetlust eesmärgiga otsustada Arni kinnistut läbiva

eratee avalikuks teeks määramine, võttis vastustaja sisuliselt omaks, et 09.02.2023. a

korraldus nr 50 ega sellele eelnenud haldusmenetlus ei ole õiguspärased, kuivõrd viidatud

korraldusega keelduti Arni kinnistut läbiva eratee (sõidutee) avalikuks teeks määramisest, s.o

tehti vastupidine otsustus, võrreldes 11.06.2025 algatatud haldusmenetluse eesmärgiga.

Olukorras, milles vastustaja on 11.06.2025 teadet väljastades võtnud kaebajate

kohustamisnõude õigeks, ei saa ka 09.02.2023. a korraldus nr 50 ega sellele eelnenud

haldusmenetlus olla õiguspärased ning 09.02.2023. a korraldus nr 50 jääda kehtima.

27.9.

Korraldus nr 50 ei ole muutunud asjaõiguslepingu sõlmimisega kehtetuks. Kaebajate

õigusi rikkuva haldusakti mõju laieneb ka nn täitmise ehk lepingu sõlmimise järgsele ajale

ning sellise haldusakti vaidlustamine on võimalik sõltumata sellest, kas haldusaktis lubatud

tegevus on juba toimunud. Vastupidine käsitlus tähendaks tühistamiskaebuse ja

heastamiskaebuse esitamise võimaluse põhjendamatut kitsendamist.

27.10. Korralduse nr 50 alusel sõlmitud tehing on küll tehtud, kuid vastustaja puhul sellise

puudusega, mis tingib tehingu tühisuse selle tegemisest alates.

Heastamisnõue

27.11. Seoses haldusakti tühistamise ja tehingu tühisuse tuvastamisega esineb alus vastustaja

kohustamiseks kõrvaldama kohtuotsusega tühistatud haldusakti tagajärjed, kuivõrd lepingu

alusel on tehtud kanne kinnistusraamatusse vastustaja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise

kohta. Kaebajate eesmärk heastamiskaebust esitades on taastada korralduse nr 50 andmisele

eelnenud Arni kinnistut läbiva sõidutee seisukord, millist kolmandad isikud on oma

tegevusega õigusvastaselt muutnud (teekatendi eemaldamine, erinevate takistuste [kivid,

piirded, nöörid] paigaldamine, Eru küla teelt kulgeva mahasõidu sulgemine piirdeaiaga).

Kohustamisnõue

27.12. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda enda õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse

läbiviimist. Ringkonnakohus on käesolevas asjas kinnitanud, et korralduse nr 50 andmisel

tekkis olukord, kus kaebajaid ei ole nende õigusi puudutavasse haldusmenetlusse kaasatud ja

kaebajate õigused on seetõttu jäänud haldusmenetluses kaitseta. Vastustaja peab viima läbi

kaebajate õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse ning tegema selleks kõik vajalikud

toimingud eesmärgiga määrata Arni kinnistut läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu Arni

kinnistut läbivas ulatuses.

27.13. Vastustaja avaldas juba 28.06.2023 kohtule, et seisukoht eratee avalikuks

kasutamiseks määramise menetluse alustamise kohta kujundatakse hiljemalt 01.08.2023, kuid

ei täitnud vastavat lubadust, käitudes seeläbi korduvalt sõnamurdjalikult.

Keelamisnõue

27.14. Vastustajale esitati 21.02.2023, s.o pärast isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

sõlmimist projekteerimistingimuste taotlus, mille kohaselt on projekteerimistingimused

vajalikud Arni kinnistule uue elamu projekteerimiseks uuele asukohale ning samuti abihoone

3-23-561

projekteerimiseks. Taotlusele on lisatud projekti asendiplaanina sama plaan, mis on

korralduse nr 50 lisaks ning vastava projekti seletuskirja kohaselt suletakse Arni kinnistut

läbiv tee, kuivõrd kavandatav elamu asukoht paikneb olemasoleva tee alal. Seega on ilmne, et

kolmandad isikud soovivad muuta kehtivas ehitusloas märgitud elamu asukohta ja projekti.

Vastustaja algatas 21.02.2023 projekteerimistingimuste andmise menetluse. Arvestades, et

kaebajad taotlevad, et vastustaja viiks läbi kohase haldusmenetluse Arni kinnistut läbiva tee

avalikuks kasutamiseks määramiseks, on vajalik keelata vastustajal väljastada

projekteerimistingimused Arni kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Arni kinnistut

läbiva tee avaliku kasutuse, toovad kaasa Arni kinnistut läbiva tee sulgemise ja tee kasutamise

takistamise.

27.15. Kui kohus leiab, et keelamiskaebus on esitatud sõnastuses liialt üldine, on võimalik

keelamiskaebuse rahuldamisel keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi Arni

kinnistule ehitiste püstitamiseks, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee avaliku kasutuse,

toovad kaasa Arni kinnistut läbiva tee sulgemise, tee kasutamise takistamise kuni eratee

avalikuks kasutuseks määramise menetlust lõpetava haldusakti andmiseni.

28. Vastustaja palub jätta kaebuse tühistamis-, tuvastamis- ja heastamisnõuetes läbi

vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning keelamisnõudes rahuldamata.

Kohustamisnõudes palub vastustaja asja menetluse lõpetada. Vastustaja seisukohad on

järgmised.

Tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuded

28.1.

Kaebajatel ei ole võimalik kaebusega oma põhieesmärki saavutada, milleks on

kolmandate isikute kinnistut läbiva tee jätkuv kasutamine, mistõttu esineb HKMS § 151 lg 2

p-s 1 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise alus. Vaidlust ei ole, et Arni katastriüksusel

asuvat erateed ei ole määratud avalikult kasutatavaks. Asjaolu, et vastustaja on pidanud

varasemalt vajalikuks kõnealuse tee arvamist avalikku kasutusse või et kohalikud elanikud on

seda teed kasutanud ja harjunud seda kaudu liikuma, ei muuda teed avalikult kasutatavaks. Ka

asjaolu, et uue üldplaneeringu menetluses on tehtud ettepanek tee avalikuks kasutuseks, ei

muuda automaatselt teed avalikult kasutatavaks. Tuleb arvestada, et üldplaneering ei ole

kehtestatud, seega ei saa sellele ka tugineda. Selleks, et ka tulevikus oleks kinnistult läbipääs

jätkuvalt tagatud, on korralduse nr 50 alusel seatud valla kasuks isiklik kasutusõigus, mis

tagab piisava läbipääsu kõigile seda vajavatele isikutele. Korraldus nr 50 ega isikliku

kasutusõiguse seadmise leping (IKÕL) ei näe ette Arni kinnistul olemasoleva eratee

sulgemist. IKÕL eesmärk on kokku leppida avalikuks kasutamiseks läbipääsutee rajamise

tingimustes, mis ei reguleeri olemasoleva tee kasutamist. Seetõttu ei saa ka vastav kokkulepe

iseseisvalt kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Kui kaebajad soovivad läbipääsu üle Arni

kinnistu lisaks IKÕL-ga tagatud alale, tuleb neil selleks esitada vastav taotlus kolmandatele

isikutele kui Arni kinnistu omanikele. Korraldus nr 50 puudutab vaid kinnistule rajatavat uut

läbipääsu, mis asub isikliku kasutusõiguse alal.

28.2.

Arvestades, et korraldus nr 50 ei reguleeri kinnistut seni läbiva juurdepääsu seisundit

ega tingimusi, puudub vastuolu KOKS § 22 lg 1 punktiga 61, mis puudutab volikogu

ainupädevust kinnisasja koormamisel või hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmisel.

Korraldusega nr 50 ei ole võetud kohalikule omavalitsusele täiendavaid kohustusi ega piiratud

olemasolevaid õigusi, mis tingiksid otsuse langetamise vajaduse volikogu poolt. Vastupidi –

korralduse alusel on vastustajal võimalik sõlmida leping maatüki kasutamiseks, milleks tal

varasemalt õigust ei olnud. Korralduse nr 50 alusel vastustajale täiendavate õiguste loomine

on kohaliku elu küsimuste korraldamine, mis on KOKS § 30 lg 1 p 3 kohaselt vallavalitsuse

pädevuses. IKÕL sõlmimisega ei kaasne vastustajale varalisi kohustusi peale lepingu

3-23-561

sõlmimise tasude – seega oli korralduse nr 50 andmine ning lepingu sõlmimine vallavalitsuse

pädevuses.

28.3.

Arvestades, et isiklik kasutusõigus seati kolmandatele isikutele kuuluvale kinnisasjale,

ei ole kaebajad IKÕL ja AÕL pooleks. Seetõttu ei ole kaebajatel õiguslikult võimalik nõuda

vastava lepingu tühisuse tuvastamist.

28.4.

Kaebajate väited IKÕL ja AÕL menetluse puuduste kohta on põhjendamatud, kuivõrd

kaebajad ei ole olnud selles menetluses puudutatud isikuteks (HMS § 11 lg 1 p 3).

Korraldusega nr 50 ega AÕL-ga ei reguleerita Arni katastriüksusel asunud erateega

seonduvaid küsimusi ega riivata mingil muul viisil kaebajate õigusi. Seetõttu puudus

vastustajal ka vajadus kaebajad vastavasse menetlusse kaasata.

28.5.

Korralduse nr 50 (ja AÕL) lisaks oleva joonise eesmärk on määrata kinnistul isikliku

kasutusõiguse ala asukoht (rohelise viirutusega ala). Muid eesmärke, õigusi ega kohustusi

sellest joonisest ei tulene. Kui kolmandate isikute soov on püstitada kehtivast ehitusloast

erinev hoonestus, siis tuleb selleks läbida vastav menetlus – taotleda

projekteerimistingimused ning uus ehitusluba.

28.6.

Kuivõrd korraldusega nr 50 antud õigus – sõlmida kolmandate isikutega IKÕL – on

lõplikult realiseeritud, on korraldus nr 50 kui haldusakt muutunud kehtetuks. Seega on AÕL

sõlmimisega korralduses antud õigused lõplikult realiseeritud ning selle alusel määratud

kohustused HMS § 61 lg 2 mõttes täidetud. Seetõttu on korraldus kaotanud kehtivuse ning

selle tühistamine ei ole enam võimalik.

28.7.

Rahuldamata tuleb jätta ka kaebajate nõue kohustada vastustajat kõrvaldama

korralduse nr 50 tagajärjed, kuna korraldus nr 50 on õiguspärane ega riku kaebajate õigusi.

Kohustamisnõue

28.8.

Vastustaja nõustub kohustamisnõudega osas, mis puudutab nõuet viia läbi kohane

haldusmenetlus eesmärgiga otsustada Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks

määramine. Samas ei ole põhjendatud nõue kohustada vastustajat tegema toiminguid

eesmärgiga määrata Arni kinnistut läbiv tee avalikuks kasutamiseks kogu Arni kinnistut

läbivas ulatuses. Kohus ei saa ette ära määrata menetluse tulemust, kuivõrd tee avalikku

kasutusse määramise otsustamine on haldusorgani kaalutlusotsus ja antud juhul ei ole

haldusorgani otsustuspädevus redutseeritud nullini. Samuti saavad tee täpne paiknemine, sh

teekoridori laius, jm olulised asjaolud selguda tee avalikku kasutusse määramise menetluse

käigus. Vastustaja poolt 11.06.2025 vastava menetluse alustamise tõttu on võimalik menetlus

kohustamisnõudes lõpetada.

Keelamisnõue

28.9.

Keelamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Keelamiskaebus on ka liialt

abstraktne, mistõttu ei ole selle täitmine objektiivselt võimalik ja selle rahuldamine piiraks

ebaproportsionaalselt kolmandate isikute õigusi. Keelamiskaebuse rahuldamise korral jääks

arusaamatuks, kuidas määratletakse ehitised, mis välistavad Arni kinnistut läbiva tee avaliku

kasutuse või toovad kaasa kinnistut läbiva tee sulgemise või tee kasutamise takistamise.

Äärmisel juhul saaks keelamine tulla kõne alla ajaks kuni vastustaja on langetanud otsuse

küsimuses, kas määrata tee avalikku kasutusse või mitte. Projekteerimistingimuste andmise

keelamine ei ole põhjendatud tähtajatult. Kui Arni kinnistul asuva tee avalikku kasutusse

määramise menetluse tulemusena määratakse tee avalikku kasutusse, puudub vajadus

täiendavalt keelata projekteerimistingimuste väljastamist.

29. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuetes

3-23-561

läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning keelamisnõudes rahuldamata. Kolmandad

isikud on nõus asja menetluse lõpetamisega kohustamisnõudes. Kolmandate isikute

seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

Tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuded

29.1.

Vaidlustatud korraldusega ei ole muudetud Arni kinnistut seni läbinud juurdepääsu

avalik-õiguslikku seisundit ega pole tehtud selle juurdepääsuga seoses mistahes otsuseid.

Korraldus puudutab vaid uut täiendavat läbipääsu kinnistul. Korraldusega luuakse võimalus

kinnistu lõunaküljel paikneva maa-ala hilisemaks avalikuks kasutamiseks. Seega avalikkuse

õigust kinnistu kasutamiseks ei piirata. Veel vähem muudetakse kaebusega kehtivaid

planeeringuid või muid kinnistut läbiva juurdepääsuga seonduvaid haldusakte. Kõik

kinnistuga seonduvad haldusaktid jäid ka korralduse järgselt kehtima. KOKS § 22 lg 1 p 6

eesmärgiks on piirata üksnes kohalikule omavalitsusele kuuluva vara koormamist ning see ei

kohaldu, kui kohaliku omavalitsuse kasuks koormatakse kolmandale isikule kuuluvat

kinnisasja. Korralduse on andnud ning lepingu on vastustaja nimel sõlminud vallavalitsust

esindav vallavanem ehk pädev isik.

29.2.

Korraldus nr 50 on kehtivuse kaotanud, kuna sellega antud õigus on lõplikult

realiseeritud ning selle alusel määratud kohustused on täidetud. Korralduse ainsaks

eesmärgiks oli määrata, et vastustaja sõlmib asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 225 sätestatud

lepingu korralduses määratud tingimustel. Korraldus on realiseeritud ning korralduses

määratud kohustused HMS § 61 lg 2 mõttes täidetud 17.02.2023, kui vastustaja ja kolmandad

isikud sõlmisid selles määratud tingimustel lepingu.

29.3.

Kaebus tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuetes tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebuse eesmärki, s.o tagada läbipääs kinnistul

paiknenud juurdepääsu kaudu, ei ole võimalik saavutada. Korraldus nr 50 ei riiva mistahes

viisil kaebajate subjektiivseid õigusi. Korraldus ei piira mingil moel avalikkuse, sh kaebajate

võimalusi kinnistut kasutada, vaid loob võimaluse kinnistu avaliku kasutamise laiendamiseks.

Seega on tegemist pigem kaebajaid soodustava haldusaktiga, millel puuduvad kaebuses

kirjeldatud negatiivsed mõjud. Seetõttu on põhjendamatud kaebajate etteheited, et nende

suhtes on haldusmenetlus sisuliselt läbi viimata, neid ei ole menetlusse kaasatud ning eiratud

on ärakuulamisõigust ja rikutud on otsuse põhjendamiskohustust. Korralduse ning lepingu

lisaks olev asendiplaan omab korralduse ja lepingu kontekstis tähtsust üksnes selles märgitud

isikliku kasutusõiguse ala määratlemisel. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus liikuda üle

Arni kinnistu, sest seda teed pole avalikuks kasutamiseks määratud ning kaebajate kasuks

pole seatud ka sellekohaseid servituute. Kehtiva üldplaneeringu kaardile ei ole teed kantud.

Kolmandate isikute õigus enda kinnistul olev tee sulgeda ja eemaldada tuleneb nende õigusest

enda omandit vabalt vallata ja kasutada. Kolmandad isikud soetasid kinnistu teadmises, et

ühelgi isikul ei ole tee kasutamiseks õiguslikku alust. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku

tee sulgemiseks.

29.4.

HKMS § 5 lg 2 alusel on võimalik tuvastada tehingu tühisus üksnes siis, kui nõude

esemeks on sellised avaliku võimu kandja osalusel tehtud eraõiguslikud tehingud, mis

seonduvad kaebaja õigusi puudutava haldusaktiga. Kaebajad ei saaks antud juhul olla ise

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu pooleks ehk ei esine olukorda, mille esinemisel on

kohtupraktikas HKMS § 5 lg-t 2 rakendatud.

29.5.

Nõue kohustada vastustajat kõrvaldama korralduse tagajärjed on alusetu, sest

korraldus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.

Kohustamisnõue

3-23-561

29.6.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 32 lg 1, 2, 21 ja § 33 lg 3 keelavad

teise isiku omandis oleval maal viibida sõidukiga omaniku loata ning õuemaal ei ole

eelduslikult üldse õigust viibida. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda tee avalikuks

kasutamiseks määramist. Seega puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda ka Arni kinnistul

asuva tee määramist avalikult kasutatavaks teeks. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajatel ka

õigus sellesisulise taotluse esitamiseks ning vastustajal kohustus sellist taotlust menetleda.

Subjektiivset õigust tee avalikult kasutatavaks määramiseks ning selleks taotluse esitamiseks

ei tulene kaebajatele üksnes huvist kinnistut läbinud teed kasutada ega vajadusest või

mugavusest, millest kõik kaebajate esitatud nõuded on kantud. Kuigi igal isikul on

põhimõtteliselt õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt enda õiguste kaitseks kohaste meetmete

kasutamist, eeldab see siiski, et isikul on olemas vastav subjektiivne õigus. Haldusmenetlust

ei saa nõuda menetluse enda pärast. Kaebajad taotlevad kolmandate isikute kodu puutumatuse

ja privaatsuse rikkumist, mis on põhiseaduse § 33 kaitsealas. Vastustajal puudub tee avalikuks

kasutamiseks määramiseks ka õiguslik alus, kuna eraisikule kuuluval kinnistul tee avalikult

kasutamiseks määramiseks tuleb eratee eelnevalt kas avalikes huvides omandada või seada

sellele sundvaldus (ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 2). Seega ei ole vastustajal võimalust ega

kohustust külaelanike 18.03.2022. a vastulauses roigasaia ehitusteatise menetluses esitatud

taotlust lahendada. Kaebajad saavad üksnes nõuda 18.03.2022. a pöördumisele vastamist

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

(MSVS) alusel, kuna tegemist oli märgukirjaga MSVS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Isegi juhul, kui

asuda seisukohale, et vastustajal võiks olla omal initsiatiivil, st ilma konkreetse taotluseta

kohustus lahendada Arni kinnistul asuva tee avalikku kasutusse määramise küsimus (millega

kolmandad isikud ei nõustu), ei saaks kaebajad sellist kohustamisnõuet esitada, sest neil

puudub vastav subjektiivne õigus. Vastav kohustamisnõue tuleb jätta läbi vaatamata

kaebajatel ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu või alternatiivselt samadel põhjustel

rahuldamata. Kohustamisnõude osas esineb ka HKMS § 124 lg-s 2 sätestatud alus menetluse

lõpetamiseks, kuna kaebajad oleks pidanud esitama kohustamisnõude seoses 18.03.2022

esitatud märgukirjaga hiljemalt 18.04.2023, kaebajad on kaebuse esitanud aga 18.05.2023 ehk

hilinenult.

Keelamisnõue

29.7.

Kuivõrd kaebajatel puudub subjektiivne õigus liikuda üle Arni kinnistu ning nõuda, et

vastustaja määraks Arni kinnistul asuva tee avalikult kasutatavaks, ei saa ka

projekteerimistingimused selle asjaolu osas kaebajate õigusi rikkuda. Seda isegi juhul, kui

projekteerimistingimused lubaksid ehitise paiknemist tee asukohas. Kaebajatel on võimalik

tõhusalt kaitsta oma õigusi pärast projekteerimistingimuste andmist. Projekteerimistingimused

ei saa vahetult mõjutada Arni kinnistu kasutamist kolmandate isikute poolt ega reguleerida

sellest läbipääsu. Läbipääsu saab üksnes mõjutada reaalne ehitustegevus, mille aluseks on

ehitusluba. Kohus ei saa otsustada, kus kolmandate isikute elamu peaks asuma, mis objekte

peaks säilitama või kuhu tuleks tee ehitada. Sellist õigust ei saa kohtul olla ka

keelamiskaebuse läbivaatamisel. Kaebajate huvi täiendavale mugavusele ei kaalu üles

kolmandate isikute õigust omandi puutumatusele ning kodu/privaatsuse kaitsele. Kui kohus

peab võimalikuks projekteerimistingimuste sisu üle otsustada, siis peab arvestama, et

kaebajad ei saa kaitsta avalikku huvi ning puuduvad ka asjaolud, mis ülekaalukale avalikule

huvile viitaksid. Päästeameti kinnitusel ei ole viimase 10 aasta jooksul toimunud Eru küla ja

selle lähiümbruse piirkonnas ühtegi tulekahju. Olukorras, kus kogu Eru küla ja lähiümbruse

piirkonnas on Päästeametil keskmiselt 3 sündmust aastas seoses puude kukkumisega teele, on

ilmselgelt põhjendamatud kaebajate väited, et Arni kinnistul on teed vaja päästetööde

läbiviimiseks.

3-23-561

29.8.

Lisaks on keelamisnõue sedavõrd abstraktne, et selle täitmine ei ole võimalik ning

piiraks ebaproportsionaalselt kolmandate isikute õigusi. Kui kohus keelamisnõude rahuldab,

siis tuleks keelata projekteerimistingimuste väljastamine mitte kauemaks kui 18.03.2022 Arni

kinnistul oleva tee avaliku kasutamise kohta esitatud kirjale vastamiseni (taotluse

lahendamiseni).

30. Keskkonnaamet esitas asjas kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.

30.1.

Arni kinnistul on ehitamiseks (tee rajamiseks) lähtuvalt LKS § 31 lg 2 p-st 8 ning

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p-st 2 vajalik Keskkonnaameti kui Lahemaa

rahvuspargi valitseja nõusolek. Keskkonnaametile ei ole esitatud tee rajamiseks projekti.

Ehitisregistris, projekteerimistingimuste eelnõus on seatud tingimus, et teed jms tuleb

lahendada hoonete projekti raames. Arni kinnistul ei ole tegemist avalikuks kasutuseks

mõeldud teega. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorrast ja kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on

korralduses nr 50 näidatud asukohta tee rajamine võimalik. Keskkonnaametil puuduvad uue

tee rajamise osas vastuväited. Keskkonnaamet saab seada ehitustegevuseks täiendavad

tingimused esitatava ehitusprojekti raames, mille tulemusel kavandatu on kooskõlas kaitseala

kaitsekorraga ega ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Korraldus ei riku kaebajate õigusi,

kuivõrd ligipääs läbi Arni kinnistu on kaebajatele endiselt tagatud, kuid läbi uue rajatava tee.

30.2.

Lähtuvalt kaitseala eesmärkidest, ennekõike õueala nõudest, ei saa Arni kinnistul

korraga eksisteerida seda läbiv sõidutee ja üksikelamu.

KOHTU SEISUKOHT

31. Kohus võtab esmalt seisukohad kaebuses esitatud nõuete osas Haljala Vallavalitsuse

09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks (koos

notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise taotlusega) ning Haljala valla

kohustamiseks kõrvaldama korralduse nr 50 tagajärjed (I–V). Seejärel lahendab kohus

kaebajate kohustamisnõude (VI) ning keelamisnõude (VII). Viimasena esitab kohus

lõppjäreldused ja jaotab menetluskulud (VIII).

Tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuded

I

32. Vastustaja ja kolmandad isikud leiavad, et kaebajatel puudub kaebeõigus Haljala

Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 vaidlustamiseks ning kaebusega ei ole võimalik

saavutada kaebajate soovitud eesmärki ehk saada kasutada Arni kinnistut läbivat sõiduteed.

Seetõttu paluvad vastustaja ja kolmandad isikud jätta kaebuse tuvastamis-, tühistamis- ja

heastamisnõuetes läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 koosmõjus HKMS § 121

lg 2 p-dega 1 ja 2 võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse

võtmist ilmneb, et kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) või

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p

2).

33. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. Igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse tuleneb

ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 15. Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja

vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi,

seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid

õigusi (vt nt Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Kaebeõiguse

eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse

tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017. a määrus nr 3-17-981, p 11 ja seal

3-23-561

viidatud praktika). Kaebeõiguse puudumine tähendab, et kaebaja õigusi ei riivata ning seetõttu

puudub tal vajadus oma õiguste kaitseks (Tartu Ringkonnakohtu 28.04.2022. a määrus nr 3-

21-2321, p 7). Kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel

on võimalik üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vrd

Riigikohtu 04.10.2017. a määrus nr 3-17-505, p 8). Kaebajatel kaebeõiguse olemasolu ja

kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkuse hindamiseks hindab kohus järgnevalt Haljala

Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 sisu.

34. Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korraldusega nr 50 (kaebuse lisa 14, dtl 111–113,

466–468) on otsustatud seada Lääne-Virumaal Haljala vallas Eru külas asuvatele Ranna-Arni,

Arni ja Männiku-Arni katastriüksustele Haljala valla kasuks isiklik kasutusõigus. Korralduse

andmine on otsustatud Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a istungil (päevakorra punkt 11,

istungi protokoll nr 8, dtl 132–135). Korralduses on selle õigusliku alusena märgitud KOKS §

30 lg 1 p 3, mille kohaselt valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu

küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse. Korralduse kohaselt seatakse isiklik kasutusõigus

läbipääsu tagamiseks avalikes huvides ning isikliku kasutusõiguse asukoht ja ulatus on

näidatud korralduse lisaks oleval skeemil (dtl 113, 468). Isikliku kasutusõiguse seadmise

tingimustena on korralduses muu hulgas toodud, et läbipääs on tagatud jalgsi, ratastega ja

lapsekäruga, välja arvatud kõik mootorsõidukid, alal ei teostata lumekoristust ega

libedusetõrjet jms, ning isikliku kasutusõiguse ala laius on 1,5 m ja pikkus 209 m. Kinnistu

omaniku kohustuste hulgas on märgitud kohustus oma kulul välja ehitada läbipääs skeemil

toodud ulatuses ja asukohas.

34.1.

Korralduse alguses on toodud välja selle andmise asjaolud. Nimelt on selgitatud, et

külaelanikud on kasutanud Arni kinnistut läbivat teed läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna

teele. Arni kinnistu omanikud soovivad aga ehitada kinnistule üksikelamu, mille kohta on

Haljala Vallavalitsus väljastanud 17.07.2020 ehitusloa ning väidetavalt sulgeb kavandatav

ehitustegevus eespool nimetatud kinnistut läbiva tee. Haljala Vallavalitsus on pidanud

kinnistu omanikega läbirääkimisi läbipääsu tagamiseks ja on jõutud kokkuleppele tasuta ja

tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Haljala valla kasuks tingimusel, et läbipääs on

tagatud jalgsi, ratastega ja lapsekäruga, välja arvatud mootorsõidukid.

34.2.

Korralduse punktiga 4 on antud vallavanemale volitused sõlmida kinnistu omanikega

vastav isikliku kasutusõiguse seadmise leping korralduses toodud tingimustel. Vastav

notariaalne isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti Haljala valla ja

kolmandate isikute vahel 17.02.2023 (kaebuse lisa 17, dtl 120–128).

35. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul selgelt, et Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a

korralduse nr 50 eesmärgiks on olnud otsustada selle üle, mil viisil tagada külaelanikele

läbipääs Arni kinnistult pärast seda, kui nad ei saa enam kasutada kinnistut praegu läbivat

sõiduteed. Seda, et haldusakti sisu väljaselgitamisel on lisaks resolutiivosale võimalik

arvestada ka haldusakti muid osasid, sh põhjendust, samuti haldusakti aluseks olevaid

õigusnorme ja faktilist konteksti, on jaatanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 20.04.2018. a otsus

asjas nr 3-15-443, p 13). Korraldusest tuleneb, et vallavalitsuse hinnangul on külaelanikele

Arni kinnistult läbipääsu tagamiseks sobiv seada piiratud asjaõigus selliselt, et külaelanikud

saavad edaspidi kasutada sinna ehitatavat jalgteed jalgsi, ratastega ja lapsekäruga.

35.1.

Tulenevalt EhS § 94 lg-st 2 peab riigil või kohalikul omavalitsusel eratee avalikuks

kasutamiseks määramiseks (EhS § 94 lg 1 alusel) olema õigus teealuse maa kasutamiseks

tulenevalt piiratud asjaõigusest (vt Riigikohtu 09.11.2016. a otsus nr 3-3-1-57-16, p 15;

09.06.2017. a otsus nr 3-2-1-31-17, p 19.2). Piiratud asjaõiguse võib seada kas kokkuleppel

või sundvalduse seadmise teel. Tulenevalt AÕS §-st 641 on kinnistu koormamiseks piiratud

3-23-561

asjaõigusega nõutav õigustatud isiku ja kinnistu omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta

teisiti (vt ka Riigikohtu 09.11.2016. a otsus nr 3-3-1-57-16, p 18). Kui pärast teealuse maa

kasutamiseks piiratud asjaõiguse saamist ja piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmist

teeb kohalik omavalitsus otsuse eratee avalikult kasutatavaks määramise kohta, muutub eratee

avalikult kasutatavaks teeks (samas, p 15).

35.2.

Seega tekkis vastustajal pärast korralduse andmist, asjaõiguslepingu sõlmimist ja

piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmist õigus määrata pärast Arni kinnistule jalgtee

valmimist see eratee avalikult kasutatavaks teeks EhS § 94 lg 1 alusel.

36. Asjas puudub vaidlus, et Arni kinnistut läbiv sõidutee ei seisnud kasutuseta, vaid

külaelanikud kasutasid seda läbipääsuks Eru küla teele ja Eru ranna teele (Arni kinnistut läbiv

sõidutee ühendab neid kohalikke teid). Sellele on viidatud juba vaidlustatud vallavalitsuse

korralduses ning see pidi olema vallavalitsusele teada ka varasemast. Asja materjalidest

nähtub seejuures, et kaebaja T. Kõrgmaa on teinud 20.07.2020 vallale ettepaneku (dtl 995)

määrata Haljala valla üldplaneeringu koostamise käigus Eru külas asuv teelõik, mis jääb Eru

küla tee ja Eru ranna tee vahele, avalikult kasutatavaks teeks, kuna see on de facto avalikus

kasutuses. Külaelanike poolt tee kasutamine nähtub selgelt ka nende pöördumisest vallale

pärast seda, kui Arni kinnistu omanikud soovisid sulgeda sissesõidutee nende kinnistut

läbivale teele roigasaiaga ning esitasid selleks vallale ehitusteatise. 43 külaelanikku (sh 7

kaebajat) tõid selles ehitusteatise menetluses esitatud 18.03.2022. a vastulauses (kaebuse lisa

11, dtl 1–12) välja erinevad vastuväited Arni kinnistu omaniku kavatsusele Arni kinnistu

piires Eru külatee sulgemisele. Sealhulgas on vastulauses viidatud asjaoludele, et tee

sulgemisel peavad külaelanikud, k.a lapsed liikuma teisele poole küla saamiseks Kotka-Võsu

maanteel, mille ääres puuduvad kergliiklusteed ja piisava laiusega teepeenrad; seitse kinnistut

jäävad tee sulgemisel ühe väljapääsuga tupikusse, kust metsapõlengu korral enam autoga

välja ei pääse ja päästetehnika enam elamutele juurde ei pääse; ning rasketel prügiveoautodel

ei ole tee sulgemisel enam ringikeeramise kohta. Vähemalt ühele käesolevas asjas kaebuse

esitanud kaebajale, s.o Ööbiku kinnistu omanikule Ü. Roosipuule on Arni kinnistul paiknev

sõidutee vajalik, et pääseda mootorsõidukiga tema kinnistul asuva hoone juurde (vt Haljala

Vallavalitsuse 22.06.2023. a vaideotsuse nr 210 lk 1, dtl 577). Ööbiku kinnistule sisenemiseks

kasutatav värav paikneb Arni kinnistu sõidutee ääres (vt ka paikvaatlusel tehtud foto nr 15,

millelt nähtuvalt olid Arni kinnistu omanikud värava kasutamise vältimiseks paigaldanud

selle ette nööri).

37. Eespool viidatud 18.03.2022. a vastulauses on külaelanikud palunud vallavalitsusel

peatada Arni kinnistul ehitustegevuse kuni Haljala valla üldplaneeringu kinnitamiseni. Nimelt

oli vald üldplaneeringu materjalides nõustunud määrama vaidlusalune tee avalikku huvi

omavaks teeks ning leidnud, et tegu on ajalooliselt kasutatava olulise teega, mille sulgemine

poolitaks küla kaheks tükiks (kaardirakenduse väljavõte dtl 996; S. Kotke 17.02.2022. a

pöördumine vallale dtl 204, 231; väljavõte Haljala valla üldplaneeringu eelnõu avalikustamise

arvamustest ja vastustest, dtl 999–1001). Veel palusid külaelanikud enda 18.03.2022. a

pöördumises vallale mitte lubada Arni talu krundil ajaloolise Eru küla tee ükskõik mis viisil

(sh mõne uue menetluse käigus) sulgemist ning tegid ettepaneku algatada teekinnistu

moodustamine (kas läbi teeservituudi seadmise, sundvõõrandamise või mõnel muul viisil), et

antud ajalooline tee saaks säilitatud ja ametlikult kinnitatud avalikuks teeks, sest selliselt on

see ette nähtud ka menetlemisel olevas Haljala valla üldplaneeringus.

37.1.

Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas 25.04.2023. a määruse

punktis 16 tehtud tähelepanekuga, et eeltoodud pöördumises on vallale esitatud taotlus

3-23-561

vaidlusaluse Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Alusetu on

kolmandate isikute seisukoht, et tegemist on olnud pelgalt ettepanekuga MSVS § 2 lg 1 p 1

tähenduses. Viimati nimetatud säte käsitleb isikute pöördumisi, millega tehakse adressaadile

ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks.

Praegusel juhul ei saanud eelviidatud pöördumises esitatu näol olla tegemist ei ettepanekuga

asutuse või organi töö korraldamiseks ega ka ettepanekuga mõne valdkonna arengu

kujundamiseks. Tegemist oli konkreetse sisuga ehk konkreetse eesmärgi saavutamiseks

toimingute sooritamise ja haldusakti tegemise ettepanekuga, mida tuli vallal seetõttu

tõlgendada taotlusena HMS § 14 tähenduses.

38. Praeguses asjas on esitanud kaebuse üheksa Eru küla elanikku (kinnistusraamatu

väljavõtted kaebajate kinnistutest dtl 33–47), sealhulgas kõigi kaebajatele kuuluvate Eru külas

asuvate kinnistute omanikud (vt käesoleva otsuse p 1) olid allkirjastanud vallale 18.03.2022

esitatud taotluse Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamise määramiseks. Kohus märkis

eespool, et Haljala Vallavalitsus otsustas korraldusega nr 50 külaelanikele läbipääsu üle Arni

kinnistu ja leidis, et selleks on sobiv jätta kinnistut läbivaks teeks üksnes jalgsi, ratastega ja

lapsekäruga kasutatav jalgtee, mitte aga sõidutee. Ka Tartu Ringkonnakohus on nii käesolevas

asjas tehtud 25.04.2023. a määruse punktis 16 kui ka 14.09.2023. a määruse punktis 25

asunud seisukohale, et Haljala Vallavalitsus on enda 09.02.2023. a korraldusega nr 50

(läbipääsu küsimust isikliku kasutusõiguse seadmisega lahendades) sisuliselt keeldunud Arni

kinnistut läbiva tee määramisest avalikuks kasutamiseks.

38.1.

Sellises olukorras puudutab korraldus nr 50 selgelt kõiki nende Eru küla elanike

õigusi, kelle õigused olid mingil viisil puudutatud Arni kinnistut läbiva sõidutee kasutamisest,

seda kas läbi nende kinnistule juurdepääsuks kasutamise vajaduse, prügiveo teenindamise

vajaduse või turvalisuse (sh paremad tingimused päästetööde tegemiseks ja evakueerimise

võimalused ja sellest tulenev väiksem oht varale ja elule (vt Päästeameti 03.04.2022. a kiri dtl

104) ning liiklusohutus).

38.2.

Lisaks, kuigi eespool viidatud EhS § 94 lg-test 1 ja 2 ei tulene isikutele subjektiivset

õigust nõuda kohalikult omavalitsuselt tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluse

algatamist või tee avalikuks kasutamiseks määramist, on neil kohtu hinnangul siiski õigus

pöörduda kohaliku omavalitsuse poole tee avalikuks kasutamiseks määramise taotlusega, kui

tee avalikuks kasutamiseks määramine on vajalik nende õiguste tagamiseks, samuti on neil

õigus nõuda, et vald otsustaks menetluse algatamise või tee avalikuks kasutamiseks

määramise üle kaalutlusvigadeta (vrd Riigikohtu 23.03.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p

13; 02.06.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). KOKS § 6 lg 1 järgi on

omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui see

ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ruumiline planeerimine hõlmab muu

hulgas nii transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri kui ka avalikes huvides sundvalduse

seadmise vajaduse üle otsustamist (vt nt PlansS § 75 lg 1 p-d 1 ja 29) (vt Riigikohtu

10.01.2023. a otsus nr 3-20-1280, p 10.2; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi otsus asjas nr 5-21-18/18, p 25).

39. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et korraldus nr 50 puudutab Eru küla

elanikest kaebajate õigusi ning neil on kaebeõigus korralduse vaidlustamiseks, seda eriti

olukorras, kus vallale oli esitatud 18.03.2022 taotlus vaidlusaluse sõidutee avalikuks

kasutamiseks määramiseks. Korralduse nr 50 õigusjõu lõpetamisele suunatud kaebus koos

nõudega valla kohustamiseks otsustama nõuetekohaselt vaidlusaluse sõidutee avalikuks

kasutamiseks määramise üle on sobiv saavutamaks kaebuse eesmärki, s.o Arni kinnistut

läbiva sõidutee avalikku kasutusse määramine või valla poolt sõidutee avalikult kasutamise

3-23-561

määramise üle kaalutlusvigadeta otsustamine (vt ka HKMS § 41 lg 3, § 158 lg 3). Seetõttu

jäävad vastustaja ja kolmandate isikute taotlused tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuete

läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

II

40. Kaebajate esmane alternatiivne nõue on tuvastada korralduse nr 50 tühisus. Kaebajad

tuginevad HMS § 63 lg 2 p-dele 3 ja 5. HMS § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 kohaselt on haldusakt

tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan või kui sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita.

41. Riigikohtu praktika järgi on haldusakti tühisus akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis

esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kui haldusaktis on puudused, mida

seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see

haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta

kehtetuks tunnistab või tühistab (Riigikohtu 15.10.2013. a otsus nr 3-3-1-35-13, p 12 ja seal

viidatud praktika). Haldusakti oluline ebaselgus või selle tingimuste täitmise võimatus toob

seega kaasa haldusakti tühisuse juhul, kui ebaselgus või haldusakti tingimuste täitmise

võimatus on ilmselge (vt ka Riigikohtu 07.12.2020. a määrus nr 3-19-2448, p 15; 07.03.2003.

a määrus nr 3-3-1-21-03, p 13).

42. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate viidatud haldusakti puudused praegusel juhul sedavõrd

ilmselged, et need saaksid tuua kaasa korralduse nr 50 tühisuse. Haljala Vallavalitsus linnapea

isikus on otsustanud korraldusega nr 50 sisuliselt selle, mil viisil on külaelanikele tagatud

läbipääs Arni kinnistult, kuid ei ole teinud KOKS § 22 lg 1 p-des 61, 31 ja 32 sätestatud

otsuseid. Tegemist ei ole olnud kinnisasja koormamisega piiratud asjaõigusega kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lg-s 3 nimetatud tingimustel, s.o enda või

sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks (KOKS § 22 lg 1 p 61). Arni kinnistult läbipääsu

tagamise üle otsustamine ei saa kujutada endast ka üldplaneeringu algatamist ja kehtestamist

(KOKS § 22 lg 1 p 31) ega üldplaneeringu vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku

väljakuulutamist (KOKS § 22 lg 1 p 32).

43. Samuti ei ole ilmselged kaebajate viidatud puudused otsuse täidetavuse ja ebaselguse

osas. HMS § 63 lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita. Kohus nõustub kaebajatega, et korralduses on tõepoolest viidatud ehitusloale

ja väidetavalt sellega seotud asendiplaanile, mis tegelikult sellega seotud ei ole, ning tehtud

seega ka ekslik järeldus, et 17.07.2020 väljastatud ehitusloa alusel üksikelamu püstitamine

sulgeb külaelanikele Arni kinnistut läbiva tee. Tegelikkuses ei tulene Haljala Vallavalitsuse

17.07.2020 väljastatud ehitusloast (dtl 98–103) ega selle aluseks olevast ehitusprojektist nr

197/1018 (dtl 58–97, sh asendiplaanist dtl 61), et selle ehitusloa alusel kavandatav

ehitustegevus Arni kinnistut läbiva sõidutee sulgeks. Asendiplaanil on kõnealune sõidutee

selgelt kajastatud ning ehitusprojekti seletuskirja (dtl 82–97) leheküljel 1 on elamu asukoha ja

olemasoleva olukorra kirjeldamisel toodud, et ehitusalast põhja poole jääva tee katend on

keskmiselt 3,1 meetri laiune. Sellest hoolimata selgub korraldusest nr 50 selgelt see, millised

õigused ja kohustused on sellega pandud vallale ja kolmandatele isikutele. Ka külaelanikele

korraldusest tulenevate õigustesse puutuvalt ei saa pidada korralduse puuduseid ilmselgeteks.

Korralduse täidetavusse puutuvalt ei nõustu kohus kaebajatega, et Keskkonnameti eelnevate

kooskõlastuste, sh jalgtee ehitusprojektile, puudumine muudab korralduse ilmselgelt

mittetäidetavaks. Keskkonnaametil oli võimalik kooskõlastada korralduses nr 50 silmas

peetud jalgraja ehitamise projekt ka pärast korralduse andmist. Seda, kas Keskkonnaamet

3-23-561

tulnuks kaasata haldusakti menetlusse, saab kohus hinnata korralduse õiguspärasuse

hindamisel.

44. Eeltoodud põhjustel puuduvad kohtu hinnangul alused kaebuse rahuldamiseks nõudes

tuvastada korralduse nr 50 tühisus.

III

45. Kaebajad leiavad, et korraldus nr 50 on õigusvastane, sest vastustaja on selle andmisel

rikkunud kaasamiskohustust, ärakuulamiskohustust ja põhjendamiskohustust ning on

asjakohaselt jätnud arvestamata avalike huvide ja kaebajate õigustega.

46. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1).

Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud, haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik

alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1–3). Enne haldusakti

andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või

muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Haldusorgan

on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6 lg 1).

47. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas korraldus nr 50 on jätkuvalt kehtiv õigusakt või on see

muutunud selle alusel asjaõiguslepingu sõlmimisega kehtetuks, nagu väidavad vastustaja ja

kolmandad isikud. HMS § 61 lg 1 esimene lause sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile

teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat

kehtima hakkamist. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus ei nõustu vastustaja ja

kolmandate isikutega, et korraldus nr 50 on muutunud nende vahel 17.02.2023 isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega kehtetuks. Korralduse nr 50

näol on tegemist haldusaktiga, millel on laiem mõju kui vaid isikliku kasutusõiguse seadmise

otsustamine. Kuivõrd sellega on otsustatud Arni kinnistult läbipääsu tagamise viis ja sisuliselt

on sellega keeldutud ka Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramisest,

puudutab see jätkuvalt ka kaebajate õigusi. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et

korraldus oleks kaotanud oma kehtivuse, kui vastustaja realiseeris sellega üksnes talle endale

antud õiguse ehk sõlmis enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu.

48. Kohus nõustub kaebajatega, et Haljala Vallavalitsus on jätnud korraldusega nr 50

päädinud haldusmenetluse sisuliselt läbi viimata. Haldusmenetluse § 11 lg 1 järgi on

haldusmenetluses menetlusosalised haldusakti andmist taotlev isik (p 1); isik, kellele

haldusakt on suunatud (p 2); isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (p 3);

haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile

arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (p 4).

Korraldusega nr 50 Arni kinnistult avaliku läbipääsu üle otsustamise menetluses olid

menetlusosalisteks ka need külaelanikud, kes olid esitanud vastustajale 18.03.2022 taotluse

Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikult kasutatavaks määramiseks. Kohtule ei ole esitatud

ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja oleks neid isikuid, sh kaebajaid, menetlusosalistena

käsitanud ja neile menetlusosalise õigused taganud. Samuti ei ole vastustaja kaasanud

menetlusse teisi võimalikke isikuid, kelle õigusi või kohustusi oleks võinud menetluse

tulemusel antav haldusakt puudutada. Ka Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud

3-23-561

25.04.2023. a määruse punktis 16 leidnud, et kaebajaid ei ole nende õigusi puudutavasse

haldusmenetlusse kaasatud. Vaidlus puudub selles, et Arni kinnistu paikneb Lahemaa

rahvuspargis. Nähes korraldusega nr 50 ette jalgtee väljaehitamise Arni kinnistule, tuli enne

korralduse nr 50 andmist kaasata haldusmenetlusse ka Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja

(Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja §-d 4 ja 8). Lisaks tuleb nõustuda kaebajatega, et

arvestades Päästeameti antud selgitusi päästetööde ja evakueerimise raskendatusest Arni

kinnistut läbiva sõidutee sulgemisel (dtl 104), võis olla erinevate läbipääsu võimaluste hulgast

sobivaima valimiseks vajalik menetlusse Päästeameti kaasamine.

48.1.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Haljala valla vallasekretär kinnitanud kaebaja

T. Kõrgmaa teabenõuetele antud 28.02.2023. a ja 01.03.2023. a vastustes (dtl 129, 130), et

Haljala Vallavalitsuses ei ole koostatud eraldiseisvat toimikut seoses isikliku kasutusõiguse

seadmisega Arni kinnistule. Samades vastustes on selgitatud, et vald on pidanud kinnistu

omanikuga isikliku kasutusõiguse seadmise osas läbirääkimisi telefoni teel, mille tulemusena

võttis vallavalitsus 09.02.2023 korralduse nr 50 ja mille alusel sõlmiti notariaalne leping

isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul muu hulgas seda, et

vastustaja ei ole korralduse nr 50 menetluse käigus selgitanud välja kõiki asjas tähtsust

omavaid olulisi asjaolusid ja on jätnud seejuures teostamata kaalutlusõiguse, ennekõike asjast

puudutatud isikute vastandlike õiguste ja avalike huvide üle kaalumise. Vastavaid põhjendusi

ei ole ka korralduses 50 esitatud. Vald on asja otsustamisel ilmselgelt jätnud asjas olulist

tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata. Näiteks pole korralduses sõnagagi mainitud, et

vallalt oldi taotletud Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikult kasutatavaks määramist. Samuti

puuduvad korralduses igasugused viited varasemalt valla poolt väljendatud avaliku huvile

Arni kinnistut läbiva sõidutee säilimise osas (vt Haljala Vallavalitsuse 19.04.2022. a otsus nr

7-2/357-16 Arni kinnistu sissesõidule roigasaia paigaldamiseks esitatud ehitusteatise

kooskõlastamisest keeldumise kohta, dtl 106–110). Lisaks tugines vald korralduse andmisel

selle lisaks olevale asendiplaanile (dtl 113), mis tegelikkuses ei olnud korralduses viidatud

ehitusloa andmise aluseks ega olnud valla ega teiste haldusorganite poolt kooskõlastatud.

Kõnealuse asendiplaani näol oli tegemist vallale 21.02.2023 esitatud projekteerimistingimuste

taotlusele lisatud Prooton AB OÜ poolt koostatud elamu asendiplaaniga (dtl 434). Seega

arvestas vald korralduse andmisel õigusvastaselt sellisel viisil Arni kinnistul ehitamise

võimalikkusega, millega arvestamiseks puudus tal vastavate loamenetluste puudumisest

tulenevalt õigus.

48.2.

Korraldus ei ole ka kooskõlas HMS § 55 lg-st 1 tuleneva selguse ja üheselt

mõistetavuse nõudega. Kuigi kohus on jõudnud järeldusele, et korraldusega otsustati, milline

saab olema tulevikus avalikult kasutatav läbipääs Arni kinnistult, sh see, et Arni kinnistut

läbinud sõiduteed avalikult kasutatavaks ei määrata, ei tulene see korraldusest üheselt ja

selgelt.

49. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et korraldus nr 50 ei vasta ilmselgelt seadusest tulenevatele

haldusakti õiguspärasuse eeldustele. Seega esinevad alused korralduse nr 50 tühistamiseks ja

kaebus tuleb selles osas rahuldada.

IV

50. Kaebajad on palunud kohtul tuvastada korralduses nr 50 sisalduva valla eraõigusliku

tahteavalduse alusel 17.02.2023 sõlmitud notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

ja asjaõiguslepingu (dtl 120–128) tühisuse.

51. HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud

vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse

3-23-561

resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli

suunatud.

52. Kohus leiab, et kaebajate vastav taotlus on põhjendatud. HKMS § 5 lg 2 hõlmab muu

hulgas olukorda, kus üks ja sama dokument vastab üheaegselt nii tsiviilõigusliku

tahteavalduse kui haldusakti tunnustele – hübriidakt. Samuti tühistab kohus praegusel juhul

eraõigusliku tehingu aluseks oleva haldusakti nii tagasi- kui edasiulatuvalt, mistõttu on

tehingu tühisuse tuvastamise eeldused täidetud (vt K. Merusk, I. Pilving (koost.).

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk-d 63, 64). Valla

poolt notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel

väljendatud tahteavaldusel puudus õiguslik alus ning see oli antud seetõttu sellise puudusega,

mis tingib sõlmitud tehingu tühisuse alates selle tegemisest.

53. Eelnevast tulenevalt tuvastab kohus kolmandate isikute ja Haljala valla vahel 17.02.2023

notariaalselt sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse.

V

54. Kaebajad paluvad kohtul kohustada Haljala valda kõrvaldama korralduse nr 50

õigusvastased tagajärjed (HKMS § 5 lg 1 p 5).

55. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu

kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud

haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Avaliku võimu kandja on

tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas

andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke

nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks

oluliselt rahalist hüvitist (RVastS § 11 lg 2).

56. Praegusel juhul tühistab kohus käesoleva otsusega Haljala Vallavalitsuse korralduse nr 50

ja tuvastab selle alusel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu

tühisuse. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-st 1 ei ole tühisel

tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühine tehing tuleb tagasi täita (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 15.12.2020. a määrus nr 3-20-2113, p 11). Puudub vaidlus, et kõnealuse

17.02.2023 sõlmitud notariaalse lepingu alusel on tehtud AÕS § 641 lg 1 alusel 20.02.2023

kinnistusraamatusse Arni, Ranna-Arni ja Männiku-Arni katastriüksuste juurde koormatiste ja

kitsenduste alla järgmine kanne: „Isiklik kasutusõigus Haljala vald kasuks. Tasuta ja tähtajatu

isiklik kasutusõigus avalikuks kasutamiseks ette nähtud läbipääsuteeks vastavalt 17.02.2023.

a lepingu punktile 3 ning lisaks olevale plaanile.“

57. Seoses korralduse nr 50 tühistamise ja eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamisega esineb

alus ka vastustaja kohustamiseks kõrvaldama korralduse tagajärjed. Põhjendatud on

kohustada vastustajat kõrvaldama korralduse ja tehingu tagajärjed kaebajate soovitud täies

ulatuses, s.o nii kinnistusraamatusse tehtud kandeid puudutavas osas, kui ka selles osas, et

vastustajal tuleb vajadusel kolmandatele isikutele tehtavate vastavate korraldustega või muul

viisil tagada Arni kinnistut läbiva sõidutee võimalik kasutamine avalikult kasutatava teena

(s.o ennekõike selle läbitavuse tagamine) juhuks, kui vald peaks nõuetekohase

haldusmenetluse tulemusel otsustama sõidutee avalikuks kasutamiseks määrata.

VI Kohustamisnõue

58. Kaebajad on Tartu Ringkonnakohtu soovitusel täiendanud enda esialgset kaebust nõudega

kohustada Haljala valda viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks

kasutamiseks määramiseks.

3-23-561

59. Tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohus on käesolevas otsuses ja Tartu

Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 25.04.2023. a määruse punktis 19 selgitanud, et

kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda enda õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse

läbiviimist. Olukorras, kus vastustaja ei ole kaebajate kui Eru küla elanike õigusi puudutavale

korraldusele nr 50 eelnevalt sellist kohast haldusmenetlust ja puudutatud isikute vastanduvate

õiguste (sh kolmandate isikute õigus vabalt vallata ja kasutada enda omandit) kaalumist läbi

viinud, on kohtu hinnangul kohustamisnõude rahuldamise eeldused täidetud.

60. Vastustaja esitas kohtule 12.06.2025 kolmandatele isikutele adresseeritud Haljala

Vallavalitsuse 11.06.2025. a teate nr 5-2/33-1 haldusmenetluse algatamise kohta (dtl 1018–

1020). Teate kohaselt algatab Haljala Vallavalitsus sellega HMS § 35 lg 1 p 2 kohaselt

haldusmenetluse, mille eesmärk on Eru külas asuva Ranna-Arni, Arni, ja Männiku-Arni

katastriüksuseid läbiva eratee avalikuks teeks määramise (sundvalduse seadmise) otsustamine,

sh tee täpse paiknemise, selle laiuse, pikkuse jm parameetrite ning sundvalduse tasu

otsustamine. Teates on märgitud, et menetluse käigus hinnatakse, kas esineb avalik huvi tee

avalikuks kasutamiseks määramiseks, kinnistu omanike õigusi, vajadusel muid küla

juurdepääsulahendustega puutumist omavaid küsimusi ning muid menetluse käigus hindamist

vajavaid asjaolusid. 12.06.2025 asjas toimunud kohtuistungil leidis vastustaja, et nimetatud

teatega haldusmenetluse algatamise tõttu saaks lõpetada asja menetluse valla kohustamise

nõudes viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks

määramiseks. Nii kaebajad, kolmandad isikud kui ka Keskkonnaamet nõustusid kohtuistungil

haldusasja menetluse lõpetamisega nimetatud nõudes.

61. HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenevalt lõpetab kohus määrusega menetluse muu hulgas siis,

kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole põhjendatud

kaebajate esitatud kohustamisnõudes menetlust lõpetada. Kaebajad on taotlenud nende

õiguste kaitseks kohase haldusmenetluse läbiviimist (vt ka HKMS § 41 lg 3) ning pelgalt

vastava menetluse alustamisega ei saa lugeda sellist menetlust läbiviiduks.

Kohustamiskaebuse rahuldamist õigustab kohtu hinnangul antud juhul ka vastustaja varasem

tegevus, kui 22.06.2023. a vaideotsustes nr 210 ja 211 (dtl 577–584 ja 586–594) kohustati

valda kujundama seisukoht Arni kinnistut läbiva eratee avalikuks kasutamiseks määramise

menetluse alustamise kohta hiljemalt 01.08.2023, kuid kohtule teadaolevalt ei ole enne

11.06.2023. a teadet ühtegi vastavat kirjalikku dokumenti koostatud ega vaide esitajatele

(kaebajad Ü. Roosipuu ja K. Kõllo) edastatud.

62. Kohustamisnõude läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust kolmandate isikute väited selle

esitamiseks kaebeõiguse puudumisest (vt sellekohaseid põhjendusi käesoleva otsuse p 38 ja

selle alapunktid). Samuti ei ole kohustamisnõue esitatud tähtaega ületades, kuivõrd see on

tihedalt seotud korralduse nr 50 tühistamise nõudega ja kohustamisnõue oli seetõttu esitatud

kohtule vastavalt HKMS § 49 lg 1 teisele lausele tähtaegselt.

63. Seega jäävad kolmandate isikute taotlused kohustamisnõudes menetluse lõpetamiseks või

alternatiivselt kohustamisnõude läbi vaatamata jätmiseks ning vastustaja taotlus

kohustamisnõudes menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Kohus rahuldab kaebajate

kohustamisnõude ning kohustab Haljala valda viima läbi kohane haldusmenetlus Arni

kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamiseks.

VII Keelamisnõue

64. Kaebajad paluvad kohtul keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi Arni

kinnistule seal asunud tee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks.

3-23-561

65. Keelamiskaebuse võib esitada halduskohtule üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). RVastS §

5 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata

jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa

tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

66. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda täiendavalt seda, kas antud juhul on täidetud HKMS §

45 lg-s 1 täidetud eeldused keelamiskaebuse esitamiseks. Tartu Ringkonnakohus on pidanud

käesolevas asjas 14.09.2023 tehtud määruses keelamisnõude esitamist võimalikuks ja

halduskohus nõustub selle määruse punktides 22–25 toodud vastavate põhjendustega.

67. Kohus leiab, et praeguse vaidluse asjaoludel tuleb lugeda täidetuks ka keelamiskaebuse

sisulise rahuldamise eeldused. Kui vastustaja väljastaks Arni kinnistule ehitise püstitamiseks

projekteerimistingimused, mis näevad ette seal asunud sõidutee sulgemise, veel enne seda, kui

sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise kohta on tehtud asjakohaste kaalutlustega ja

eelneva kohase haldusmenetlusega haldusakt, saaksid rikutud kaebajate poolt käesolevas asjas

kaitstavad õigused. Samuti tuleb praeguse vaidluse asjaolusid arvestades asuda sarnaselt

ringkonnakohtule seisukohale, et selliste projekteerimistingimuste väljastamine tooks

tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks haldusakti hilisemal vaidlustamisel

kõrvaldada või vähemalt oleks see ebamõistlik (vrd Tartu Ringkonnakohtu käesolevas asjas

tehtud 14.09.2023. a määruse p 25). Arvesse tuleb võtta valla senist käitumist, seisukohtade

heitlikkust ja varasemalt pigem kolmandate isikute huvide eelistamist. Seda arvestades tuleb

pidada piisavalt tõenäoliseks, et projekteerimistingimuste väljastamisel võib tulemuseks olla

kinnistut läbiva sõidutee lõplik sulgemine kasutamiseks kohalike elanike ja Eru küla

külastavate inimeste jaoks.

68. Puudub vaidlus, et Haljala Vallavalitsusele esitati juba 21.02.2023, s.o vähem kui 2

nädalat pärast korralduse nr 50 andmist projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/01680

(dtl 138–142, 428–432) Arni kinnistule uue elamu projekteerimiseks uuele asukohale.

Taotlusele on lisatud Prooton AB OÜ 28.01.2022 koostatud elamu eskiisprojekt (dtl 435–

453), Keskkonnaameti 22.02.2022. a kooskõlastus (dtl 456) ja Prooton AB OÜ 20.02.2023

koostatud uus elamu asendiplaan (dtl 434), mis oli lisatud ka korraldusele nr 50.

Asendiplaanil ei ole erinevalt 17.07.2020 väljastatud ehitusloa aluseks olevast skeemist

kajastatud elamu asukohas kinnistut läbivat sõiduteed. Samuti on Keskkonnaamet 09.03.2023.

a kirjaga nr 7-9/23/3715-2 (dtl 458–462) projekteerimistingimused tingimuslikult

kooskõlastanud, lähtudes eeldusest, et Arni kinnistut praegu läbiva sõidutee säilitamine ei ole

vajalik.

68.1.

Sisuliselt on Keskkonnaamet olnud seoses Arni kinnistul ehitamisega koguaeg

seisukohal, et lähtuvalt kaitseala eesmärkidest, ennekõike piisava suurusega õueala nõudest

(tulenevalt Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast aastateks 2016–20251), ei saa Arni

kinnistul korraga eksisteerida seda läbivat sõiduteed ja üksikelamut, sest sellisel juhul ei

mahuks kinnistule vajalikus suuruses õueala (vt nt Keskkonnaameti 11.08.2016. a kiri nr 7-

9/16/8338-3, milles Keskkonnaamet on esitanud selgitused Arni kinnistu jagamise ja seal

ehitamise võimaluste kohta, dtl 373–376, ja Keskkonnaameti 01.11.2021. a vastuskiri nr 7-

9/21/20117-5 S. Kotkele, dtl 377–378). Sama kinnitasid Keskkonnaameti esindajad

haldusasjas toimunud kohtuistungil. Kohtule ei ole teada, millisel põhjusel ei kajastu

Keskkonnaameti vastav seisukoht Keskkonnaameti 08.07.2019. a kirjas nr 7-9/19/10889-2

projekteerimistingimuste väljastamise tingimustega kooskõlastamise kohta (dtl 79–81),

1 Kaitsekorralduskava | Kaitsealad

3-23-561

Haljala Vallavalitsuse 07.08.2019. a korraldusega nr 429 (dtl 72) väljastatud

projekteerimistingimustes (dtl 73–74) ega 17.07.2020 Haljala Vallavalitsuse poolt väljastatud

ehitusloa aluseks oleval asendiplaanil.

68.2.

Kuivõrd 2023. a veebruaris esitatud projekteerimistingimuste taotluses ja selle lisaks

oleval asendiplaanil on selgelt lähtutud sellest, et Arni kinnistut läbiv sõidutee eemaldatakse

ning sellest on lähtunud ka Keskkonnaamet projekteerimistingimuste kooskõlastamisel,

rikuksid sellistel tingimustel väljastatavad projekteerimistingimused kaebajate poolt

käesolevas asjas kaitstavaid õigusi. Lisaks ei nähtu kohtule antud juhul millestki see, et

vastustaja oleks talle 2023. a veebruaris projekteerimistingimuste taotluse menetluses

kaalumas seda, kas selle menetluse raames oleks vajalik seoses Arni kinnistut läbiva teega

algatada sundvalduse seadmise menetlust (EhS § 26 lg 5). Vastupidi,

projekteerimistingimuste taotlusest ja sellele lisatud materjalidest lähtuvalt selline vajadus

puudub, kuigi Haljala vallal on Arni kinnistu sõidutee osas avalikuks kasutamiseks määramist

puudutav otsustus veel tegemata. Tulenevalt KAHOS § 5 lg 1 punktist 2 on detailplaneeringu

koostamise kohustuse puudumise korral kinnisasja sundvõõrandamise ja sundvalduse

seadmise aluseks projekteerimistingimused (vt ka Riigikohtu 08.02.2022. a otsus nr 5-21-18,

p 25 ja 10.01.2023. a otsus nr 3-20-1280, p 10.2).

68.3.

Seega saab pidada kaebajate õiguste rikkumist ja projekteerimistingimuste andmisega

kaasnevate tagajärgede hilisema kõrvaldamise võimatust või ebamõistlikkust tõenäoliseks.

69. Eelnevast tulenevalt tuleb keelamiskaebus rahuldada. Vaidluse sisu arvestades keelab

kohus Haljala vallal Arni kinnistule seal asunud sõidutee kasutamist välistava ehitise

püstitamiseks projekteerimistingimuste väljastamise kuni ajani, mil Haljala vald teeb lõpliku

otsuse Arni kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamise määramise kohta, s.o kuni Arni

kinnistut läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamise menetluse lõpuni

(HKMS § 168 lg 1).

VIII Lõppjäreldused ja menetluskulude jaotus

70. Käesolevas otsuses eespool toodut arvestades rahuldab kohus kaebajate kaebuse tervikuna

ning jätab kolmandate isikute ja vastustaja taotlused menetluse osaliselt lõpetamiseks ja

kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kaebuse täies ulatuses rahuldatuks

lugemist ei välista see, et kohus jättis rahuldamata kaebajate ühe, alternatiivselt esitatud

nõude.

71. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 8).

72. Kaebajate 30.06.2025. a menetluskulude väljamõistmise taotluses paluvad nad mõista

nende kasuks menetluskulude katteks vastustajalt välja kokku 26 596,80 eurot (sh riigilõiv

360 eurot, maksekorraldused dtl 145, 146). Seejuures on kaebajad aga 30.06.2025. a taotluses

arvestanud riigilõivu 360 eurot kulude kokku liitmisel topelt (vt taotluse punktid ja 4.1 ja 4.3

ning OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm 14.03.2023. a arve nr 20204613, dtl 1038). Seega

on kaebajad kandnud 30.06.2025. a taotluse ja selle lisade kohaselt õigusabikulusid kokku 25

876,80 euro ulatuses (mitte 26 236,80 eurot, nagu on taotluses välja toodud; arved dtl 1037–

1053) ja riigilõivu 360 euro ulatuses. Samas on kaebajad lisaks kaebuse ja esimese esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivule tasunud riigilõivu 180 eurot ka 18.05.2023

kohtule teise esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (maksekorraldus dtl 302) ning kokku on

nad kandnud tegelikkuses riigilõivus seisnevaid menetluskulusid 540 euro ulatuses. Riigilõivu

3-23-561

teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei takista see, et see on jäänud osaliselt kaebajate

menetluskulude nimekirjas välja toomata. Enda 14.07.2025. a taotluses paluvad kaebajad

mõista nende kasuks välja täiendavad õigusabikulud 334,80 eurot (arve dtl 1117). Kokku on

kaebajad seega katnud käesolevas asjas menetluskulusid järgmiselt: 120,5 tunni ulatuses

osutatud õigusteenuse kulud 26 211,60 eurot ning riigilõiv 540 eurot.

73. Kohus leiab, et arvestades kaebajate esindajate poolt tehtud toimingute sisu ja mahtu ning

vaidluse asjaolusid, sh vastustaja vastuolulist käitumist kohtu- ja samaaegselt läbiviidavates

seotud haldusmenetlustes, on kaebajate menetluskulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega

mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud kokku 26 751,60 eurot.

74. Kolmandad isikud on kandnud käesolevas menetluses õigusabikulusid kokku 32 249,09

eurot (arved dtl 1059–1078, õigusteenus 145,25 tunni ulatuses). Need menetluskulud jäävad

lähtuvalt HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 nende endi kanda. Ka vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)