2-25-5128/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5128

Tsiviilasi

N.F hagi I.L-i vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.F , isikukood XXX

Kostja: I.L , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.08.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada N.F ja I.L-i abielu, mis on registreeritud XXX Tartu

Maavalitsuses.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edastada kohtuotsus pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuse põhjendused

1. N.F esitas 02.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse I.L-iga sõlmitud abielu

lahutamiseks. Avalduses märkis hageja, et poolte suhted on lõppenud märtsis 2025.

Mees on vastu ja ei anna lahutust.

2. Kohus pidas asjas 18.08.2025 istungi.

Hageja avaldas kohtule, et abikaasade abielulised suhted lõppesid 2025. aasta kevadel

ning abikaasad on proovinud suhteid taastada viimase aasta jooksul mitu korda, kuid

midagi ei muutunud. Perekonnaseisuametis lahutada ei saanud, sest abikaasa ei

andnud nõusolekut. Abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Praegu elavad

pooled eraldi, hageja ei ole abikaasat kuu aega näinud, on ta igalt poolt ära

blokeerinud. Hageja andis avalduse politseisse, kostja on hagejat ähvardanud, on

alustatud kriminaalmenetlus. Pooltel on 2 ühist alaealist last. Ühist vara ei ole. Maja

on ametlikult hageja oma ning hageja lahusvara. Maja on ehitatud abielu jooksul, aga

pooled tegid notaris lepingu, et see on lahusvara. Mees tööl ei käi. Lepituseks ei ole

vaja kohtul aega anda. Kaasatud on lastekaitse, sest mees on hageja suhtes agressiivne

ja poolte 8- ja 9-aastased lapsed näevad seda. Hageja on saanud ka ohvriabi. Väiksem

laps ei soovi üldse isaga suhelda.

Hageja kinnitas, et jääb hagi juurde.

Kostja vaidles hagile vastu ja lahutusega ei nõustunud. Abielulised suhted on kindlasti

lõppenud ja neid taastada ei ole võimalik. Kostja ei olnud nõus perekonnaseisuametis

lahutama, sest varalisi suhteid arvestades saab sellest kasu ainult abikaasa. Kostja

taotles, et kohus teeks määruse, et kostja saaks elada enda kodus, mille on ise

ehitanud. Praegu ta ei saa koju sisse ka, lukud on vahetatud. Kostja vaidles vastu, et

poolte kodu on lahusvara.

Kostja avaldas istungil ka, et tegelikult abielulised suhted ei ole lõppenud. Kostja

loodab veel suhteid päästa. Viimase kuu aja jooksul on kostja olnud tööl. Hageja

väited vägivalla kohta ei vasta tõele, hoopis hageja on jalgadega rünnanud ja on

kutsutud politsei.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

4. Nähtuvalt rahvastikuregistri andmetest on poolte abielu sõlmitud XXX Tartu

Maavalitsuses. Poolte esiletoodud asjaoludest ja seisukohtadest järeldab kohus, et

poolte abielulised suhted on kohtuistungi toimumise ajaks pöördumatult lõppenud

ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus ei pea mõistlikuks ega

otstarbekaks anda pooltele leppimisaega, kuivõrd hageja on avaldanud kohtule kindlat

tahet abielu lahutada. Kohus arvestab ka seda, et hageja kinnitusel on abikaasad

viimase aasta jooksul korduvalt püüdnud oma suhteid taastada, mis ei ole õnnestunud.

5. Pooltel on erimeelsused, kas poolte elukohaks olev kinnistu on ühisvara või hageja

lahusvara. Kohus märgib, et PKS § 68 sätestatu võimaldab kohtul määrata muuhulgas

poolte ühise eluruumi kasutamise ning lahendada muud vaidlused, mis seonduvad

perekonna eluasemega ning eluasemega seotud varaga abielu lahutamise korral. Seda

saab PKS § 70 kohaselt teha hagimenetluses koos abielu lahutamise asjaga või

iseseisva asjana. Kohus leiab, et ühise elukoha kasutamise vaidlust ei ole käesoleval

2(3)

juhul otstarbekas lahendada koos abielulahutusega, kuivõrd kohtul ei ole tekkinud

kahtlust selles, et abielu tuleb lahutada ning käesoleva tsiviilasja saab viivituseta

lahendada. Arvestades laste huve ning hageja väiteid kostja vägivaldsuse kohta oleks

praegu esitatud andmete põhjal ennatlik määrata poolte ja laste senine ühine eluruum

ka kostja kasutusse. Kui pooled ei jõua vara või lastega seonduvalt kokkuleppele, on

mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

6. Kohus rahuldab hagi ning lahutab abielu.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin

3(3)