2-24-100317/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-100317

Tsiviilasi

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

korteriühistu avaldus C.T

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

korteriühistu,

registrikood

xxxxxxx,

asukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seaduslik

esindaja X.B (e-post XXX)

Puudutatud isik: C.T; isikukood XXX; registrijärgne

elukoht

xxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu avaldus C.T

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista C.T-lt välja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu

kasuks võlgnevus 845,44 eurot.

3. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

4. Mõista C.T-lt välja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu

kasuks menetluskulud 65 eurot.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 23.09.2024 määrusega anti nõue C.T vastu üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu esitas 11.10.2024 avalduse

C.T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja täpsustas asjaolusid 18.05.2025.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult kui korteriühistu liikmelt majandamiskulude

võlgnevuse tasumist, s.o küttepuud summas 720 eurot ja kütjatasu kulu 125,44 eurot.

Korteriühistu põhikiri näeb ette vastava koguse küttepuude toomise ning kui küttepuude

mittetoomise korral ostab puud ühistu, siis lisatakse puude maksumus

kommunaalmaksetele. Korteriomanikul on kohustus tasuda ka kütjale kütmise tasu

vastavalt kütmisgraafikule. Puudutatud isik on jätnud küttepuud toomata ning kütjale

tasumata, seega on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus avaldaja ees summas 845,44

eurot.

3. Kohus võttis 23.10.2024 määrusega avalduse menetlusse, andes puudutatud isikule

tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest seisukoha esitamiseks. Kohus edastas avalduse

lisadega ja kirjaliku vastuse nõude puudutatud isikule avaliku e-toimiku vahendusel, e-

posti aadressidele ja võimalikele elukoha aadressidele.

Räpina Vallavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad neil täiendavad andmed ja

informatsioon puudutatud isiku elu- või viibimiskoha ning kontaktandmete kohta.

Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on puudutatud isik 30.01.2023 märkinud

enda elukohaks xxxx ning meiliaadressiks XXX.

Kohus luges menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 3

p 1 alusel 17.01.2025, st kolme tööpäeva möödudes 13.01.2025 saatmisest teises

käimasolevas menetluses kohtule teadaolevat puudutatud isiku e-posti XXX kasutades.

Seega oli viimane päev seisukoha esitamiseks 06.02.2025. Puudutatud isik ei ole esitanud

kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 järgi lahendab

kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis

tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu on

eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik ühte korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi korteriomandite omanikud.

Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikule kuulus 10.02.2017 kuni 09.07.2024

korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-11 (dtl 47). Kuigi

puudutatud isik ei ole enam korteriomanik (avalduse kohaselt müüdi korteriomand

täitemenetluses ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et korteri uus omanik on alates

10.07.2024 xxxxxxxxxxxxxxxx), on korteriühistul õigus nõuda temalt võlgnevuse

tasumist, kuna võlgnevus tekkis ajal (s.o 2023. a lõpus), mil puudutatud isik oli

korteriomanik ja KrtS § 43 lõike 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel

korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest,

kuid see ei vabasta varasemat omanikku enne võõrandamist tekkinud kohustustest. Uus

omanik vastutab KrtS § 43 lõike 2 kohaselt käendajana võõrandaja korteriomandist

tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest, kuid see ei välista nõude esitamist

endise omaniku vastu. Käesoleval juhul ei vastuta korteri omandanud isik korteril

lasuvate kohustuste eest, mis on tekkinud enne korteriomandi üleminekut.

6. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt

käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste

jaoks lepingute sõlmimist.

7. KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2

sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja

tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades

mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib

põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

8. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid summas 845,44 eurot, s.o

detsembri 2023 eest küttepuude tasu summas 720 eurot ning 29.11.2023, 18.12.2023 ja

30.12.2023 eest kütjatasu kulu kokku 125,44 eurot.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab

võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Avaldaja põhikirja p 7.1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuste mahule. Korteriühistu

põhikirjast (dtl 33-36) nähtub majapidamiskulude jaotus järgmiselt:

-

küte (p 7.1.9) – vastavalt juhatuse poolt koostatud küttepuude graafikule ning

kogusele kohustuvad ühistu liikmed varustama ühistu katlamaja küttepuudega.

Küttepuude koguste määramise aluseks on 2-toaliste, 3-toaliste ning 4-toaliste

korterite keskmised üldpinnad. Juhul, kui korteriomanik ei too graafikus sätestatud

ajaks puud, korraldab juhatus puude ostmise ning sellega seotud kulud kantakse

korteri omaniku järgmise kuu kommunaalarvele;

-

katlakütja (p 7.1.10) – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ning

juhatuse poolt koostatud kütmisgraafikule päevapõhine tasu neile, kes katlakütja

teenust kasutavad. Katlakütjale ei pea maksma need korterid, kes ise oma

kütmiskordadel kütavad.

11. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude

kandmise ja jaotamise osas. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule

esitanud ega temalt nõutavale võlgnevusele vastu vaielnud. Küttepuude toomise graafik

ja kütmisgraafik on puudutatud isikule teatavaks tehtud (dtl 71-72). Kohtule nähtub, et

puudutatud isik ei ole taganud vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 7.1.9 ning küttepuude

graafikule ja kogusele (dtl 39), s.o detsembris 2023, küttepuid. Seega korraldas puude

ostmise juhatus ning küttepuude kulu tuleb tasuda korteriomanikul. Küttepuude osas on

korteriühistule väljastatud arve OÜ-lt LAIKAM, mille kohaselt on küttepuudele kulunud

720 eurot (dtl 40). Nimetatud summa tuleb puudutatud isikul korteriühistule tasuda.

Kohtule nähtub kütmisgraafikust, et puudutatud isikule kohaldub päevapõhine tasu,

kuivõrd puudutatud isik kasutas katlakütja teenust (dtl 41-44). Puudutatud isikule

langevad kuupäevad kütjatasu teenuse tasumise eest olid 29.11.2023, 18.12.2023 ning

30.12.2023 (dtl 41-42). 29.01.2023 on korteriühistu üldkoosolekul otsustatud, et ühe

kütmise korra maksumus on 25 eurot (dtl 84). Korteriühistu ja katlakütja vahel sõlmitud

käsunduslepingust nähtub, et tasu teenuse osutamise eest on 25 eurot ühe kütmise korra

eest (dtl 74). Puudutatud isikule langev kütjatasu on seega 3x25+sotsiaalmaks 33% ja

töötuskindlustusmaks 0,8%, esitatud arve kohaselt 125,44 eurot (dtl 45).

12. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majapidamiskulude eest tasuda ning puudutatud isik

on majapidamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 845,44 eurot (s.o küttepuude eest 720 eurot ja

kütjatasu 125,44 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

14. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses

majapidamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud

isiku kanda.

15. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 65 eurot. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist põhjendatud menetluskuluga

16. Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskulu 65 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik