2-21-14702/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2025, Rakvere

Tsiviilasi

M T kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-21-14702

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M T (isikukood XXX, elukoht XXX; tel XXX,)

Võlausaldajad: Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn

71 korteriühistu (RK 80105428; ); Aktiva Finance Group

OÜ (Bigbank AS nõude loovutus) (RK 10746479; e-

post jurist@julianus.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Vabastada M T (IK XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

4. Vabastada M T usaldusisiku kohustusest tema enda kohustustest vabastamise

menetluses.

5. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses M T kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Avaldada teade M T kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

02.06.2022 määrusega kohus lõpetas M T pankrotimenetluse, algatas tema kohustustest

vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 02.06.2022

määrusest nähtub, et võlausaldajatel jäi II järgu tunnustatud nõuete eest raha saamata kokku

summas 19 877.47 eurot järgnevalt: KÜ K 234.13 eurot ning B AS - 9 643.34 eurot. Kohus

selgitas võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada aruanne

usaldusisiku kohustuste täitmise kohta hiljemalt jooksva aasta 02. juuniks, esimene aruanne

tuli esitada kohtule 02. juuniks 2023.

Võlgnik on iga-aastased aruanded kohtule esitanud 29.05.2023, 11.05.2024, 13.05.2025 ning

18.06.2025 lõpparuande ühes taotlusega kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks

ning võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud ettevõttes V

OÜ XXX. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu. Menetluse kestel on võlgnik rahuldanud

võlausaldajate nõudeid kokku 4 482.01 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub.

Kohus küsis 11.06.2025 võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ (B AS nõude loovutus) seisukohast nähtub, et nõue

oli 9 643.34 eurot, võlgnikult on võla katteks laekunud 2 174.22 eurot, võlgnevuse jääk 7

469.12 eurot. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole

kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning

on jätnud väljamaksed võlausaldajatele tegemata. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja V korteriühistu enda seisukohta kohtu määratud ajaks esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist

(01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt kui

füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest

vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 02.06.2022 ehk enne 01.07.2022. Seisuga 01.07.2022

kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 02.06.2027. Seega kohaldub

võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp

väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025.

Kohus selgitab, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena

väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm

04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei

ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest

isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm

04.05.2016, nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013, 3-2-1- 46-13, p 11; 14.11.2011, 3-2-1-121-11,

p 12).

Riigikohus on selgitanud ka, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku

õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille

puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankrotikuriteos. Marija Tšistjakova ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt

hõivatud tööga V OÜ-s XXX. Võlgnik on sama ettevõttega seotud olnud juba

pankrotiavalduse esitamise ajal. Võlgniku kontoväljavõtetest nähtuv töötasu on ületanud

pisut sel hetkel kehtivat töötasu alammäära summat.

Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas

olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal

otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS

§ 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest

vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini

tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas

olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik

ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1

järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt

mõistlikuks.

Kohus selgitab ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku

karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.

oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Kohus leiab, et võlgnikul on olnud püsiv

töökoht ning stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud ka võlausaldajate nõudeid. PankrS

§ 173 lg-s 1 ettenähtud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras,

kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema

oskuseid ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Eeltoodust

tulenevalt kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta.

Kohut on teavitatud võlgniku tegevusest ning sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad

andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud

menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

PankrS § 173 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on

saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal töötasu pisut rohkem kui alammääras.

Võlgnik on samas suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid kokku 4 482.01 euro ulatuses.

Kohus leiab seega, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud

oma tahet võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Eelnevat arvestades on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi

ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks

eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses

ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest

vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate

hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi

süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei

tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise

tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske

hooletuse) hindamiseks.

Võlgnik tuleb seega PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

Kohus selgitab ka, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded

võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei

vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga

solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle

antut võlausaldajalt tagasi nõuda.

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lg 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui

ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise

määruse tegemist.

PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisel usaldusisiku.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle

huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt

menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku

kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, seega ei saa neil olla lepingulise

esindaja kulusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid,

millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel

menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik