2-21-14702/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada M T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende
Legislator headnote
AI generated2-21-14702/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Lõpetada M T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2025, Rakvere
Tsiviilasi
M T kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-21-14702
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: M T (isikukood XXX, elukoht XXX; tel XXX,)
Võlausaldajad: Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn
71 korteriühistu (RK 80105428; ); Aktiva Finance Group
OÜ (Bigbank AS nõude loovutus) (RK 10746479; e-
post jurist@julianus.ee)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada M T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetlus.
2. Vabastada M T (IK XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
4. Vabastada M T usaldusisiku kohustusest tema enda kohustustest vabastamise
menetluses.
5. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses M T kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Avaldada teade M T kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Saata määrus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,
võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
02.06.2022 määrusega kohus lõpetas M T pankrotimenetluse, algatas tema kohustustest
vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 02.06.2022
määrusest nähtub, et võlausaldajatel jäi II järgu tunnustatud nõuete eest raha saamata kokku
summas 19 877.47 eurot järgnevalt: KÜ K 234.13 eurot ning B AS - 9 643.34 eurot. Kohus
selgitas võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada aruanne
usaldusisiku kohustuste täitmise kohta hiljemalt jooksva aasta 02. juuniks, esimene aruanne
tuli esitada kohtule 02. juuniks 2023.
Võlgnik on iga-aastased aruanded kohtule esitanud 29.05.2023, 11.05.2024, 13.05.2025 ning
18.06.2025 lõpparuande ühes taotlusega kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks
ning võlgniku kohustustest vabastamiseks.
Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud ettevõttes V
OÜ XXX. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu. Menetluse kestel on võlgnik rahuldanud
võlausaldajate nõudeid kokku 4 482.01 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub.
Kohus küsis 11.06.2025 võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ (B AS nõude loovutus) seisukohast nähtub, et nõue
oli 9 643.34 eurot, võlgnikult on võla katteks laekunud 2 174.22 eurot, võlgnevuse jääk 7
469.12 eurot. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole
kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning
on jätnud väljamaksed võlausaldajatele tegemata. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku
kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
Võlausaldaja V korteriühistu enda seisukohta kohtu määratud ajaks esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist
(01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele
kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt kui
füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest
vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175
lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise
otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 02.06.2022 ehk enne 01.07.2022. Seisuga 01.07.2022
kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 02.06.2027. Seega kohaldub
võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp
väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025.
Kohus selgitab, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus
vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena
väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm
04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei
ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide
kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest
isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm
04.05.2016, nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013, 3-2-1- 46-13, p 11; 14.11.2011, 3-2-1-121-11,
p 12).
Riigikohus on selgitanud ka, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses
ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku
õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille
puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku
kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik
on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve.
PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise
pankrotikuriteos. Marija Tšistjakova ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §-s 173
nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on
rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt
hõivatud tööga V OÜ-s XXX. Võlgnik on sama ettevõttega seotud olnud juba
pankrotiavalduse esitamise ajal. Võlgniku kontoväljavõtetest nähtuv töötasu on ületanud
pisut sel hetkel kehtivat töötasu alammäära summat.
Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas
olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal
otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS
§ 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest
vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini
tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas
olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik
ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1
järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt
mõistlikuks.
Kohus selgitab ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku
karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.
oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Kohus leiab, et võlgnikul on olnud püsiv
töökoht ning stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud ka võlausaldajate nõudeid. PankrS
§ 173 lg-s 1 ettenähtud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras,
kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema
oskuseid ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Eeltoodust
tulenevalt kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule
igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma
kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara
kohta.
Kohut on teavitatud võlgniku tegevusest ning sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad
andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud
menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
PankrS § 173 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on
saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal töötasu pisut rohkem kui alammääras.
Võlgnik on samas suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid kokku 4 482.01 euro ulatuses.
Kohus leiab seega, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud
oma tahet võlausaldajate nõudeid rahuldada.
Eelnevat arvestades on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi
ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest
keeldumiseks.
Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks
eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses
ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest
vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate
hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata
jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi
süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei
tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise
tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske
hooletuse) hindamiseks.
Võlgnik tuleb seega PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastada. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub
sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetluse.
Kohus selgitab ka, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded
võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole
pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning
lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei
vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga
solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada
tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle
antut võlausaldajalt tagasi nõuda.
PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle
määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma
kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete
rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lg 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui
ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise
määruse tegemist.
PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
lõpetamisel usaldusisiku.
Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud
Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
Menetluskulud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses
menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,
võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,
kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas
põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle
huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt
menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku
kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, seega ei saa neil olla lepingulise
esindaja kulusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid,
millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel
menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Angelina Abol
kohtunik