3-25-2537/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2537

Haldusasi

ROYAL WOOD OÜ kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2025

tagasinõude otsuse nr 6-7.2/25/0628 ja 10.06.2025

ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ROYAL WOOD OÜ, seaduslik esindaja Julia

Ossipova

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Marko

Siil

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine, menetluse

lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda ROYAL WOOD OÜ kaebus mittetähtaegseks.

2. Jätta ROYAL WOOD OÜ kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2537 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

4. Jätta ROYAL WOOD OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 49,20 eurot.

6. Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsilise isiku nime tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, §

155 lg 5 § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK

1. ROYAL WOOD OÜ (kaebaja) ja Eesti Töötukassa sõlmisid 29.07.2024 palgatoetuse

maksmiseks halduslepingu nr 7-6.1/24/2394, millega kaebaja võttis tööle määramata ajaks

alates 01.08.2024 X. X. Palgatoetust makstakse 12 deklaratsiooni alusel, ajavahemiku

01.08.2024–31.12.2025 jooksul.

2. Kaebaja esitas 13.09.2024 Maksu- ja Tolliametile X. X kohta augustikuu töötasuks 820

eurot deklaratsiooni, millelt Eesti Töötukassa tasus palgatoetust summas 410.00 eurot. Hiljem

esitas kaebaja sama perioodi eest parandusdeklaratsiooni, milles kinnitas, et antud perioodi eest

oli töötasu ei arvestatud.

3. Eesti Töötukassa saatis kaebajale 13.01.2025 päringu, milles palus esitada töötaja

töölepingu koopia ja töötasu väljamakse kinnitavad dokumendid. Kaebaja edastas 19.01.2025

töötaja töötasu arvestuse tabelid.

4. Eesti Töötukassa saatis 20.01.2025, 29.01.2025 ja 26.02.2025 kaebajale täiendavad

päringud, milles soovis, et kaebaja esitaks hiljemalt 05.03.2025 kahepoolselt allkirjastatud

töölepingu koopia ja töötasu väljamakse kinnitavad dokumendid. Kaebaja nõutud dokumente

tähtaegselt ei esitanud.

5. Eesti Töötukassa edastas 08.04.2025 kaebajale tagasinõude nr 6-7.2/25/0628, milles

paluti kaebajal hiljemalt 09.05.2025 või 30 päeva jooksul tagasinõude kättesaamisest tasuda

alusetult makstud palgatoetust 1640 eurot Eesti Töötukassa arvelduskontole või võtta Eesti

Töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamiseks.

6. Eesti Töötukassa tegi 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628, millega kohustas

kaebajat tasuma tema eest õigusliku aluseta makstud summa 1640.00 eurot Eesti Töötukassale.

Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 08.07.2025. Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse määratud

tähtajaks täitmata jätmise korral annab Eesti Töötukassa ettekirjutuse sundtäitmiseks

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Kaebaja esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Eesti Töötukassa

10.06.2025 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist taastada

menetlus ja lõpetada menetlus ettekirjutust tegemata. Kaebaja soovib kaebetähtaja ennistamist.

Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Eesti

Töötukassa 10.06.2025 ettekirjutuse täitmine.

8. Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta ning andis kaebajale aega kuni 08.08.2025 täpsustada kaebuse nõuet, selgitada kaebuse

tähtaegsust koos väiteid kinnitavate dokumentidega, põhjendada kaebetähtaja ennistamise

taotlust ja esialgse õiguskaitse vajadust ning tasuda kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõiv kokku 69,20 eurot. Sama määrusega kohustas kohus Eesti Töötukassat esitama

seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ja selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid,

esitades kohtule ka kõik haldusmenetluse dokumendid.

9. Kaebaja esitas 08.08.2025 kohtule kaebuse täpsustuse ning tasus kaebuselt riigilõivu.

10. Eesti Töötukassa selgitas 11.08.2025 vastuses kaebuse asjaolusid ja kaebajale haldusaktide

kättetoimetamist ning esitas kohtule haldusmenetluse toimiku osad dokumendid.

11. Kohus palus 12.08.2025 kirjaga Eesti Töötukassal esitada ka kõik ülejäänud

haldusmenetluse dokumendid. Eesti Töötukassa esitas 13.08.2025 ülejäänud puuduolevad

dokumendid.

12. Kohus palus 13.08.2025 kirjaga Eesti Töötukassal selgitada kaebajale 10.06.2025

ettekirjutuse edastamist tähitud kirjana ning selgitada kaebaja aadressile kirja saatmise kohta

teate jätmist. Eesti Töötukassa esitas 15.08.2025 kohtule täiendavad selgitused.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine

13. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama sätte lg 2 sätestab, et kohus

lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja

menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud

määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata

(HKMS § 152 lg 3).

14. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1).

15. Kaebaja vaidlustab käesolevas haldusasjas Eesti Töötukassa 08.04.2025 tagasinõude otsust

nr 6-7.2/25/0628, millega nõuti kaebajalt halduslepingu nr 7-6.1/24/2394 alusel talle kogu

2(5)

väljamakstud palgatoetust 1640 eurot tagasi. Tagasinõue tuli kaebajal hiljemalt 09.05.2025 või

30 päeva jooksul tagasinõude kättesaamisest tasuda Eesti Töötukassa arvelduskontole või võtta

Eesti Töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamiseks. Kaebaja on kohtule

selgitanud, et 08.04.2025 tagasinõude otsust ei toimetatud talle kätte, mistõttu sai ta

tagasinõude otsusest teada 29.07.2025 e-kirjas, millega saadeti talle vastustaja 10.06.2025

ettekirjutus tagasinõude tasumiseks.

16. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt edastas vastustaja 08.04.2025 palgatoetuse

tagasinõude otsuse infosüsteemi kaudu kaebajale tema äriregistri järgsele e-posti aadressile

08.04.2025. Kohtul puudub alus vastustaja väidete õigsuses kahelda, kuivõrd seda asjaolu

kinnitab vastustaja 11.08.2025 vastusele lisatud väljavõte kaebajale dokumendi edastamisest.

Kohtule nähtub, et kaebaja on vastustaja varasematele pöördumistele äriregistri e-posti

aadressilt vastanud ja vastustajaga sellelt e-posti aadressilt suhelnud. Seega on kaebaja

eelnevad vastustaja kirjad äriregistri järgselt e-posti aadressilt kätte saanud.

17. Kohus selgitab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument

menetlusosalise elektronposti aadressil (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 1) ning

elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud

äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2 p 3). See tähendab, et

dokumenti kättetoimetatuks lugemiseks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel ei ole vaja adressaadi panust

ehk kaebaja poolt dokumendi vastuvõtmist, vaid on piisav, kui dokument saadetakse e-posti

aadressile, mille äriühing on äriregistris oma kontaktaadressina määratlenud (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.05.2025 määrus nr 3-24-1264, p 15; 23.04.2024 määrus nr 3-24-85, p 12;

29.08.2023 määrus nr 3-23-822, p 14; 10.02.2023 määrus nr 3-21- 2176, p 24).

18. Kuivõrd käesoleval juhul edastas vastustaja 08.04.2025 tagasinõude otsuse kaebaja

äriregistrijärgsele aadressile, tuleb otsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks otsuse saatmise

päeval, st 08.04.2025. Seega kaebus 08.04.2025 tagasinõude otsuse tühistamiseks tuli kaebajal

esitada hiljemalt 08.05.2025. Kaebaja esitas kaebuse 01.08.2025, mistõttu on kaebus

08.04.2025 tagasinõude otsuse tühistamiseks esitatud kaebetähtaega ületades.

19. Kaebaja soovib vaidlustada tühistamisnõudega ka 10.06.2025 ettekirjutust, millega

kohustati kaebajat tasuma tema eest õigusliku aluseta makstud summa 1640.00 eurot Eesti

Töötukassale ning ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli ettekirjutuse kohaselt 08.07.2025.

Kaebaja selgitas kohtule, et sai ettekirjutuse kätte vastustaja poolt 29.07.2025 saadetud e-

kirjaga. Vastustaja on kohtule selgitanud, et 10.06.2025 ettekirjutus edastasti kaebajale tähitud

kirjaga äriregistri järgsele aaderssile. Saadetise liikumise väljavõttest nähtub, et tähtkirja üritati

kaebajale üle anda 12.06.2025 kell 10.57. Kuna kaebaja ei olnud kättesaadav, hoiustati tähtkiri

Narvas, Fama postkontoris. Kohtupraktikas on leitud, et teate jätmine tähitud kirja kohta on

piisav, et lugeda saadetis kättetoimetatuks. Tähtsust ei oma, kas isik haldusaktiga ka reaalselt

tutvuda sai või mitte (Riigikohtu 20.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 11; Tallinna

Ringkonnakohtu 23.01.2019 määrus nr 3-18-1977, p 12). Vastustaja edastas kohtule

15.08.2025 postiteenuse osutaja kinnituse, et teavitus saadetise saabumisest toimetati kaebaja

äriregistrijärgsel aadressil asuvasse postkasti 14.06.2025. Kohtul puudub alus postiasutuse

kinnituses kahelda.

20. Poolte vahel sõlmitud halduslepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et poolte nõuded

tulenevalt lepingu rikkumisest edastatakse posti või e-posti teel digitaalselt allkirjastatult.

Vastustaja on edastanud kaebajale ettekirjutuse äriregistrijärgsele aadressile ning kaebaja ei ole

väitnud, et äriregistrijärgsele aadressile postisaadetiste edastamisel esineksid mistahes

takistused. Seega ei nähtu kohtule asjaolusid, mille tõttu tulnuks ka vastustajal eeldada, et

kaebajale ei ole äriregistris märgitud aadressil võimalik posti kätte toimetada. Kaebaja on

juriidiline isik, kes peab olema eriti hoolas posti vastuvõtmise korraldamisel oma registrijärgsel

aadressil ning kindlustama selle, et olulised haldusaktid temani jõuaksid. Kuna teade saadetise

saabumise kohta jäeti kaebaja postkasti 14.06.2025, siis jõudis tähtkiri teatise edastamisega

kaebaja mõjusfääri ning tähtkirja kättesaamise riisiko jäi kaebaja kanda. Seega tuleb praegusel

juhul lugeda, et 10.06.2025 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 14.06.2025. Sellest tulenevalt

3(5)

tuli kaebajal kaebus halduskohtule 10.06.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks esitada hiljemalt

14.07.2025. Kaebus on kohtule esitatud 01.08.2025, mistõttu tuleb kaebus 10.06.2025

ettekirjutuse tühistamise nõudes lugeda mittetähtaegseks.

21. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt objektiivsed

takistused (vrd HKMS § 150 lg 1), kuid samas võib mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks

olla ka haldusorgani eksitav käitumine, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel ajal esitamata

(nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17). Lisaks on erandina peetud võimalikuks

hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ka kogenematusest põhjustatud

eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle põhjustas kaebaja enda hooletus

(nt Riigikohtu 11.05.2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-

08, p-d 16–17; 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

22. Kaebaja on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus palus kaebajal

05.08.2025 määruses selgitada, miks ei olnud kaebajal võimalik kaebust esitada tähtaegselt.

Kaebaja esitas kohtule 08.08.2025 täiendavad selgitused, milles tõi välja, et kuna ta sai

vastustaja 10.06.2025 ettekirjutuse kätte 29.07.2025 e-kirjaga, siis hakkas sellest hetkest

kulgema 30-päevane vaidlustamise tähtaeg. Samuti tõi kaebaja välja, et sai 08.04.2025

tagasinõude otsusest teada talle ettekirjutuse edastamisega. Kohtu poolt nõutud selgitusi

kaebaja ei esitanud.

23. Kohus leidis ennist, et kaebajale tuleb tagasinõue lugeda kättetoimetatuks 08.04.2025, mil

kaebajale edastati tagasinõue tema äriregistrijärgsele e-posti aadressile, ning et ettekirjutus

tuleb lugeda kättetoimetatuks 14.06.2025, mil kaebajale jäeti äriregistrijärgsele aadressile

teavitus kirja saabumise kohta. Olukorras, kus kaebaja jättis äriregistris registreeritud

elektronpostile tulnud tagasinõude sisuga tutvumata, võttis ta sellega riski, et tagasinõude

täitmata jätmisel tehakse talle ettekirjutus koos hoiatusega ning et hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus

sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja

sai tagasinõude otsusest teada alles talle ettekirjutuse edastamisega. Lisaks ei pea kohus

põhjendatuks kaebaja väidet talle ettekirjutuse edastamisest alles 29.07.2025, kuivõrd kohtule

nähtub, et vastustaja on kaebajale edastanud ettekirjutuse ka 30.06.2025 kirjaga

äriregistrijärgsele e-posti aadressile, mida kaebaja kasutab (dtl 176–182). Samuti ei oma

kaebajale ettekirjutuse hilisem saatmine tähtaja kulgema hakkamise seisukohast tähtsust, sest

kui kaebajale on juba jäetud väljastusteatega tähtkiri postkasti, hakkab kaebetähtaeg kulgema

just nimelt sellest hetkest, mitte sellest, mil kaebajale edastatakse haldusakt hiljem

elektrooniliselt (Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 8). Kaebaja on kaebetähtaja

ennistamise taotluse esitamisega kinnitanud kohtule kaebuse hilinemisega esitamist. Juhul, kui

kaebaja väidete kohaselt sai ta vaidlustatavatest haldusaktidest teada alles 29.07.2025 e-kirjaga,

siis oleks kaebaja lugenud kaebust tähtaegseks ning kaebetähtaja ennistamise taotluse

esitamine ei oleks olnud sellises olukorras vajalik. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise

taotluses toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust selle kohta, mis tingis tema kaebuse esitamise

tähtaega ületades. Kohus on seisukohal, et kaebetähtaja järgimata jätmise on toonud kaasa

kaebaja enda tegevusetus ning sellest tulenevalt puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

25. Kuna praegusel juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus

lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Asja menetluse

lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole

pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

4(5)

26. HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

27. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse

õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja

õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004

määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud

siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk

on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal,

mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel

määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

28. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks vältida

ettekirjutuses nõutava summa ühekordset tagasimaksmist. Kohus peab vajalikuks märkida, et

mitte igasuguse rahalise kohustuse täitmine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebajal on

automaatselt esialgse õiguskaitse vajadus, vaid selle kohustuse täitmisega peab kaasnema juba

kohtumenetluse kestel kaebajale tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja on küll taotluses märkinud, et

ettekirjutusega nõutavas suuruses summa tasumise korral ei jätku tal vahendeid oma töötajatele

töötasu maksmiseks ning kaebaja peab kaaluma tegevuse lõpetamist. Kaebaja ei ole aga enda

esialgse õiguskaitse vajaduse kohta tõendeid esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaebaja

tegelikku õiguskaitse vajadust hinnata. Lisaks on vastustaja kohtule kinnitanud, et ettekirjutust

ei ole kohtutäiturile täitmiseks antud ja reeglina seda kohtumenetluse kestel ei tehta. Kaebajal

on võimalik ettekirjutusega nõutav summa tagastada osade ka kaupa, esitades vastustajale

sellekohase avalduse. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

29. Kuna kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei pea kohus hindama kaebuse

perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Muud küsimused

30. HKMS § 104 lg 5 p-i 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2

alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv (49,20 eurot) kaebajale tagastada. Kohus tagastab

määruse jõustumisel riigilõivu samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Kohus lahendas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt, seega esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv

tagastamisele ei kuulu.

31. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja.

Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud

tema enda kanda. Vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta,

mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud.

32. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis füüsilise isiku (X. X) nime tähemärgiga (HKMS

§ 175 lg 3 ja § 179 lg 4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 kohtumäärusega.

5(5)