4-25-2889/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata Kenneth Rivise taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks. politseijaoskonna 2. juuli 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,25,004452
Legislator headnote
AI generated4-25-2889/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: politseijaoskonna 2. juuli 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,25,004452
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. august 2025, Tallinn
Väärteoasja number
4-25-2889
Kohtunik
Aulike Salo
Kohtuistungi sekretär
Hanne-Liia Toomeoja
Väärteoasi
Kenneth Rivise kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja
prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 2. juuli 2025
üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,25,004452
Kaebuse esitaja
Kenneth Rivis (isikukood 39311242748, XXX kodanik,
elukoht XXX)
Kohtuväline menetleja
Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur
Istungil osalenud isikud
Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju
RESOLUTSIOON
Juhindudes VTMS § 126 lg 2, § 192, § 193, kohus
m ä ä r a s:
Jätta rahuldamata Kenneth Rivise taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks.
Jätta Kenneth Rivise kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju
politseijaoskonna 2. juuli 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,25,004452
läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva
jooksul alates määruse tegemisest.
Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva
jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1. Kenneth Rivis esitas 23. juulil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 2. juuli 2025 üldmenetluse otsusele
väärteoasjas nr 2317,25,004452. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat § 227 lg 3 alusel
mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja taotleb otsuse
tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu ning väärteomenetluse lõpetamist või temale
määratud karistuse kergendamist
2. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale ning
kohtuvälisele menetlejale. Kohtuistung Kenneth Rivise kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli
määratud 18. augustiks 2025 kella 11.00.
3. Kohtuistungi sekretär tegi kohtukutse kaebajale nähtavaks avaliku e-toimiku süsteemi
kaudu. Kaebuse esitajale oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta.
Ühtlasi on kohtukutsel äratoodud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed.
4. 15. augustil 2025 saatis kaebuse esitaja kohtule kirja, milles palus seoses ema surmaga
09.08.2025 ning sellele järgnevate matuste ja leinaperioodiga kohtuistungi pidamise aega
edasi lükata vähemalt 40 päeva võrra, mis on kristliku kultuuriruumi tavapärane leinaperiood.
Palub istungi toimumise ajaks määrata kuupäev, mis ei ole varasem kui 23.09.2025.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei
ilmunud kohtuistungile, kuid tema ilmumine oli kohustuslik. Edasilükkamise taotlus ei ole
põhjendatud.
Kohtu seisukoht
6. VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal
menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata
jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et
VTMS § 42 lg 2 p 3 sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) sätete juurde, kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses
kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
7. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta
sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad
põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest
kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3
kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul
ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt
muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
8. Kaebuse esitaja saatis 15. augustil 2025 kohtule avalduse, milles soovis kohtuisutngi
edasilükkamist vähemalt 40 päeva võrra seoses ema lahkumise ja leinaperioodiga.
9. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 4 sätted. Erinevatel
religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed ja leinatraditsioonid. Kui
kaua leinaaeg kestab, on leinaja enda südameasi. Internetist kättesaadava teabe kohaselt need,
kes peavad rangelt kinni traditsioonidest, toimivad järgmiselt: vanemate kaotus – leinaaeg 10
kuud, abikaasa surma korral – 1 aasta, sama aeg ka täiskasvanud lapse kaotuse korral;
vanavanemate, õdede ja vendade ning väiksemate laste surma korral kestab leinaaeg 3 kuud
10. Usutakse, et inimese hing rändab pärast keha surma maapeal 40 päeva. Kristlikus
maailmas loetakse lahkunule 40. päeval kirikus või kalmistul hingepalvet. Kohtule jääb
arusaamatuks taotlus istungi toimumise aja määramiseks mitte enne 23.09.2025. Avalikult
kättesaadavate allikate kohaselt hakatakse 40 päeva lugema surmapäevast (kaasa arvatud).
Kuna kaebaja ema lahkus 09.08.2025, siis 40 päeva täitub 17.09.2025, mitte 23.09.2025.
11. Kohus aktsepteerib Kenneth Rivise tundeid ning lubab tal kogeda leina talle omasel viisil.
Kohus ei pisenda mingilgi määral tema kaotusvalu, sest igaühel on oma viis leinamiseks, kuid
see ei tohiks mõjutada kohtupidamist. Kui raske ka ei oleks lähedase kaotusega leppimine ja
oma igapäevase eluga jätkamine, siis kohtupidamine ei riku kuidagi ema mälestust ja
mäletamist.
12. Kui matuse päev langeks kohtuistungi päevaga kokku, siis sel põhjusel kohtuistungi aja
muutmine on täiesti põhjendatud. Praegu ei ole kohtule esitatud tõendeid matuse toimumise
kohta 18.08.2025.
13. Kui lein on nii intensiivne ja tugeva mõjuga, et igapäevaste ülesannetega toimetulek
valmistab suuri raskusi, siis tuleb abi saamiseks pöörduda spetsialistide poole. Kui kaebaja
istungile ilmumist takistab tema tervislik seisund, siis võivad kaebuse esitaja suhtes
kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske
haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise
toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud
sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.
14. 26. jaanuaril 2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule
väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud
põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ –
edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet
tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi
osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit
kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.
15. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud
isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda
kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele
vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning
sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on
vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53
kehtestatud tingimustel ja korras. Seega tuleb istungile ilmumist takistava terviseseisundi
esinemise kohta esitada nõuetekohane tõend, mida täna kohtule esitatud ei ole.
16. Kohtu hinnangul ei saa kohtupidamine sõltuda menetlusosalise religioossetest
tõekspidamistest. Eluliselt ei ole usutav, et lähedase inimese lahkumise tõttu on võimalik oma
igapäevast elu nö pausile panna leinaperioodiks (vt. määruse punkti 9).
17. Tulenevalt eeltoodust ei ole Kenneth Rivise taotlus kaebuse arutamise edasi lükkamiseks
põhjendatud ja seetõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele. Kuna kohus on teinud Kenneth
Rivisele kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei ilmunud, siis
kooskõlas VTMS § 126 lg 2 jätab kohus Kenneth Rivise kaebuse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)