3-25-2639/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2639

Määruse kuupäev

15. august 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada ta ümber

teise vanglasse

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 11. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles ta palub

teha kohustava ettekirjutuse tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Kaebaja soovib

jätkata alates 2025. a septembrist üldhariduse omandamist 11. klassis, kuid Tartu Vangla

takistab tal kooliga õigeaegselt alustamast. Tartu Vanglas sel aastal kool ei alusta, mistõttu

paigutatakse kinnipeetavad ümber Tallinna või Viru Vanglasse. Kaebaja sai 3. augustil 2025

juhuslikult teada, et teda pole nende isikute nimekirjas, kes paigutatakse ümber Tallinna

Vanglasse. Kaebaja sõnul vastas inspektor-kontaktisik talle, et kuna kaebaja karistuse

kandmine lõpeb 15. augustil 2025 ning alates sellest kuupäevast on ta vahistatu staatuses, siis ei

ole võimalik teda kooli soovijate nimekirja lisada. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu

tasumise kohustusest, sest tal puuduvad sissetulekud.

Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohaselt soovib kaebaja, et ta

paigutataks ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja põhjendab, et kool algab juba ligikaudu 20

3-25-2639

päeva pärast ja tal oleks mõistlik olla juba varem Tallinna Vanglas, et sisse elada ja sealse

kodukorraga harjuda.

2. Tartu Vangla edastas 14. augustil 2025 vastusena kohtunõudele kaebuses viidatud X-i 11.

aprillil 2025 vanglale esitatud selgitustaotluse, 3. augusti 2025. a pöördumise ja Tartu Vangla

15. aprilli 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/2212-2.

Tartu Vangla teavitas kohut, et kaebaja ei ole esitanud seoses tema ümberpaigutamise ja

õppima asumise sooviga vanglale vaiet. Lisaks teavitas vangla, et kaebajat ei ole võimalik

lisada kooli minejate nimekirja ega paigutada ka teise vanglasse õpingute alustamiseks, sest

tema karistusaeg lõpeb seoses vangistuse ärakandmisega 16. augustil 2025.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus käsitab X-i kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu

kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja enda

ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse, et jätkata hariduse omandamist 11. klassis. Kaebaja seni

kantavast vangistusest vabanemise tähtaeg on 16. augustil 2025, kuid kohtute infosüsteemist

nähtuvalt andis Tartu Maakohus 18. juuli 2025. a määrusega kriminaalasjas nr 1-25-3796 loa

kaebaja suhtes vahistamise tõkendi kohaldamiseks eelmise vanglakaristuse ärakandmisest

arvates kuni üheks kuuks. Seega on kaebaja alates 16. augustist 2025 vanglas vahistatu

staatuses.

Kinnipeetava ja vahistatu ümberpaigutamise kord on kehtestatud justiitsministri 25. märtsi

2008. a määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaanis“, mille § 8 kohaselt paigutatakse

kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Vangla

direktori taotlust menetleb Justiitsministeerium vastavalt täitmisplaani §-le 10. Vahistatu

ümberpaigutamise puhul lähtutakse kinnipeetavaga samadest sätetest ning ümberpaigutamine

toimub vangla direktori või kriminaalasja menetleva uurija taotluse alusel (täitmisplaani § 16).

Kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist talle

meelepärases vanglas, kuid kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega

vangla direktori poole, et vangla direktor alustaks ümberpaigutamise menetluse ja esitaks

taotluse Justiitsministeeriumile, kui kinnipeetav leiab, et see on vajalik tema põhiõiguste

kaitseks. Lähtudes eeltoodust ja kaebuse eesmärgist, on sobiv ja lubatav nõuda kaebusega Tartu

Vangla kohustamist algatada kaebaja suhtes teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus.

4. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ja võtab seejärel seisukoha kaebaja esialgse

õiguskaitse ja menetlusabi taotluste osas (II).

I

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

2

3-25-2639

Kaebaja esitatud kohustamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Nimetatud

normi kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab toiminguks sooritamise nõudega (s.o

kohustamiskaebusega) pöörduda kohtusse pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab

VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja

Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Tartu Vangla 14. augusti 2025. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja seoses tema ümberpaigutamise

ja õppima asumise sooviga esitanud vanglale vaiet. Samuti ei nähtu kohtule esitatud

materjalidest, et kaebaja oleks pöördunud Tartu Vangla poole taotlusega alustada tema suhtes

ümberpaigutamise menetlust. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale üksnes 11. aprillil 2025

selgitustaotluse ja 3. augustil 2025 avalduse, milles soovis seoses tema ümberpaigutamisega

vestelda üksuse juhi või tema asendajaga ning kooliminejate registreerimisega tegeleva

ametnikuga. Seetõttu ei ole Tartu Vangla teinud otsustusi seoses kaebaja sooviga paigutada ta

ümber Tallinna Vanglasse. Kuna kaebajal on VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohtusse pöördumise

eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, on ta pöördunud kohtusse

ennatlikult.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

8. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse

tegemist, mis kohustaks teda kohe Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümber paigutama

(HKMS § 251 lg 1 p 3).

Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada. HKMS

§ 249 lõigetest 1, 2 ja 5 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav juhul, kui

taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning

vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Kaebaja esitas küll koos taotlusega kohtule

ka kaebuse, kuid kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna praeguses asjas ei toimu ka vaidemenetlust, siis on

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata

(HKMS § 55 lg 2).

9. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub

vajadus vaadata läbi kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3

3-25-2639

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

4