2-25-11808/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-11808

Kohtuasi

S.N-i hagi P.K vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

S.N (ik XXX; elukoht: XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

T.U (ik XXX, elukoht: XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Vandeadvokaat Ilya Zuev (Grandman

Law Firm Advokaadibüroo; Tuleviku

6a, Narva; tel. 686 5210, XXX; e-post:

XXX)

Kostja

P.K (ik XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S.N-i ja P.K vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1. P.K tasub S.N-ile igakuist elatist alates 22. juulist 2025 kuni S.N-i täisealiseks

saamiseni (s.o kuni 22. märtsini 2040) 301,74 eurot kuus (perekonnaseaduse

(PKS) § 101 alusel arvutatult: 282,31 eurot (baassumma alates 1. aprillist 2025)

+ 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapse lapsetoetusest)).

1.2. Punktis 1.1. märgitud elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS §

101 lõigetele 3 ja 4.

1.3. Pooled on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-11808 seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on S.N-i hagi P.K vastu elatise nõudes. Pooled esitasid 13.

augustil 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse

käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest

ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus

tsiviilasjas nr 2-25-11808 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud

asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.

Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3

kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud

tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

Kompromissi täitmise osas tuletab kohus menetluspooltele meelde, et PKS § 100 lg 4

kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seejuures kuigi elatise saajaks on laps,

peab elatise üldjuhul maksma lapse eest hoolitsevale vanemale. Riigikohus on 21. märtsil

2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud

teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest

iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele

lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist

maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leiab, et kuigi alates

1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps,

kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamisel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb

menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, §

463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas

menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik