2-24-19550/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Indrek Soots ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

15.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19550

Tsiviilasi

V.E hagi Q.Y vastu ühisvara jagamise ja kulutuste

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.E (isikukood XXX), lepingulised esindajad

advokaadid Päivi Margna ja V.E Antosiev

Kostja Q.Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Ilja Santašev ja Natalja Santaševa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata kostja poolt 17.07.2025 seisukohas esitatud tõendid – kostja

elamisluba ja abieluvaraleping koos tõlkega.

2. Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada V.E määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 372 lg 5)

Asjaolud

1. V.E (hageja) esitas 27.12.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Q.Y (kostja) vastu ühisvara

jagamise ja kulutuste hüvitamise nõudes. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et

ühisvara koosseisu kuuluvate esemete ja õiguste omand jääb kostjale kohustusega hüvitada

hagejale ühisvara koosseisu väärtusest pool, sõltumata vara olemusest, kooseisust ja

asukohast, välja arvatud juhul, kui vara asub Venemaa Föderatsioonis või Valgevene

Vabariigis.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.04.2014 Venemaal ning lahutati Eestis

24.11.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-17564. Hageja ja kostja on Venemaa

Föderatsiooni kodanikud. Hageja elab elamisloa alusel Eestis. Kuni 16.06.2023 elas kostja

elamisloa alusel Tallinnas ning alates 23.05.2024 viibib kostja koos poolte ühise lapsega

Eestis aadressil XXX.

Pooled on jaganud üksnes Venemaal asuva ühisvara, kuid ülejäänud ühisvara on jagamata.

Kostjale kuulub äriühing X OÜ, mis registreeriti poolte abielu ajal ning mis kuulub ühisvara

hulka. Samuti kuulub kostjale korter asukohaga YYY, mille omandamiseks on kostja

kasutanud ühisvarasse kuuluvat raha (sh abielu kestel saadud töötasu).

Lisaks on kostja omandanud 2018. aastal ehk abielu ajal ca 1 000 000 euro suuruse

nõudeõiguse X OÜ vastu. Nõude loovutamise lepingu aluseks on L Ltd ja X OÜ vahel

05.06.2017 sõlmitud laenuleping nr 1AA, millega L Ltd andis X OÜ-le laenu 1 000 000 eurot.

Hagejale ei ole teada kogu ühisvara koosseis, mistõttu palub hageja, et kohus kohustaks

kostjat esitama nimekirja ühisvara koosseisu kohta. Samuti 2018. aasta nõude loovutuse

aluseks olevad dokumendid ja tõendid selle loovutuse alusel omandatud nõuete täitmise kohta

ning tõendid Jurmalas asuva korteriomandi soetamiseks kasutatud rahaliste vahendite kohta.

2. Pärnu Maakohus edastas 30.12.2024 asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju

Maakohtule.

Maakohtu määrus

3. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 2 p 2 alusel. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

3.1. Esitatud hagi alusel ei ole võimalik ühisvara jagada. Hagiavaldus ei sisalda jagatava vara

nimekirja, tõendeid vara olemasolu kohta, varaesemete täpset identifitseerimist, varaliste

õiguste ja kohustuste täpset identifitseerimist, ühisomandi lõpetamise viisi valikut, vara

jagamise ettepanekuid ega põhjendust, miks tuleb vara jagada hageja taotletud viisil. Samuti

ei sisalda hagi hüvitiste arvutusi ja nõudeid, mille rahuldamisel on kohtul võimalik need

lahendi resolutsiooni kanda.

Hageja peaks osaühingu osas esitama ühisomandi lõpetamise nõude ning tegema ettepaneku,

kuidas ettevõte jagada, milline kompensatsioon mõista välja varast ilma jäävale poolele jne.

3.2. Tegemist ei ole ühisvara jagamise hagiga, millele kostja saaks või peaks vastama. Isegi

kui eeldada, et tegemist on ühisvara jagamise nõudega, on hagi esitatud ulatuslike puudustega,

mida ei ole võimalik menetlusdokumendi täpsustamisega parandada. Sisuliselt tuleb hagejal

ühisvara jagamiseks esitada kohtule uus korrektselt vormistatud hagi, millest nähtuks jagatava

ühisvara koosseis, jagamise viis ja kompensatsiooni suurus, kui selle väljamõistmist nõutakse.

Hagi eseme nõuded peavad olema esitatud selliselt, et neid saaks ka hagi rahuldamise korral

täita (sh peavad nõuded olema täidetavad ka muu otsuse tekstita). Hagiavalduse resolutsioon

peaks olema otse kohtuotsuse resolutsiooni ülekantav, st peab vastama kohtuotsuse

resolutsioonile kehtestatud nõuetele. TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses

märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus). Hageja peab kohtule hagiavalduses selgelt ja ammendavalt välja tooma

hagi aluseks olevad asjaolud.

3.3. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki (ühisvara

jagamine) saavutada. Hagejal on võimalik nõude olemasolul nõuetekohaselt vormistatud

hagiga uuesti kohtusse pöörduda.

3.4. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi

tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise üle otsustamiseks.

4.1. Hagiga taotletavat eesmärki on võimalik saavutada. Hagiavaldus oleks saanud olla sisu

poolest detailsem, sh sisaldada hinnangut vara väärtusele ning konkreetset hüvitise summat.

TsMS § 340 lg 1 alusel ei välista sellised puudused aga hagi menetlemist ning maakohus

oleks pidanud andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Siinsel juhul ei ole võimalik

mh pangasaladuse tõttu esitada kõiki ammendavaid tõendeid ja täpset vara nimekirja ilma

hagi menetlemata ja kohtu kaasabita.

4.2. Lisaks tuleb arvestada, et hagiavaldus esitati 27.12.2024. Ühisvara väärtus tuleb ilmselt

niikuinii uuesti hinnata, sest hüvitise väärtus arvestatakse vara jagamise seisuga.

Hagiavalduse esitamise seisuga oli X OÜ viimane kättesaadav majandusaasta aruanne

esitatud 2023. aasta kohta, mis ei pruugi peegeldada vara tegelikku väärtust vara jagamise

ajal. Kui hageja tõendite kogumise taotlus ei olnud piisavalt konkreetne, oleks kohus võinud

paluda lasta seda täpsustada.

4.3. Alates 2025. aasta jaanuarist ei ole kostjal elukohta Eestis. Mitme välisriigi

jurisdiktsioonis on ühisvara jagamise nõuete aegumistähtaeg kolm aastat alates abielu

lahutuse otsuse jõustumisest. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest olukorras, kus

hagi on olnud kohtus üle nelja kuu.

Menetluse edasine käik

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

8. Kostja on määruskaebusele esitatud vastusega esitanud tõenditena enda elamisloa

väljavõtte ning abieluvaralepingu koos tõlkega. Kohus ei hinda hagiavalduse menetlusse

võtmisel tõendeid ning kostjal on võimalik hageja nõude osas oma vastuväiteid koos

tõenditega esitada asja sisulise lahendamise käigus maakohtule. Samuti ei ole käesoleva

määruskaebuse lahendamisel vaidluse all kohtualluvuse küsimus. Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus kostja tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.

9. Maakohus leidis ekslikult, et esitatud hagi alusel ei ole võimalik selles taotletud eesmärki

saavutada.

Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa

taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida

üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda,

et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks

(TsMS II komm (2017), § 371 lg 2, p 3.4.5.2). TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel saab hagi

menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja

nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-

16, p 10).

Hageja haginõude eesmärgiks on jagada poolte ühisvara PKS § 37 alusel. Hageja on hagis

nimetanud, milline vara talle teadaolevalt ühisvarasse kuulub. Kuna hagejale ei ole teada

ühisvara täpne koosseis, palub ta tõendite kogumise näol kohtu kaasabi selle

väljaselgitamiseks. Ühisvara koosseis ja väärtus on seega eelduslikult võimalik välja selgitada

asja menetlemise käigus.

10. Kui maakohus leidis, et hagis esinevad puudused ning hagejal tuleks hagi nõuet ja

asjaolusid täpsustada, tulnuks hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta jätta ning anda hagejale

võimalus hagis esinevad puudused kõrvaldada.

11. Seega keeldus maakohus alusetult hagi menetlusse võtmisest ning maakohtu määrus tuleb

tühistada ja saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

12. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)