2-25-3560/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3560

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi M. M.-i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

18 963,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindajad Aap Kulik, Leana Land

Kostja: M. M. (isikukood XXX)

Kohtuistungil 05.08.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta kinnitamata 03.04.2025 sõlmitud kompromiss.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.12.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel uuesti määratud, tulevikus sissenõutavaks

muutuvad tagasimaksed (kokku 8402,80 eurot) järgmiselt:

15.04.2027

30,04 eurot

15.05.2027

123,12 €

15.06.2027

123,12 €

15.07.2027

123,12 €

15.08.2027

123,12 €

15.09.2027

123,12 €

15.10.2027

123,12 €

15.11.2027

123,12 €

15.12.2027

123,12 €

15.01.2028

123,12 €

15.02.2028

123,12 €

15.03.2028

123,12 €

15.04.2028

123,12 €

15.05.2028

123,12 €

15.06.2028

123,12 €

15.07.2028

123,12 €

15.08.2028

123,12 €

15.09.2028

123,12 €

15.10.2028

123,12 €

15.11.2028

123,12 €

15.12.2028

123,12 €

15.01.2029

123,12 €

15.02.2029

123,12 €

15.03.2029

123,12 €

15.04.2029

123,12 €

15.05.2029

123,12 €

15.06.2029

123,12 €

15.07.2029

123,12 €

15.08.2029

123,12 €

15.09.2029

123,12 €

15.10.2029

123,12 €

15.11.2029

123,12 €

15.12.2029

123,12 €

15.01.2030

123,12 €

15.02.2030

123,12 €

15.03.2030

123,12 €

15.04.2030

123,12 €

15.05.2030

123,12 €

15.06.2030

123,12 €

15.07.2030

123,12 €

15.08.2030

123,12 €

15.09.2030

123,12 €

15.10.2030

123,12 €

15.11.2030

123,12 €

15.12.2030

123,12 €

15.01.2031

123,12 €

15.02.2031

123,12 €

15.03.2031

123,12 €

15.04.2031

123,12 €

15.05.2031

123,12 €

15.06.2031

123,12 €

15.07.2031

123,12 €

15.08.2031

123,12 €

15.09.2031

123,12 €

15.10.2031

123,12 €

15.11.2031

123,12 €

15.12.2031

123,12 €

15.01.2032

123,12 €

15.02.2032

123,12 €

15.03.2032

123,12 €

15.04.2032

123,12 €

15.05.2032

123,12 €

15.06.2032

123,12 €

15.07.2032

123,12 €

15.08.2032

123,12 €

15.09.2032

123,12 €

15.10.2032

123,12 €

15.11.2032

123,12 €

15.12.2032

123,72 €

4. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 5724,41 euro ulatuses, intressinõue 1068,73 eurot, võla

sissenõudmiskulu hüvitise nõue 5 eurot, haldustasunõue 7,96 eurot ja viivisenõue.

5. Jätta hageja menetluskulud 44,31% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

55,69% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 465,26 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 07.03.2025 hagi kostja vastu ning 15.05.2025 alternatiivse

nõude. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja vahel 19.12.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 14 127,21 eurot, intress

1068,73 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, haldustasu 7,96 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivis 661,15 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tagastamata krediidisummalt (14 127,21 eurot)

alates 08.03.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 21,90% aastas.

Alternatiivselt

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 15.03.2027 uuesti määratud

põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise

graafiku kohaselt, kogusummas 8 502,8 eurot.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 19.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu

põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 15 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja

kohustatud maksma hagejale intressi 21,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta.

Krediidi kulukuse määraks oli 25,42% ning see on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15

000 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 21,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu on

225 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 eurot kuus, krediit võetakse kasutusele

viivitamatult ja täies mahus. Krediidi kogukulu oli 37 631,49 eurot.

Lepingus on väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, viivisemäär on 21,90% (s.o 0,0608% päevas).

Krediidisumma 15 000 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 225 eurot, maksti 20.12.2022

välja kostja arvelduskontole XXX.

Alates 19.12.2022.a. (lepingu sõlmimisest) kuni lepingu ülesütlemiseni 19.12.2024.a. on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kokku 6497,20 eurot.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Hageja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotluse, avalikest registritest saadud info ning arvelduskonto väljavõtete

XXX, XXX ja XXX alusel.

Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 2500 eurot neto (Lisa 7 –

incomes: „salary“ 2500,00 ehk sissetulek: töötasu 2500,00 eurot) ettevõttest E AS (Lisa 7 –

employments ja Lisa 8 – employer data (MTA andmed)). Hageja tuvastas kostja konto XXX

väljavõtte alusel, et kostja keskmiseks töötasuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 2298 eurot

kuus. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 622 eurot (Lisa 7 – External

liabilities, declared monthly payment). Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et

kostjal on igakuiseid krediidikohustusi 695 eurot. Krediidikohustused olid:

B AS ees 390 eurot, E AS ees 100 eurot, L AS ees 41 eurot, I AS ees 110 eurot, H AS ees 54

eurot.

Kostjal oli ka hageja ees varasemast krediidilepingust tulenev kohustus 233,80 eurot.

Sõlmitavast uuest krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus

313,61 eurot. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust summas 2298 eurot kuus,

moodustus kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt

(s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 54,06

((695,00+313.61+233,80)/2 298*100)%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse

45,94% sissetulekutest ehk siis 1055,59 eurot. Arvelduskontolt nähtusid regulaarsed

majanduskulud: SWEDBANK P&C INSURANCE AS-i, Eesti Energia Aktsiaseltsi, Telia Eesti

AS-i ja AS-i Eesti Gaas ees kokku keskmiselt kuus 210,86 eurot.

Kostja teostas tihedalt kandeid O OÜ-le, mis on Olybet hasartmängukeskkond. Krediidiandja

võttis seda krediidivõimelisuse hindamisel arvesse. Krediidiandja siseprotseduurides on

sätestatud tingimused, mille kohaselt ei väljastata krediiti isikule, kes kulutab hasartmängudele

teatud perioodil üle kindlaksmääratud summa või protsendi sissetulekust. Arvelduskontolt

nähtuvad kohased kanded jäid krediidiandja protseduurides sätestatud limiitidesse, mistõttu

hasartmängudega seotud kulud krediidi väljastamist ei takistanud.

Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 2 ülalpeetavat (Lisa 7 –

„dependents“ ehk ülalpeetavad 2) ja kostja on abielus (Lisa 7 – „marital status: married“ ehk

perekonnaseis: abielus).

Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta E-

krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist (Lisa 8). Ühtegi kehtivat

maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.

2.3. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega, mida hageja

pidas ülesütlemise aluseks: 1) 15.09.2024 osamakse summas 313,61 eurot; 2) 15.10.2024

osamakse summas 313,61 eurot; 3) 15.11.2024 osamakse summas 313,61 eurot; 4) 15.12.2024

osamakse summas 313,61 eurot.

Hageja hoiatas 18.11.2024.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja võlga ei tasunud.

Hageja ütles 19.12.2024.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 15 222,96

euro tasumist, millest 14 127,21 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1068,73 eurot

sissenõutavaks muutunud intress, 14,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5 eurot võla

sissenõudmisega seotud kulu.

Hageja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud elektrooniliselt e-postile ja tähitud

kirjaga.

2.4. Lepingu üldtingimuste p. 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama

võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud

kulud. Hageja nõuab üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 alusel kostjalt 5 eurot kostjale saadetud

tasuliste meeldetuletuskirjade eest: 1) 24.10.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 2) 06.11.2024

meeldetuletuskiri (tasuline).

Viivist nõuab hageja 14 127,21 eurolt alates 20.12.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu

haldustasu 1.99 eurot kuus. Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p. 4.3 alusel kostja poolt

tasumata haldustasu 7.96 eurot.

3. Pooled on 08.04.2025 esitanud kohtule digiallkirjastatud kompromisslepingu (dtl 94).

Lepingus on märgitud, et 03.04.2025 .a. seisuga on hageja nõue kostja vastu 16 056,73 eurot,

millest:

a. Tagastamata krediidisumma moodustab 14 090.60 eurot;

b. Sissenõutavaks muutunud intress moodustab 1 068.73 eurot;

c. Lepingu haldustasu moodustab 7.96 eurot;

d. Käesoleva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 889.44 eurot;

e) Lisaks punktile d) on hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-25-3560 raames riigilõivu 1050

eurot;

f) Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu lisanduvat

viivist 21.9% tagastamata krediidisummalt aastas.

g) Ülaltoodut kokku võttes on hageja nõue kostja vastu 03.04.2025 seisuga 17 106,73 eurot.

Lepingus on märgitud, et kostja tasub hagejale 16 581,73 eurot hiljemalt 15.10.2025 järgmiselt:

alates 2025.a. aprillist kuni 2025.a. septembrini iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot ja

15.10.2025.a. 15 981,73 eurot. Kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt ning on maksete

täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on hagejal

õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist

21.9% tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest. Hagejal on õigus nõuda

edasiulatuvat viivist selliselt, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet.

4. Kostja hagile vastust esitanud ei ole, kuid on kohtule kirjutanud, et ta on hagejaga kahe

eelmise lepingu kohta. Nende puhul tehti kokkulepe pooleks aastaks, et kostja maksab 100 eurot

lepingu kohta kuus ning et poole aasta pärast vaatavad pooled üle kostja majandusliku olukorra

ning teevad uue kokkuleppe.

Millised laenud refinantseeriti 26.10.2022 hageja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepinguga, kostja vastata ei osanud.

Vastuseks küsimusele, et mis on saanud kostja ülejäänud laenudest (I, B, E, P, I, L, H), vastas

kostja, et kõik need laenud hageja maksis kinni ning ülejäänud summa kandis üle kostja

pangakontole. I oli uus leping tehtud, P oli ka uus leping, mille maksmise kohustuse rikkumise

tõttu P andis võla J ning J on kokkuleppe, et kostja maksab 80 eurot kuus.

Kostja avaldas soovi maksta ka käesolevas menetluses nõutavat võlga.

5. Kohtuistungist 05.08.2025 võttis osa hageja, kostjale oli kutse kätte toimetatud, ta oli kohtuga

vahepeal suhelnud, kuid istungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jätmisest. Hageja soovis

asja sisulist läbivaatamist ilma kostja osavõtuta. Kohus nii ka tegi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kompromissi kinnitamata jätmine

Ka kohtuliku kompromissi sõlmimisele kohaldatakse vastutustundliku laenamise põhimõtteid

ning muid tarbijakrediiti reguleerivaid VÕS sätteid (vt VÕS § 402 lg 5 sätestab erandi, milliseid

sätteid ei kohaldata). Seega kui olemasoleva krediidilepingu asemele sõlmitakse uus

tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastav leping või kui olemasolevaid kohustusi suurendatakse

(vt VÕS § 4034 lg 9), tuleb kõiki VÕS 22. ptk teise jao kohustusi täita. Sellest erand on tehtud

üksnes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 9 sätestatud tingimustel sõlmitava

lepingu puhuks, mis lubab tarbijakrediidilepingust tuleneva võla ümber kujundada üksnes

tingimusel, et see ei muuda võlgniku olukorda halvemaks.

Kohus selgitab, et mitte igasugune maksegraafiku tegemine ei ole võlgniku olukorda leevendav

ning võla tasumist soodustav. Näiteks on Finantsinspektsioon selgitanud (“Krediidilepingust

tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku

makseraskustest“, 02.10.2020. a märgukiri) kuidas tuleks valida ja rakendada võla

restruktureerimise meetmed. Lihtsalt uue, võlgnikule ilmselgelt mittejõukohase maksegraafiku

sõlmimine ei ole kooskõlas ei restruktureerimismeetmete rakendamise kriteeriumide,

vastutustundliku laenamise kohustuse ega ka KIOS § 3 lõikega 9.

Kohus kompromissi ei kinnita, sest see ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse

eesmärgiga ega võlgade restruktureerimise tingimustega. Esiteks ei võlgne kostja hagejale

hageja nõutud summat ega viivist (vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu laenu

andmisel). Seetõttu halvendaks kompromissi sõlmimine kostja olukorda. Teiseks tuleks kostjal

käesoleva aasta oktoobris kompromissi kohaselt tasuda ühekorraga 15 981,73 eurot, milleks

kostjal ilmselgelt majanduslikku võimalust ei ole.

7. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

7.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal.

Tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud

andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

7.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, dtl 13, millele kostja on

19.12.2022 andnud digiallkirja ja hageja digitempli. Digiallkirjastatud konteineris on Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht, tarbijakrediidilepingu nr XXX põhitingimused, tarbijakrediidilepingu

üldtingimused ja maksegraafik. Lepingudokumendid saadeti hageja väitel kostjale e-postiga ja

olid kättesaadavad ka hageja iseteeninduskeskkonnas.

Hageja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 21), mille kohaselt on hageja kandnud 20.12.2022

kostja pangakontole üle 14 775 eurot.

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja enda kinnitusel saanud lepingudokumendid

püsival andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu

ulatuses) on välja makstud. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalset krediidi kulukuse määra.

8. Vastutustundliku laenamise kohustus

8.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8.2. Hageja väidetest tuleneb, et enne nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist oli kostjal juba 6

laenu 6 erinevalt krediidiandjalt, sh oli kostjale laenu andnud hageja ise. Hageja on välja toonud

finantskohustuste igakuised suurused, ent mitte nende jääki. Seega on teadmata, kui suur oli

kostja finantskohustuste jääk ning kestvus. Selles olukorras andis hageja kostjale veel 15 000

eurot laenu juurde. Seitsme laenu tagasimakseteks on hageja arvestanud kuus kokku 1242,41

eurot.

Hageja on tõendina esitanud kostja konto väljavõtted (kolm väljavõtet, XXX konto lõpuga XXX

väljavõte perioodi 01.08.2022 - 16.12.2022 kohta (dtl alates 38), XXX konto lõpuga XXX

väljavõte perioodi 01.08.2022-16.12.2022 kohta (dtl alates 42) ja XXX konto lõpuga XXX

väljavõte perioodi 01.12.2022-12.12.2022 kohta (dtl alates 70).

Konto väljavõtetelt nähtuvad laenumaksed 7 laenuandjale, st lisaks hageja poolt välja toodud

finantskohustustele veel üks finantskohustus I AS-i ees (krediidikonto leping). I AS-le on kostja

maksnud 29,44 eurot augustis ja septembris, septembris on kostja krediidikontolt 258,02 eurot

laenu juurde võtnud, oktoobri makse oli 39 eurot. Istungil selgitas hageja, et 15.12.2022 helistati

kostjale, et täpsustada finantskohustuste kuumakseid. Kostja väitel oli tal finantskohustus I AS

ees lõppenud.

Hageja esitatud tõendist „laenutaotlus“ (dtl 32) nähtub, et hageja enda 26.10.2022 antud laen oli

refinantseerimislaen (laenusummaks on märgitud tõendis 7928,03 eurot). Selles on kostja

kontole välja makstud 1174,58 eurot, laenusummaks on märgitud 8000 eurot. Hageja väitel

kandis hageja ülejäänud laenusumma otse kolmele krediidiandjale (I AS, E AS, P OÜ) kostja

varasemate finantskohustuste katteks. Seega võib olla tõene, et kostja finantskohustus I AS ees

oli lõppenud.

B AS -le on kostja tasunud 390 eurot kuus. Augustis on kostja B AS-lt võtnud laenu juurde 100

eurot (laenuleping nr XXX), detsembris on kostja B AS-lt laenu juurde võtnud 500 eurot

(laenuleping XXX). Seega on teadmata, mitu laenu kostja B AS-lt kokku võtnud oli, mis

summas ning kui suur oli neist tulenev igakuine finantskohustus (arvestades, et viimane laen oli

võetud detsembris ning selle esimene makse eelduslikult pidi olema jaanuaris).

E AS-le maksis kostja augustis 140,95 eurot, septembris 101,66 eurot, oktoobris 99,30 eurot,

detsembris 86,87 eurot ning novembris võttis E AS-lt laenu juurde 1996 eurot. Seega kuigi

kostja tasus 26.10 hagejalt võetud laenuga E AS-le midagi ära, võttis ta järgmisel kuul E AS-st

uuesti laenu.

Ülejäänud laenude kuumaksed on hageja tuvastanud õigesti: L AS-le kuumakse 40,6 eurot kuus,

I AS (leping XXX) 109,3 eurot kuus, H AS-le 53,81 eurot kuus, hagejale endale 233,8 eurot

kuus.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ka makseteenuse pakkuja T kaudu makseid

augustis 381 eurot, septembris 389 eurot, oktoobris 389 eurot, mis kohtu hinnangul viitab

samuti võimalusele, et tegemist võis olla igakuise finantskohustusega. Hageja vastas kohtule, et

kostjalt selle kohta selgitusi ei küsitud.

Kostja konto lõpuga 2212 väljavõttelt nähtub, et kostja on kandnud endale raha enda neljandalt

kontolt, lõpuga 2306. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kogunud ka selle konto väljavõtte

ega ka seda, et ta oleks selle konto kohta kostjalt selgitusi küsinud. Kohtuistungil selgitas

hageja, et koguti kolme konto väljavõtted.

Eeltoodust tuleneb, et hageja ei selgitanud täielikult välja ka olemasolevate finantskohustuste

hulka, kestvust ja suurusi.

Kokkuvõttes oli kostjal vähemalt 6 laenu (tegelikku laenude hulka ei ole esitatu põhjal võimalik

tuvastada). Kostja võttis laene pidevalt: 09.08.2022 P OÜ-lt 78 eurot, 21.08 B AS-lt 100 eurot,

05.09 E AS-lt 29,94 eurot, 29.09 I AS-lt 258,02 eurot, 26.10 hagejalt 1174,58 eurot (lepingu nr

XXX), 14.11 E AS-lt 1996 eurot, 11.12 B AS-lt 500 eurot. Uute laenudega maksis eelnevaid

laene (nt 26.10 hagejalt saadud refinantseerimislaen, millega samas hageja andis ka ise ikkagi

kostjale laenu juurde 1174,58 eurot). Kohtuistungil selgus, et hageja on kostjale andnud (ilmselt

hiljem) veel ühe väikelaenu. Seejuures nõude aluseks oleva laenu taotlusesse on hageja

märkinud laenu kasutamise eesmärgina „igapäevakuludeks“ (ja seda 15 000 eurose laenu

puhul).

Igakuiste kuludena nähtub lisaks hageja poolt esile toodule veel ka korteriühistu arved (120-300

eurot kuus) ning lasteaiaarved.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja rikkus laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Eelpoolkirjeldatud olukorras, kus kostja pidevalt tarbimislaene juurde

võttis oma igapäevaste tarbimisharjumuste, juba olemasolevate laenumaksete ja püsikulude

katmiseks, ei saanud hagejal kuidagi tekkida veendumust, et kostja suudab kogu lepingu

kehtivuse aja järgmist laenukohustust täita. Ilmselgelt oli kostja end juba lõhki laenanud ning

uute laenudega maksis eelmisi laene, võttes samas ka laene niisama juurde.

9. Hageja nõuded

9.1. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse.

Hageja maksis kostjale laenu välja 14 775 eurot ja kostjalt on makseid kokku laekunud 6272,2

eurot (arvestamata tasaarvestatud lepingutasu). Hageja toob välja, et kui kohus asub

seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud, tuleb kostjal tagastada

põhivõlg 8502,8 eurot (välja makstud krediidisumma 14 775 – tagasimaksed 6272,20).

Kohtuistungil vastas hageja kohtule, et kostja on lisaks eeltoodule maksnud juunis 100 eurot.

Juulis kostja hagejale ühegi lepingu katteks midagi maksnud ei ole.

Leping sõlmiti 19.12.2022, lepingu perioodiks oli 120 kuud ning krediidilepingu viimase

osamakse tasumise tähtajaks on lepingus 15.12.2032. Hageja on tagasimaksed määranud uuesti

ning märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut

19.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele

järgneva osamaksega võlas. Hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohaselt muutub

esimene osamakse sissenõutavaks 15.03.2027 summas 6,92 eurot.

Kohtuotsuse tegemise seisuga seega sissenõutavaks muutunud põhivõlga ei ole. Hageja on

esitanud edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõude. Kohus

rahuldab selle (st alternatiivse nõude) ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1,

§ 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja igakuised osamaksed 15.04.2027 kuni

15.12.2032, 123,12 eurot kuus, v.a esimene makse 30,04 eurot ja viimane makse 123,72 eurot).

9.2. Hagis nõuab hageja 14 127,21 eurolt viivist 21,9% aastas alates 20.12.2024 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud

põhivõlga, jääb viivise nõue rahuldamata. Alternatiivse nõudega hageja viivisenõuet esitanud ei

ole.

9.3. Rahuldamata jäävad ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue (sest ümberarvestuse

kohaselt ei ole võlga tekkinud) ning haldustasude nõue (sest VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija

lepingujärgseid tasusid ei võlgne).

10. Menetluskulud

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 1050 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigilõiv 1050 eurot on tulenevalt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud

menetluskulu.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

07.03.2025 esitatud hagi hind on 18 963,91 eurot. Kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude

põhivõla osas 8402,80 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 44,31%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 44,31% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 55,69%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 44,31% hageja põhjendatud menetluskuludest (1050

eurot), millele vastab summa 465,26 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik