2-24-8480/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8480

Kohtuasi

N.C hagi Q.W vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kulutuste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2025 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) N.C (isikukood XXX), lepingulised

esindajad Sofja Pevzner- Belošitski ja Jelena Karžetskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta N.C 24.07.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.06.2025

tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada N.C apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2025 tagaseljaotsus kaasomandi lõpetamise

nõude lahendamise osas (resolutsiooni p-d 2–3 ning vastavas osas resolutsiooni p-d

1 ja 5) ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks

seisus, milles see oli enne tagaseljaotsuse tegemist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-8480

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.C (hageja) esitas 29.05.2024 Harju Maakohtule Q.W (kostja) vastu hagi, milles palus

lõpetada Tallinnas Õismäe tee 72-2 asuva korteriomandi kaasomandi, jättes korteriomandi

hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja kasuks omandi kaotamise eest välja hüvitist 18

500 eurot ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks palus hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks 909,62 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 20.06.2025 tagaseljaotsusega hagi ja kohustas kostjat andma

korteriomandi hageja omandisse üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning

kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks tahteavalduse

tingimusel, et hageja on maksnud kostjale omandi kaotamise eest 18 500 eurot (resolutsiooni

p 2). Maakohus määras, et kui hageja ei maksa kostjale hüvitist 30 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest, kaotab eelnevalt määratu õigusjõu ja selle alusel ei saa tahteavalduste andmist

nõuda (resolutsiooni p 3). Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 909,62 eurot

(resolutsiooni p 4) ning jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 5).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas,

millega maakohus lahendas hageja kaasomandi lõpetamise nõude (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ja

teha uue otsuse, millega rahuldada hageja nõue hagiavalduses taotletu kohaselt.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kohtuotsus täidetav, sest hageja ei saa seda täita

kohtu pakutud viisil. Kostja oli menetluses passiivne ning talle toimetati kohtudokumendid

kätte postkasti jätmisega. Hagejal ei ole kostjaga kontakti ega kostja pangakontonumbrit,

mistõttu ei saa hageja maksta kostjale hüvitist 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Seega kaotab otsus kaasomandi lõpetamise nõude lahendamise osas õigusjõu ning hageja ei

saavuta hagi rahuldamisega soovitud eesmärki. Hageja ei saa hoida raha notari deposiitkontol,

sest see on tasuline teenus ja notar ei anna selleks ilma teise isiku nõusolekuta luba.

Maakohus väljus hageja nõude piiridest ja tegi otsuse nõude kohta, mida hageja ei ole

esitanud. Maakohus ei võinud kohtuotsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud

nõudest. Maakohus ei arutanud hagejaga omandiõiguse ülemineku ja hüvitise tasumise

2-24-8480

sidumise küsimust. Kui maakohus oleks küsinud hagejalt selle kohta seisukohta, ei oleks

hageja seda toetanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja

kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

sest maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS §

656 lg 1 p 1 tähenduses, samuti hagimenetluses valitsevat dispositiivsuse põhimõtet viisil, mis

toob endaga vältimatult kaasa vaidlustatud osas tagaseljaotsuse tühistamise. Kui

ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja TsMS § 657 lg 2 järgi läbivaatamiseks

esimese astme kohtule ega saa teha ise uut tagaseljaotsust. Seda arvestades rahuldab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab vaidlustatud osas maakohtu

tagaseljaotsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus tagaseljaotsuse resolutsiooni formuleerides

hageja esitatud nõude ja taotluste piiridest ning rahuldas hagi viisil, mida hageja ei olnud

taotlenud.

Hagimenetluses kehtib dispositiivsuse põhimõte, mis hõlmab TsMS § 4 lg 2 järgi mh hageja

õigust otsustada menetluse eseme, sh hagieseme üle, samuti taotluste esitamise üle. Selleks

tuleb TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hagejal hagiavalduses mh märkida hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.

Seejuures võib kohus hagimenetluses otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või

tähtpäeva määrata TsMS § 445 lg 1 järgi kindlaks üksnes poole taotlusel. Seda arvestades tuli

maakohtul lahendada hageja nõue vastavalt hagiavalduses esitatud hageja väljendatud

taotlusele.

Hageja taotles hagiavalduses sisuliselt kaasomandis oleva korteriomandi jätmist tema

ainuomandisse kohustusega maksta kostjale selle eest hüvitist. Seejuures ei ole hageja

palunud kohtul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi, korda ega tähtaega. Riigikohus on

leidnud, et kaasomandi lõpetamisel võib küll olla mõistlik rahalise hüvitisnõude ja omandi

üleandmise nõude täitmise sidumine, kuid kohtuotsust on iseenesest võimalik täita ka ilma

tahteavalduste asendamist ja nõuete täitmise sidumist puudutavate korraldusteta (RKTKo

13.01.2020, 2-15-9117, p 12).

Juhul, kui maakohus leidis, et hageja nõude rahuldamiseks võib olla täitmise viisi, korra või

tähtaja määramine mõistlik ja otstarbekas, tulnuks maakohtul juhtida esmalt sellele hageja

tähelepanu ja selgitada välja, kas hageja soovib vastava taotluse esitada. Ilma vastava

taotluseta ei olnud maakohtul õigust rahuldada hagi hageja taotletust erineval viisil. Seda

tehes rikkus maakohus hagimenetluses kehtivat dispositiivsuse põhimõtet ning ühes sellega

õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sest ei võimaldanud hagejal avaldada täitmise viisi, korra

ja tähtaja määramise osas seisukohta. Tegemist on sellise rikkumisega, mis tõi selgelt kaasa

ebaõige kohtulahendi, sest kohtuotsuse resolutsioon ei vasta hageja taotletule. Arvestades

hageja apellatsioonkaebuses märgitut, mille kohaselt ei oleks ta ka vastava selgituse korral

soovinud määrata kohtu pakutud täitmise viisi, korda ja tähtaega, tuleb maakohtu

tagaseljaotsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse alusel

tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks seisus, milles see oli enne

tagaseljaotsuse tegemist.

2-24-8480

7. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et hagejal ei ole võimalik maakohtu

tagaseljaotsusega saavutada taotletud eesmärki, märgib kolleegium järgmist.

Riigikohus on leidnud, et kinnisomandi tasu eest võõrandamisel saab vastastikuse täitmise

VÕS § 110 lg 5 järgi korraldada eesmärgipäraselt ning mõlema poole huve tasakaalustavalt

selliselt, et võõrandajast kostjat kohustatakse andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning

omanikuvahetust väljendava kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud tahteavaldused

üksnes tingimusel, et hageja on tasunud kostjale kinnisasja ostuhinna või kui kostja satub

ostuhinna vastuvõtmisega viivitusse. Kui kohus rahuldab hagi VÕS § 110 lg 5 alusel

vastunõude täitmise tingimusega, on tegemist TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes

kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega. Sellisel juhul saab kinnistusosakond

kinnistusraamatus kannete tegemiseks lugeda kohtulahendist tulenevad kostja tahteavaldused

tehtuks, kui hageja avalduse alusel on lahendi täitmiseks alustatud täitemenetlust ning

kohtutäitur annab selles täitemenetluses kinnituse hageja (sissenõudja) ostuhinna tasumise

kohustuse täitmise kohta. Hageja saab esitada kinnistusraamatu pidajale kohtutäituri õiendi

koos nõuetekohase kinnistamisavaldusega, tema enda notariaalselt tõestatud tahteavaldusega

asjaõiguslepingu sõlmimiseks (AÕS § 64¹ ja § 120 lg 1), kohtulahendiga, millega asendati

kinnisasja müünud isiku tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnisasja omaniku

muutumise kohta kinnistusraamatu kande tegemiseks, ning andmetega, mis võimaldavad

kontrollida riigilõivu tasumist (KrS §-d 34–35). Kohtulahendis tahteavalduse asendamise

eeldusena ettenähtud rahasumma saab anda hoiule ka notarile (notariaadiseaduse (NotS) § 35

lg 3). Omandajal tuleks rahasumma hoiustada ilma endale selle tagasivõtmise õigust jätmata

ning seadmata mistahes lisatingimusi sellele, et notar saaks hoiustatu üle anda asjaomase

kohtulahendi järgi raha saama õigustatud isikule. Notari juures hoiustamise korral tuleb

hoiustajal kinnistusosakonnale esitada kohtutäituri väljastatud õiendi asemel notari väljastatud

hoiustamiskviitung, millest hoiustamise alusena nähtub selgelt, et raha hoiustati selle

kohtuotsuse täitmiseks, millega kohustati kostjat andma tahteavaldused hagejalt lahendiga

väljamõistetud rahasumma tasumise vastu. Notari väljastatud hoiustamiskviitung on piisav

dokumentaalne tõend, mis võimaldab kinnistusosakonnal veenduda kohtuotsusega määratud

kande tegemise eelduste täidetuses (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410, p-d 20–23).

Eeltoodu kohaselt on hagejal iseenesest võimalik saavutada hagis taotletud eesmärk, s.o

korteriomandi ainuomanikuks saamine ka maakohtu määratud täitmise viisi kohaselt, kuid ei

ole välistatud, et see seab hageja mõnevõrra halvemasse õiguslikku positsiooni, kuna näeb

hagejale ette hüvitise tasumiseks suhteliselt lühikese tähtaja ning võib tuua endaga kaasa

täiendavaid kulusid. Lisaks tuleb arvestada, et selline täitmise kord on vajalik eelkõige kostja

õiguste ja huvide kaitseks, sest hoiab ära omandiõiguse ülemineku, kui kostjale ei ole hüvitist

makstud. Siinses menetluses ei ole aga kostja oma õiguste ja huvide kaitseks samme astunud

ning hageja ei pea kostja kaitseks vajalikku täitmise viisi kohtult tingimata taotlema.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)