2-24-144962/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 328 eurot 15 senti. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-24-144962/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. august 2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-24-144962
Tsiviilasi
Rediem Capital AB hagi M.U vastu põhivõla 288
euro 2 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
357 eurot 59 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-
4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja: M.U (isikukood XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 328 eurot 15 senti.
3. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude (328 euro 15 sendi) täieliku täitmiseni
määras 24,15% aastas.
4. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad
põhivõla osamaksed igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule
järgmiselt:
Kuupäev
Laenujääk (eurodes)
Osamakse
suurus
(eurodes)
10.09.2025
162,38
10.10.2025
152,38
10.11.2025
142,38
10.12.2025
132,38
10.01.2026
122,38
10.02.2026
112,38
10.03.2026
102,38
10.04.2026
92,38
10.05.2026
82,38
10.06.2026
72,38
10.07.2026
62,38
10.08.2026
52,38
10.09.2026
42,38
10.10.2026
32,38
10.11.2026
22,38
10.12.2026
12,38
10.01.2027
2,38
2,38
5. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks
muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni
põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas.
6. Jätta menetluskulud hagi M.U kanda.
7. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 400 eurot.
8. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt (400 eurolt) alates
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
9. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
EE147700771000526428 viitenumbriga 717308901.
10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus
kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 9. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse M.U-lt (kostja) 895 euro 46 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut
ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 26.
veebruaril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks esimese astme
kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
2. Hageja palub 15. aprillil 2025 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks
põhivõlgnevus 288 eurot 2 senti (kuni osamakseni 10.aprill 2025) ja alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni põhinõude (288 euro 2 sendi) täitmiseni viivis 24,15% aastas. Samuti palus
hageja mõista kostjalt enda kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnev ja
lepingujärgne viivis 24,15% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt
maksegraafikule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja kostja 7. mail 2023
krediidikontolepingu nr 715645113, mille alusel sai kostja soetada kauba. Kostjal on
sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10. novembri 2023 osamaksest kuni
10.augusti 2025 osamakseni summas 328 eurot 15 senti. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude
hagejale.
3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse
tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Maksekäsu kiirmenetluses on märgitud, et varasemas menetluses info, et kostja ei ela
aadressidel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx-i.
Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja kohtute
infosüsteemis märgitud e-posti aadressil xxx, millelt vastused puuduvad. Rahvastikuregistris
märgitud e-posti aadress xxxkohta on kohtute infosüsteemis märge 11. detsembril 2024
meiliaadressi ei leitud. 4. juuli 2025 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole.
Rahvastikuregistris märgitud telefoni numbri xxxxxxx kohta on kohtute infosüsteemis märge
27. august 2024 “hel kohtusse vale isik, ei tunne võlgnikku“. Aadressilt xxxxxxxxxxxxx-
xxxxxxx on 12. juunil 2025 tähtsaadetis tagastatud hoiutähtaja möödumisega.
Rahavastikuregistris on nimetatud aadress märgitud kehtetuks alates 1. juulist 2025. Kuna
praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik
elukoht ei ole teada, tuleb menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult
avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega
mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud
menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse
menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded 4. juulil 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 22. juulil 2025.
Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (4. augustiks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega
saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on
määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja
taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud
tähtajaks.
4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei
nõua hageja intressi ja nõuab üksnes tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist. Ka siis, kui
kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud,
saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist.
Eelneva tõttu kohus ei käsitle vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis
esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu
rahuldab kohus hagi.
5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava
osata.
6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h; 169 eurot
tund käibemaksuta).
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud
hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud
riigilõiv 140 eurot.
TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb
maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist
esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist
tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada.
Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.
Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades
olnud põhjendatud ning vajalik. Hageja lepinguline esindaja kulu on seega 240 eurot (2x120).
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 400 eurot (140 + 20 + 240). Vastavalt
hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
8. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid,
millisele kostja saab menetluskulud tasuda.
9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus
kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike
Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise
eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,
et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka
Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022
määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik