Legislator Case Law & Legislation
2-24-144962/6 AI generated

2-24-144962/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-24-144962/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 328 eurot 15 senti. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt

Legislator headnote

AI generated

2-24-144962/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt

Keywords

AI generated
missing case documents credit mandate damage to credit depositor consumer credit revocation uncredible testimony
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-144962

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi M.U vastu põhivõla 288

euro 2 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

357 eurot 59 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-

4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: M.U (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 328 eurot 15 senti.

3. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude (328 euro 15 sendi) täieliku täitmiseni

määras 24,15% aastas.

4. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule

järgmiselt:

Kuupäev

Laenujääk (eurodes)

Osamakse

suurus

(eurodes)

10.09.2025

162,38

10.10.2025

152,38

10.11.2025

142,38

10.12.2025

132,38

10.01.2026

122,38

10.02.2026

112,38

10.03.2026

102,38

10.04.2026

92,38

10.05.2026

82,38

10.06.2026

72,38

10.07.2026

62,38

10.08.2026

52,38

10.09.2026

42,38

10.10.2026

32,38

10.11.2026

22,38

10.12.2026

12,38

10.01.2027

2,38

2,38

5. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas.

6. Jätta menetluskulud hagi M.U kanda.

7. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 400 eurot.

8. Mõista M.U-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt (400 eurolt) alates

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

9. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717308901.

10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 9. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M.U-lt (kostja) 895 euro 46 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut

ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 26.

veebruaril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Hageja palub 15. aprillil 2025 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks

põhivõlgnevus 288 eurot 2 senti (kuni osamakseni 10.aprill 2025) ja alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude (288 euro 2 sendi) täitmiseni viivis 24,15% aastas. Samuti palus

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnev ja

lepingujärgne viivis 24,15% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt

maksegraafikule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja kostja 7. mail 2023

krediidikontolepingu nr 715645113, mille alusel sai kostja soetada kauba. Kostjal on

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10. novembri 2023 osamaksest kuni

10.augusti 2025 osamakseni summas 328 eurot 15 senti. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude

hagejale.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Maksekäsu kiirmenetluses on märgitud, et varasemas menetluses info, et kostja ei ela

aadressidel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx-i.

Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja kohtute

infosüsteemis märgitud e-posti aadressil xxx, millelt vastused puuduvad. Rahvastikuregistris

märgitud e-posti aadress xxxkohta on kohtute infosüsteemis märge 11. detsembril 2024

meiliaadressi ei leitud. 4. juuli 2025 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole.

Rahvastikuregistris märgitud telefoni numbri xxxxxxx kohta on kohtute infosüsteemis märge

27. august 2024 “hel kohtusse vale isik, ei tunne võlgnikku“. Aadressilt xxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxx on 12. juunil 2025 tähtsaadetis tagastatud hoiutähtaja möödumisega.

Rahavastikuregistris on nimetatud aadress märgitud kehtetuks alates 1. juulist 2025. Kuna

praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik

elukoht ei ole teada, tuleb menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega

mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud

menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse

menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 4. juulil 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 22. juulil 2025.

Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (4. augustiks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega

saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on

määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja

taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei

nõua hageja intressi ja nõuab üksnes tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist. Ka siis, kui

kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud,

saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist.

Eelneva tõttu kohus ei käsitle vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis

esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h; 169 eurot

tund käibemaksuta).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 140 eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist

esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist

tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada.

Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades

olnud põhjendatud ning vajalik. Hageja lepinguline esindaja kulu on seega 240 eurot (2x120).

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 400 eurot (140 + 20 + 240). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid,

millisele kostja saab menetluskulud tasuda.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

10. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,

et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022

määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik