2-25-110499/6 · 2-25-110499/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-110499 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J.A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1111,25 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves Kostja: J.A (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX-i,; e-post XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista J.A-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 14.05.2024. a, 18.05.2024. a, 21.05.2024. a ja 05.06.2024. a sõlmitud lepingute alusel: 2.1 põhivõlgnevus 832,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 112,32 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot; 2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt päevas alates 26.06.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 3. Menetluskulud jätta J.A kanda. 4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 727 eurot. 5. Mõista J.A-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud 727 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot. 6. J.A peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 25.06.2025. a esitatud hagis J.A-lt põhivõlgnevuse 832,08 eurot, sissenõudekulude 15 eurot ja viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS 02.04.2024. a 14.05.2024. a, 18.05.2024. a, 21.05.2024. a ja 05.06.2024. a liitumislepingud ja nende lisad, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS osutama kostjale mh sideteenust ning kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud arveid nõuetekohaselt. Kostjale on saadetud tasulisi meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmiskulud. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale vaatamata, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 15.10.2024. a ning loovutas 27.12.2024. a oma nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.07.2025. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 24.07.2025. a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 13.08.2025. a. Kostja vastust ei esitanud. 3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et on esitatud dokumente analüüsides jõudnud järeldusele, et hageja nõue ei tulene tarbijakrediidilepingust. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kohustust võtta seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise suhtes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. 5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulude 427 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 727 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 280 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 427 eurot, arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 727 eurot. 6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3