2-24-17267/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg

14. august 2025. a Tsiviilasja number 2-24-17267 Tsiviilasi S.Mi hagi U.H vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja S.M (isikukood XXX, elukoht xxx), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja U.H (isikukood XXX, elukoht xxx; e-post: xxx) Kohtuistung

11. august 2025 RESOLUTSIOON

1. Lahutada S.Mi ja U.H abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Gruusias.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

1. Harju Maakohtu menetluses on S.Mi hagi U.H vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xx.xx.xxxx Thbilisis, Gruusias 2-24-17267

ning hakkasid koos elama Tallinnas. Poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult alates septembrist 2023. a. Hageja elab Eestis ning kostja elab Portugalis. Kostja pole abielu lahutamise küsimusele vastanud ega hagejaga suhelnud. Hageja hinnangul ei saa abielusuhteid ja kooselu enam taastada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja leidis 17.06.2025 vastuses, et abielu on võimalik säilitada ja palus anda leppimisaeg. Kostja arvates ei ole hageja osalenud lepituskatses ega näidanud üles huvi abielu säilimise vastu. Kostja hinnangul on jätkuvalt võimaus poolte leppimiseks. Kostja 18.06.2025 e-kirja kohaselt on tema elukoht xxx.

3. Istungil 11.08.2025 kinnitas hageja, et soovib abielu lahutada ega pea abielusuhete taastamist võimalikuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämise põhjustest. Kohus jättis menetluse peatamata ning rahuldas hageja taotluse asja sisuliseks lahendamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti rahvastikuregistri andmete kohaselt xx.xx.xxxx Gruusias. Kostja on lahutusele vastu vaielnud, leides et abielusuhteid on võimalik leppimisajal taastada. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi ning on kinnitanud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled elavad eraldi alates septembrist 2023. a.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud PKS § 67 lg-s 1 toodud eeldused. Vaatamata sellele, et kostja on viidanud abielusuhete taastamise soovile, ei ole teada, et ta oleks selleks seni midagi reaalselt ette võtnud. Ka ei pidanud kostja vajalikuks ilmus kohtuistungile, kus oleks saanud arutada võimalikku leppimist. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, on abielu jätkamine võimatu. Kohtu hinnangul ei ole esiletoodu pinnalt alust arvata, et poolte abielusuhete taastamine on võimalik. Abikaasad elavad eraldi ka juba pea kaks aastat. Seega on hagi rahuldamise eeldused täidetud.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine. Kostja ei ilmunud küll kohtuistungile, mille aeg oli määratud just kostja ajakavaga arvestades, kuid kohtul on abielulahutuse menetluses kohustus igal juhul mõlemad pooled isiklikult ära kuulata. Seega oleks kohtuistung toimunud igal juhul ning puudub alus menetluskulude üldisest jaotusest kõrvalekaldumiseks. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik