3-22-1392/66 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1392

Haldusasi

N.F-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

30.03.2022 käskkirjale nr 1.9-2.9/23p

Menetlusosalised

Kaebaja – N.F, esindaja vandeadvokaat Ljudmila

Tamar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad

Margit Maidla ja Irina Punko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.07.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.F-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

12.06.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta

haldusasja

materjalide juurde

võtmata

kaebaja

14.07.2025 menetlusdokumendile lisatud 07.07.2025 e-kiri.

2. Jätta N.F-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

25.07.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1392 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-22-1392

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 30.03.2022 käskkirjaga nr 1.9-2.9/23p vabastati

piirivalveosakonna laevastiku piirivalvelaeva XXX vanemmehaanik N.F politseiteenistusest

politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS)

§ 95 lg 1 alusel.

Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti

struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende

kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 kehtestab nõuded isikuomadustele, millele

politseiametnik peab vastama, et olla võimeline täitma politseile pandud ülesandeid.

Tulenevalt sama lõike p-st 1 peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja

seaduskuulekas.

Piirivalvelaev XXX sõitis 03.03.2022 Vaindloo saarele, kui laeva vanemmehaanikul N.F-il

tekkis konflikt laeval olnud PPA piirihaldusbüroo seiretehnika vanemametnikuga. Konflikti

põhjuseks oli N.F-i arusaam Ukraina sõjast. Üldlevinud arusaamast erinev arusaam Ukraina

sõjast on N.F-il põhjusel, et ta saab infot sõja kohta kremlimeelsetest infokanalitest.

Samasisulisi konflikte on N.F-il olnud ka laevameeskonna liikmetega. Konfliktid on tekkinud

sellest, et N.F-i arvates algatas sõja Ukraina ise ning ta ei usu, mida Eesti meedias sõjast

räägitakse. Laeva kapteni sõnul on N.F olnud vene meediaväljas alates 2014. a-st. Kapteni

hinnangul on N.F-i poliitiline ja õiguslik tunnetus ning maailmavaade selgelt mõjutatud

kremlimeelsest ajakirjandusest, eriti televisioonist. Juba siis, kui Ukraina sõda veel ei käinud,

ei suutnud N.F uskuda Eesti kanalitest tulevat infot ja püüdis ka teisi laevameeskonna

liikmeid ümber veenda. N.F-i sõnul on kõik Ukrainaga seonduv Lääne ja Eesti riikliku

propagandamasina väljamõeldis. Ida-Ukrainas toimuv on lihtsalt kodusõjalaadne sisekonflikt,

kus halvad Ukraina rahvuslased tapavad häid ja süütuid venemeelseid inimesi. N.F-i

hinnangul on Vene maailmal täielik õigus oma huve ja tahet teistele riikidele peale suruda.

Eesti kuulumine NATO-sse on aga selge provokatsioon ja oht Venemaale, seega Eestile

kahjulik.

Laevastiku juht viis 28.03.2022 N.F-iga läbi vestluse, kus N.F küll tunnistas, et Ukrainas

toimub sõda, mitte Vene Föderatsiooni erioperatsioon, kuid leidis, et „Ukraina poliitikud ei

teinud head tööd läbirääkimistel, et sõda vältida. Venelastel oli mingi põhjus Ukrainasse

tungida, mingi luureinfo, mille põhjal sõda alustada.“

Politseiametnikule on esitatud kõrgendatud nõuded isikuomadustele, mis ühelt poolt peavad

tagama ametile pandud põhiülesannete efektiivse täitmise, kuid teisalt kindlustama, et

politseiametnikud käituvad väärikalt ja hoiavad asutuse mainet. Tegemist on aga teiste

meeskonnaliikmete usalduse küsimusega. Töötades laeval, kus viibitakse koos väikesel

territooriumil pika aja vältel, on eriti oluline, et iga meeskonnaliiget saab usaldada. N.F on

kremlimeelse suhtumisega kaotanud meeskonnaliikmete usalduse, mistõttu on koostöö

jäädavalt kahjustatud. Politseiametnik peab olema lojaalne riigile, aus ja seaduskuulekas.

Lojaalsus riigile tähendab toetust ja truudust oma riigile ja selle kaudu ka inimestele. Ukrainas

toimuva agressiooni on hukka mõistnud kogu maailm. Eesti on püüdnud Ukrainat aidata nii

palju kui võimalik. Eestlased ise on üle elanud oma rahvuse süstemaatilise hävitamise,

mistõttu puudutab Eesti inimesi Venemaa hävitustöö Ukrainas eriti sügavalt. Samas töötab

Eesti ühes suuremas riigiasutuses inimene, kes tegutseb risti vastupidiselt Eesti riigi

2(6)

3-22-1392

põhimõtetele ja tegevusele. See tähendab, et inimene ei ole oma riigile lojaalne, mis omakorda

tähendab, et ta ei saa PPA-s töötada.

2. N.F esitas 28.04.2022 käskkirjale vaide, mis jäeti PPA 30.05.2022 vaideotsusega nr

1.9-3/780-4 rahuldamata.

3. N.F esitas 28.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.03.2022 käskkirja nr

1.9-2.9/23p õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise 118 058,38 eurot väljamõistmiseks.

Käskkiri tugineb vääral õiguslikul alusel. Siseministri määrus ei saa olla aluseks ATS § 95 lg 1

ja § 15 p 5 alusel teenistusest vabastamiseks. ATS § 15 p 5 viitab muule seaduses sätestatud

nõudele ning siinjuures saab kõne alla tulla eriseadustes välja toodud konkreetsed alused.

Politseiametniku puhul saavad selleks olla politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-s 40

sätestatud alused. Lojaalsuse hindamine on üldjuhul subjektiivne ja seda saab eelkõige hinnata

isiku tegude järgi. Väidetavaid etteheiteid saaks pidada eelkõige väärituks teoks, mille

tuvastamiseks tulnuks läbi viia distsiplinaarmenetlus, mis oleks tuvastanud selle täpsema sisu

ning andnud ka kaebajale võimaluse oma seisukohti ja välja toodud etteheiteid selgitada. Kui

asutus oleks distsiplinaarmenetluse läbi viinud, siis oleks selgunud, et talle käskkirjas tehtud

etteheited ei vasta tegelikkusele ja tema teenistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Käskkiri on põhjendamis- ja kaalutlusvigadega. Sellest ei selgu, milline on olnud konkreetne

tegevus, mis näitab, et kaebaja on ohustanud või kahjustanud Eesti riigi huve, selle

põhiseaduslikku korda või pole oma ametiülesandeid täitnud vajaliku hoolsusega. Võimalikud

erinevad arvamused päevakajaliste sündmuste kohta ei võimalda anda hinnangut isiku

lojaalsusele. Jääb paljasõnaliseks, mille alusel väidab kapten, et kaebaja poliitiline ja õiguslik

tunnetus on „selgelt mõjutatud kremlimeelsest ajakirjandusest, eriti televisioonist.“

Kaebaja on aastaid töötanud antud ametikohal ning pole tänini ühegi teoga andnud põhjust

enda mitte usaldamiseks. Käskkirjas pole arvestatud kaebaja pikaajalist teenistusstaaži

(teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga 33 aastat 7 kuud 25 päeva).

Käskkirja andmisel on vastustaja jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja jätnud kaebaja ära

kuulamata. Kaebaja kutsuti 28.03.2022 vestlusele. Kaebaja vastused/selgitused kedagi ei

huvitanud. Talle pakuti võimalust lahkuda oma soovil, millega kaebaja ei nõustunud. Siis

paluti vastata küsimustikule, kuid ei antud võimalust anda seletusi. Kaebaja vastuseid ei ole

käskkirjas isegi mainitud, mis tähendab, et see toiming oli formaalne ega asendanud

ärakuulamist.

Kui vastustaja oleks jälginud uurimispõhimõtet, siis oleks ta saanud teada, et kaebaja on pärast

sõja puhkemist ka ise Ukraina sõjapõgenikke toetanud: 1) kaebaja annetas Pagulasabi MTÜ

annetusnumbril; 2) kaebaja pere osales XX lasteaias Ukraina lastele kaisukarude kogumise

kampaanias; 3) kaebaja ja tema pere on viinud Punasele Ristile mähkmeid, värvipliiatseid,

koolikotte, saunalinasid, maiustusi ja hügieenitarbeid. Kui kaebaja oleks nii kremlimeelne, ei

teeks ta seda kindlasti.

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kuue kuu hüvitis 14 331,46 eurot koos saamata

jäänud palgaga 17 326,92 eurot ning saamata jäänud tulu hüvitisega 86 400 eurot. Hüvitise

kogusummaks on seega 118 058,38 eurot.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toodud

seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud,

mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15. ATS §

15 p 5 kohaselt ei või isikut teenistusse võtta muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist

3(6)

3-22-1392

välistava asjaolu esinemisel. PPVS §-st 38 ja § 39 lg-st 1 tulenevalt võib politseinikuna

teenistusse võtta isiku, kes vastab politseiniku kutsesobivusnõuetele. Vabariigi Valitsuse

22.06.2006 määruse nr 141 „Politseiametnike kutsesobivusnõuded“ § 1 p 1 kohaselt peab

politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile. Selles sättes on lojaalsuskohustus seejuures

asetatud kõikidest teistest politseiametniku isikuomadusele seatud nõuetest ettepoole. Seega

näeb kehtiv õigus ette riigile mittelojaalse politseiametniku politseiteenistusest vabastamise.

Erinevalt mitmetest muudest kutsesobivusnõuetest, millele vastavus on kas objektiivselt

mõõdetav ja/või konkreetse dokumenti alusel üheselt kindlaks tehtav, eeldab ametniku

lojaalsuse üle otsustamine hinnangu andmist ametniku tegevust ja väljaütlemisi puudutavate

asjaolude kogumile. Politseiametniku teenistusest vabastamine on põhjendatud, kui PPA on

ametniku käitumist või väljaütlemisi puudutavad faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ning

teinud nende pinnalt loogilise järelduse, et ametniku lojaalsuses ei saa olla veendunud. Selline

hinnang ei tohi olla meelevaldne. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline kindlaks teha,

kas vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja lojaalsuses ei saa olla piisavalt

veendunud.

Asjas on tuvastatud, et laeva XXX meeskonna liikmed pöördusid 2022. a märtsis PPA

laevastiku juhi poole põhjusel, et ühe meeskonnaliikme (kaebaja) vaated Ukraina sõjale on

Venemaad toetavad. Nimetatud asjaolu on tuvastatud laevastiku juhi A.S seletuskirja ja laeva

kapteni K.K ettekandega. A.S seletuskirjast nähtub, et meeskonnaliikmete sõnul toetas

kaebaja Venemaa agressiooni Ukrainas ja surus neile oma arvamust peale. K.K ettekandest

nähtub, et Venemaa infokanalite mõjul on kaebaja venemeelsed vaated aja jooksul

radikaliseerunud ning jõudnud veendumuseni, et Venemaal on õigus oma huve teistele

riikidele peale suruda. Samuti on tuvastatud, et vestlusel laevastiku juhiga õigustas kaebaja

Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Eeltoodud asjaolud kogumis võimaldavad põhjendatult kahelda kaebaja lojaalsuses. Sellise

isiku puhul puudub riigil kindlus, et konfliktsituatsioonis on ta valmis kaitsma Eesti

põhiseaduslikku korda. Politseiametniku puhul on selline kindlustunne seda olulisem, et

ametiülesannete täitmisel on politseiametnikul õigus kohaldada isikute suhtes vahetut sundi ja

teha isikute põhiõigusi väga intensiivselt riivata võivaid toiminguid. Politseiametniku puhul

vajab riik ja ühiskond kindlust eeskätt selles, et ametnik jääb lojaalseks ka mistahes

ametitegevusega seoses ette tulevates kriitilistes olukordades ega lase sellistes olukordades

oma otsustusi – mida võib olla vaja teha väga kiiresti ja millel võivad olla asjassepuutuvate

isikute seisukohast rasked tagajärjed – mõjutada oma maailmavaatelistest veendumustest.

Politseiametnik, kes on oma väljaütlemistega mõista andnud, et peab võimalikuks toetada

Venemaa agressiivset tegevust sõltumatu naaberriigi suhtes ei õigusta politseiametnikult

nõutavat usaldust. Tema puhul ei saa olla veendunud, et ta jääb eeskätt olukorras, kus Eesti

Vabariigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvid võivad sattuda konfrontatsiooni tema

isiklike väärtushinnangute ja maailmavaatega, lojaalseks Eesti Vabariigile.

Käskkiri on piisaval määral motiveeritud, mis on taganud sellest arusaamise ja selle

kontrollitavuse. Asjaolu, et käskkirja tekstis pole ära märgitud kaebaja pikka teenistusstaaži, ei

tähenda, et sellega pole otsustamisel arvestatud. Kaevatav otsus riivab küll kaebaja õigust

elukutsevalikule, kuid riigi sisejulgeoleku tagamises väljenduv avalik huvi on Ukraina sõja

tõttu kujunenud julgeolekupoliitilises kontekstis sellest selgelt kaalukam. Kaebaja väide, et

tema teenistusest vabastamine on põhjustatud kiusust, on paljasõnaline ja tõendamata.

Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et vastustaja pole täitnud selgitamiskohustust ja järginud

uurimispõhimõtet. Puudub vaidlus, et 28.03.2022 toimus kaebaja meelsuse teemal laevastiku

juhi ja kaebaja vestlus. Vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt kujunes vestluse

käigus laevastiku juhil arusaam, et kaebaja tuleb teenistusest vabastada ning puudub vaidlus,

et see tehti kaebajale samas ka teatavaks. Seega sai kaebaja vestlusel teadlikuks, milline otsus

4(6)

3-22-1392

on kaalumisel ning tal oli võimalus anda asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjaolu, et

kõike kaebaja poolt laevastiku juhile öeldut pole käskkirjas mainitud, ei tähenda, et kaebaja

ärakuulamist ei toimunud, nagu leitakse ekslikult kaebuses. Uurimispõhimõtte mittejärgimine

seisneb kaebaja väitel selles, et vastustaja ei selgitanud enne otsustamist välja, et kaebaja on

toetanud Ukraina sõjapõgenikke. Kirjeldatud asjaolu pole käesoleva vaidluse kontekstis

oluline. Sõjapõgenike materiaalne toetamine on kahtlemata humaanne akt, kuid ei välista

„kremlimeelsust“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. N.F palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 25.07.2023 otsus tühistada ning

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde.

Peale ringkonnakohtu 12.06.2025 istungil tunnistajate ülekuulamist esitas kaebaja järgmised

täiendavad selgitused.

Kaebajale sisuliselt heidetakse ette, et ta vaatas Vene infokanaleid ja seda ka pärast sõjalise

tegevuse algust Ukrainas. Kuna teised meeskonnaliikmed ei vallanud vene keelt, siis kaebaja

oli see, kes edastas neile televisioonist saadud infot, mis ei tähenda, et ta edastas neile oma

arvamuse asjast. Meeskonnaliikmete tundmus (tunnetus nagu nad ütlevad), et kaebaja

väljendab sellega enda seisukohti, ei ole piisav järelduse tegemiseks, et kaebaja pole lojaalne

Eesti riigile. Kaebaja toetust Venemaale järeldati sellest, et kaebaja vaatas info võrdluseks

Vene televisiooni ja edastas valjuhäälselt sealt saadud teavet enda kaastöötajate

informeerimiseks, mitte tõeksvõtmiseks. Tõendamata on, et kaebaja võtab Vene televisioonist

saadud infot 100% tõena ja soovib, et ka teised seda teeksid. Ka T.R 03.03.2022 diskussiooni

arendades, seejuures enda väljaütlemiste tagajärgedele mõtlemata, soovis kaebaja pelgalt

jagada talle kui vene keelt oskavale inimesele Vene televisioonist saadud infot kõrvuti teistest

allikatest saadud infoga (Eesti TV, BBC jne), mis ei tähenda, et kaebaja soovis sellega

avaldada enda meelestatust Ukraina sõja osas.

Enne käskkirja andmist ei ole keegi teistest meeskonnaliikmetest A.S ega kapteni poole

pöördunud, kõik seletused on A.S nõudel esitatud hiljem. Kui tulnukski kahtlusi kontrollida,

siis kontrolli ei ole toimunud. Arenguvestlust vastavalt seaduse nõuetele ei ole toimunud.

Vestluses ei ole kaebajale esitatud küsimusi seoses tema väidetavate väljaütlemistega.

Küsimustikus kajastatud vastused on ametnikule kohased. Kohtumenetluses läks rõhk

asjaolule, et kaebajal oli laevas digiboks, millega sai vaadata mh ka Vene kanaleid. See ei

olnud keelatud. Vene kanalitest saadud infot jagas kaebaja meeskonnaliikmetele, kuid

tegemist ei olnud tema enda seisukohtadega.

Kaebaja ärakuulamisõigust rikuti jämedalt, sest kaebajalt ei küsitud seletuskirja enne ega

pärast vestlust, samuti ei võimaldatud oma arvamust esitada enne käskkirja andmist.

7. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes haldus- ja vaidemenetluses toodud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja edastas 14.07.2025 kirjaliku seisukoha lisana ringkonnakohtule H.Pi

07.07.2025 e-kirja, milles viimane kui väidetavalt alates 1984. a-st SAT-televisiooniga tegelev

isik selgitab Vene kanalite vaatamise võimalusi. Ringkonnakohus jätab nimetatud dokumendi

tõendina haldusasja juurde võtmata (HKMS § 198 lg 3). Kaebajal puudus takistus sama

dokumendi esitamisel halduskohtule. Lisaks pole tegemist asja lahendamise seisukohast

asjassepuutuva tõendiga, sest see ei seondu kaebaja lojaalsuse küsimusega.

5(6)

3-22-1392

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub haldusakti

materiaalset õiguspärasust puudutavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4).

Ringkonnakohus kuulas 12.06.2025 kohtuistungil tunnistajatena üle A.S, T.R, T.V, V.H ja P.Pi.

Tunnistajate ütlused olid omavahel kooskõlas ning kinnitasid 30.03.2022 käskkirjas

tuvastatud asjaolusid. Ühegi tunnistaja ütlusest ei saa järeldada, et kaebaja soovis oma

seisukohti väljendades üksnes tutvustada neile Vene kanalites Ukraina sõja kohta avaldatavad

teavet. Kõik tunnistajad mõistsid, et kaebaja väljendab oma isiklikku meelsust. Arvestades, et

enamike tunnistajatega töötas kaebaja koos pikaajaliselt, ei ole taoline vääritimõistmine

usutav. Seetõttu ei pea ringkonnakohus usutavaks ka kaebaja vastupidist väidet. Lisaks jääb

kohtule ebaselgeks, mis oli kaebaja huvi, kui ta hoidis end pidevalt Vene kanalite infoväljas

ning jagas sealset teavet ka teistele. T.R seletuse ja ütluse järgi oponeeris kaebaja ETV-s

kajastatud infole. Venemaa käitumise õigustamist kinnitasid nii kirjalikult kui ka kohtuistungil

suuliselt P. P, T. V ja V.H. Ringkonnakohtul puudub põhjus eeldada, et kõigil neil isikutel on

kaebaja suhtes mingi vaen, mille tõttu andsid nad ebaõigeid ütlusi. Ringkonnakohus tõdeb, et

Venemaa agressiooniga seotud küsimustes Venemaad toetavaid või õigustavaid seisukohti

avaldanud politseiametniku teenistuse jätkamine on seda enam välistatud sellises olukorras,

nagu siinsel juhul, kus asjaomase laevameeskonna töö käigus võib reaalselt tekkida vajadus

takistada Venemaa Föderatsiooni asutuste initsieeritud või viimaste kaasabil toimuvaid

piiririkkumisi, mis võib äärmuslikul juhul põhjustada konfrontatsiooni piiril tegutsevate

Venemaa Föderatsiooni asutuste või ametiisikuga. Halduskohus osutas õigesti, et sellises

olukorras on vajalik, et kõik piirivalvelaeva meeskonna ülesannete tõhusaks täitmiseks

vältimatu, et meeskonnaliikmed saaksid üksteist usaldada. Usaldada ei saa aga

meeskonnaliiget, kes oma väljaütlemistes avaldanud, et peab Venemaa Föderatsiooni

agressiivset tegevust suveräänse naaberriigi vastu põhimõtteliselt mingisuguste Venemaa

rahvuslike huvide kaitseks õigeks või vajalikuks.

10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osas, et vastustaja oleks pidanud peale 28.03.2022

vestlust ning kaebaja teenistusest vabastamise osas põhjendatud seisukoha kujundamist

andma kaebajale võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks. Asjaolu, et kaebajale öeldi

28.03.2022 vestlusel, et ta ei sobi politseiteenistusse, ei asenda ärakuulamist.

Samas ei too eeltoodud minetus kaasa käskkirja tühistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 58), sest ei saanud mõjutada haldusakti sisulist õiguspärasust. Kohtumenetluses ei ole

ilmnenud selliseid asjaolusid, millega vastustaja oleks pidanud käskkirja andmisel kindlasti

arvestama, ent millega ta ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu arvestada ei saanud.

Sõjapõgenike väidetav

toetamine

ei

lükka ümber kaebaja

hinnanguid

Venemaa sõjategevusele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja läbis ka

vaidemenetluse, kus sai esitada kõik oma vastuväited käskkirjale, ning PPA-l oli vaideotsust

tehes võimalik neid vastuväiteid hinnata. Vastustaja ei pidanud käskkirja kehtetuks

tunnistamist võimalikuks.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)