2-24-124357/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-124357

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi K. L.-i vastu põhivõlgnevuse

5626,32 eurot, viivise 1858,84 eurot ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8174,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Core (registrikood 16183586)

Hageja volitatud esindaja: Riho Siil

Kostja: K. L. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt K. L.-ilt (L.) hageja OÜ GS Core kasuks välja Bondora AS ja

kostja vahel 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1622419 tulenev põhivõlg

5626,32 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 5626,32 eurot viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla

täieliku tasumiseni, ent kokku mitte rohkem kui põhivõla ulatuses.

4. Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi viivise 1858,84 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja K. L.-i kanda ja 25% ulatuses

hageja OÜ GS Core kanda.

5.2.

Mõista kostjalt K. L.-ilt hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud

540 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (540 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ GS Core (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. L.-i

(kostja) vastu. 08.06.2024 tegi kohus kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele

vastuväite, mistõttu lõpetas kohus 07.08.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt välja

hageja kasuks tasumata võla põhiosa 5626,32 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 1858,84 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt kuni selle

kohase täitmiseni alates 31.08.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Bondora

AS internetikeskkonnas taotluse laenu saamiseks. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ning kasutab

asjakohaseid andmekogusid, sealhulgas ettevõttesiseseid andmeid. Seega on laenutaotleja

oma krediidivõimelisuse hindamisel esmane teabeallikas. Kostja on kinnitanud laenu

taotlemisel enda igakuiseks sissetulekuks 1434 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot. Lisaks

kostja enda poolt sisestatud andmetele sissetulekute ja kohustuste kohta, tegi Bondora AS

päringud maksevõime hindamiseks Krediidiinfo andmebaasi. Vastavalt Krediidiinfo

päringule puudusid kostjal aktiivsed maksehäired. Kostja poolt esitatud andmete ja

Krediidiinfost saadud vastuse põhjal koostas Bondora AS krediidi hinnangu. Kogutud

andmete põhjal asus laenuandja seisukohale, et kostja suudab tagastada laenu koos

intressidega igakuiste osamaksetega. Kostja sõlmis 06.11.2019 Bondora AS-iga

laenulepingu nr BL1622419. Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku laenusummas

6379 eurot ja intressimääras 15,13% aastas. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 27,08%.

Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja

jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu

lepingu kehtivusaja jooksul. Haldustasu 4% laenusummast aastas. Lepingutasu 379 eurot.

Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 08.11.2024. Kostja pangakontole kanti 6000 eurot.

Kostja tasus lepingust nr BL1622419 tulenevate kohustuste katteks kogusummas 353,68

eurot. Kuna kostja igakuiseid makseid ei tasunud ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis

Bondora AS kostjale 25.03.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla

tasumiseks täiendava tähtaja 24.04.2021, mis on 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud

võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud

rohkem kui kolm järjestikust kuud, saatis Bondora AS 27.04.2021 kostjale teate lepingu

ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist 27.04.2021, oli kostja osaliselt või täielikult

viivituses maksegraafikujärgsete maksetega alates 10.02.2020. Tuginedes lepingu

üldtingimuste punktile 13.2. ja 13.2.1. ütles Bondora AS lepingu üles 27.04.2021. Bondora

AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr BL1622419 tuleneva nõude hagejale. Hageja töö

tulemusel tasus kostja 15.11.2023 ühe maksega 20 eurot.

Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu

väljastamist Bondora AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja

kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi

loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal

kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud

andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa

kostjalt intressi välja mõista. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja üksnes põhivõla 5626,32

eurot ja seadusjärgse viivise tasumist.

3. Kostja oma vastuses hagile märgib, et nõustub nõudega, kuna see on talle antud laen, aga

leiab, et sel hetkel ei kontrollinud laenuandja piisavalt kostja krediidivõimekust, mis päädis

sellega, et tekkisid makseraskused. Kostja on püüdnud leida mõistlikke kokkuleppeid, aga

kostja igakuine makse suurus on jäänud laenuandjale liiga väikseks. Kostja on nelja lapsega

täiskohaga kodune lapsevanem, mistõttu on kostja ainukeseks sissetulekuks riiklikud

lapsetoetused, mis kuluvad laste ja pere hüvanguks.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

5. Vaidlust ei ole, et Bondora AS ja kostja vahel on 06.11.2019 sõlmitud laenuleping nr

BL1622419, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Lepingu kohaselt on intressi määr

aastas 15,13% ja krediidi kulukuse määr 27,08% aastas. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Lepingu sõlmimise ajal (06.11.2019) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas.

Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda

krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

Lepingu nr BL1622419 põhinõude katteks on kostja tasunud kokku 373,68 eurot. Bondora

AS saatis kostjale 25.03.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks

täiendava tähtaja 24.04.2021, mis on 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka

pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega hilinenud rohkem kui kolm järjestikust kuud,

ütles Bondora AS 27.04.2021 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

6. Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja

antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust

ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100).

Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

8. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

8.1. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust.

8.2. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

8.3. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

8.4. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

8.5. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tuginedes enne laenu väljastamist Bondora AS-i

poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asub hageja

seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja

lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist ja seda analüüsinud.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei

võlgne kostja muid tasusid. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi.

Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast

kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk

olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on

kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

11. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et on kõik kostja poolt tehtud maksed arvestanud

põhiosa katteks. Hageja on arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti ei ole hageja

nõudnud lepingu sõlmimise tasu.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja põhinõue 5626,32 eurot.

13. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 5626,32 eurolt alates

28.04.2021 (laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni põhinõude kohase

tasumiseni.

14. Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja

kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 5626,32 eurolt

kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).

15. Kohus jätab rahuldamata viivise 1858,84 eurot nõudes.

Menetluskulud

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on rahuldanud

hageja hagi ligikaudu 75% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta 75% ulatuses kostja

kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

17. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 700 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kostjalt väljamõistmiseks.

Samuti on hageja esitanud taotluse kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni.

18. Riigilõivu summas 700 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu

maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

19. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 720 eurot. Kostjal

tuleb hagejale hüvitada seega 540 eurot (75% 720-st).

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus,

et kostjal menetluskulud puuduvad.

21. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei

ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et

kostjal oleks menetluskulusid.

22. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik