2-25-7079/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-7079

K O H T U O T S U S

/ÕIGEKSVÕTUOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 13. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-7079

Tsiviilasi

AS Pihlaka hagiavaldus H. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

31 754.84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Pihlaka (registrikood 10339030, asukoht:

Parkali 7, 44308 Rakvere), lepinguline esindaja: Kristiina

Saul (e-post: XXX);

Kostja: H. K. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev

13. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista kostjalt H. K.’lt hageja AS Pihlaka kasuks 28 690 (kakskümmend

kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend) eurot ja 84 senti (sh põhivõlgnevus 27

660.43 eurot, intressid 587.93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 442.48 eurot).

3. Välja mõista kostjalt H. K.’lt hageja AS Pihlaka kasuks viivis põhinõudelt hagi

esitamise hetkest, so 08.05.2025, kuni põhinõude (27 660.43 eurot) täitmiseni VÕS §

113 lg 1 ettenähtud määras, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte rohkem kui 27 660.43 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt H. K.’lt hageja AS Pihlaka

kasuks menetluskulud summas 1 400 (üks tuhat nelisada) eurot (so riigilõiv).

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

1 (4)

2-25-7079

6. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 08.05.2025 esitatud ja 12.05.2025 täiendatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel on

sõlmitud 2 laenulepingut, mida kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud. 14.06.2024 sõlmiti poolte vahel

laenuleping nr XXX, millega hageja andis kostjale laenu summas 6 000 eurot, edaspidi nimetatud

Laenuleping 1. Laenulepingu 1 punkti 3 kohaselt kohustus kostja tasuma laenusummalt hagejale

intressi arvestusega 8,5% aastas vastavalt Laenulepingu 1 lisas 1 toodud graafikule. Pooled leppisid

samas punktis kokku, et intressi arvestus lõpeb laenu täielikul tagasimaksmisel. Lepingupunktis 4

lepiti kokku, et kui kostja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt lisas 1 sätestatud graafikule,

maksab kostja viivist 1,0% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

Kostja tasus Laenulepingu 1 järgseid makseid kohusetundlikult kuni 15.10.2024, mil ta hilines

esimest korda laenumakse tasumisega. Hilinemine toimus edaspidi ka järgmiste maksetega.

31.07.2024 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr XXX, millega hageja andis kostjale laenu summas 25

000 eurot, edaspidi nimetatud Laenuleping 2. Laenulepingu 2 punkti 1 kohaselt andis hageja kostjale

laenu sihtotstarbelisena - kinnisvara, asukohaga XXX, ostuks. Kostja ostis 31.07.2024 korteriomandi

koos D. K.-ga ühisomandina. Laenulepingu 2 punkti 3 kohaselt kohustus kostja tasuma laenusummalt

hagejale intressi arvestusega 8,5% aastas vastavalt Laenulepingu 2 lisas 1 toodud graafikule. Pooled

leppisid samas punktis kokku, et intressi arvestus lõpeb laenu täielikul tagasimaksmisel hagejale.

Lepingupunktis 4 lepiti kokku, et kui kostja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt lisas 1

sätestatud graafikule, maksab kostja viivist 1,0% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest. Laenulepingu 2 punktis 5 võttis kostja kohustuse panna hageja kasuks

sihtotstarbeliselt antud laenu tagatiseks laenu abil ostetav XXX asuv korteriomand, kuid pooled ei

jõudnud nimetatud hüpoteegi seadmiseni. Kostja hilines Laenulepingu 2 esimese maksega ning tasus

ka edaspidi maksed hilinemisega.

2. Kostja tegi viimase makse mõlema laenulepingu järgi 8. ja 9. detsembril 2024. Kostja oli hageja

juures töölepingu järgi tööl alates 11.04.2022 kuni 10.03.2025. Kostja esitas avalduse

laenulepingujärgsete maksete kinnipidamiseks töötasust. Nimetatud avalduse alusel peeti mõlema

laenulepingu alusel 31.01 ja 28.02.2025 kinni veel kaks laenumakset. Peale nimetatud kuupäevi

rohkem makseid laenulepingute alusel hagejale tehtud ega kinni peetud ei ole.

3. Kostja ütles kevadel 2025 töölepingu hageja juures omal soovil üles. Kostja ei ole peale

töölepingu ülesütlemist hagejale tasunud ühtegi laenulepingute järgset makset. Kostja on esitanud

mitmeid e-kirju lubadusega võlgnevus tasuda, muuhulgas tasuda ka kogu laenulepingute järgi

saadud võlg korraga, kuid nimetatud lubadused on jäänud täitmata. Kuna kostja on olnud alates

sügisest 2024 olulises viivituses laenumaksete tasumisega (mh viimased maksed üle 40 päeva) ning

15.02.2025 laenumakse jäi kostjal mõlema laenulepingu alusel täielikult tasumata, siis esitas hageja

kostjale 12.03.2025 mõlema laenulepingu osas ülesütlemise avalduse, paludes kostjal tasuda

laenulepingutejärgne võlgnevus ning tagasi maksta mõlema lepingu järgsed laenusummad hiljemalt

2 (4)

2-25-7079

19.03.2025. Seega muutus hageja poolt ülesütlemisavalduse esitamisega kostjale kogu laenusumma

sisse nõutavaks. Kostja kinnitas ülesütlemise avalduse kättesaamist 13.03.2025, kuid jättis hagejale

laenusummad ettenähtud kuupäevaks tagastamata ning nõuded sellega täitmata. 20.03.2025 palus

kostja veel maksmiseks ajapikendust kuni 24.03.2025, kuid ka nimetatud kuupäevaks ühtegi makset

ei laekunud. Aprillis 2025 kostja teavitas hagejat, et ta on saanud pangalaenu, mis võimaldab tal

kogu laenu tagasi maksta ning palus hagejal oodata, sest kavatseb kohe oma nõude hageja ees täita,

paraku sellise sisuga lubadusi saatis kostja veel mitmel korral. Kostja ei ole tänaseni võlgnevust

tasunud.

4. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingu 1 alusel kostja põhivõlgnevus hageja ees 4 711.43

eurot. Intressivõlg on kostjal hageja ees kuni laenulepingu lõpetamiseni 12.03.2025 100.07 eurot.

Kostja põhivõlgnevus laenulepingu 2 alusel on 22 949 eurot. Hageja soovib kostjalt viivise tasumist

vastavalt seaduses sätestatud määrale alates 19.03.2025, mis kostja oli kohustatud laenusumma

tagastama peale lepingu ülesütlemist. Alates laenulepingu lõpetamisest 19.03.2025 kuni hagiavalduse

esitamiseni on kostja olnud viivituses 50 kalendripäeva ning viivis põhivõlalt (kokku 27 660.12

eurolt) on 422.48 eurot.

5. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 27 660.43 eurot, intressid 587.93 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 442.48 eurot ja edaspidise viivise hagi esitamise hetkest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras.

KOSTJA VASTUS

6. Kostja 11.06.2025 vastuse kohaselt tunnistab ta hagi ja soovib paluda hagejalt ja kohtult 2 kuud

aega, et likvideerida oma võlgnevus hiljemalt 12.08.2025.

HAGEJA VASTUS

7. Hageja leiab oma 17.06.2025 vastuses, et tal ei ole enam võimalik kostja võlgnevuse tähtaega

pikendada. Kostja ei ole seni ühtegi lubadust täitnud, tehes eelneva perioodi jooksul korduvalt

samasisulisi lubadusi. Kostja ei ole isegi osaliselt tagasi maksnud kõigi varasemate lubaduste peale.

Hageja soovib, et kohus kohtumenetlusega jätkaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, poolte seletustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid

dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

õigeksvõtuotsusega.

9. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tekkinud kohustus hageja ees summas 28 690.84 eurot, sh

põhivõlgnevuse kokku summas 27 660.43 eurot, intressid kokku summas 587.93 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 442.48 eurot. Hageja on palunud välja mõista ka edasise

viivise hagi esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kostja

tunnistas oma 11.06.2025 vastuses hagiavaldust ja on lubas, et tasub võlgnevuse ära hiljemalt

12.08.2025. Kohus ootas võlgnevuse tasumist, kuid kostja ei ole ka kohtule antud lubadust täitnud.

Seega kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1,

kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna

kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Ühtlasi kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt hagi esitamise hetkest, so 08.05.2025, kuni

3 (4)

2-25-7079

põhinõude (27 660.43 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, kuid kokku koos juba

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui 27 660.43 eurot.

10. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud

vormis. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Hagi tagamise abinõu

11. Viru Maakohtu 13.05.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-25-7079 seati hagi tagamise abinõuna

käsutamise keelumärge hageja kasuks kostja ja D. K. ühisomandis olevale kinnisasjale selliselt, et H.

K.’l on keelatud käsutada H. K. ja D. K. ühisomandis olevat kinnisasja. TsMS § 386 lg 4 alusel

kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui

hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus rahuldab

käesoleva hagiavalduse õigeksvõtuotsusega, jätab kohus hagi tagamise abinõu tühistamata.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks

menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtule ei ole esitatud menetluskulude nimekirja,

millest nähtuks hageja esindaja asja läbivaatamise kulud ja/või kohtuvälised kulud. Hageja on

tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1 400 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 400 eurot, so riigilõiv.

14. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453

lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

4 (4)