3-25-2459/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2459 Haldusasi X. X kaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: X. X, esindaja M. M RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu kaebaja avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-25-2459 menetlus. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtule saabus 24.07.2025 X. X nimel kaebus, mille on kohtule esitanud M. M. Kaebusest nähtub, et kaebus on esitatud Roosiku küla, mis asub Võru maakonnas, arengukavaga seoses. Kaebus on oluliste puudustega – kaebust ei selgu kaebuse nõue, kaebusest ei selgu kaebaja subjektiivsete õiguste riive, esitamata on esindusõigust tõendavad dokumendid, kaebuselt on tasumata riigilõiv jne. 2. 28.07.2025 saabus kohtule kaebaja väidetava esindaja poolt avaldus, milles viimane teatab, et tema poolse eksituse tõttu läks mustand esitamisse, isik palub vabandust võtab avalduse tagasi. 3. HKMS § 27 lg 2 p 2 ja § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 sätestavad, et kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise, lõpetab kohus menetluse määrusega. Kaebuse esitaja on kaebusest loobunud ning palub menetluse lõpetada. Vastustajat ei ole asjas veel määratud ning avaldus on esitatud enne kaebuse menetlusse võtmist ning kaebuse esitaja on selgitanud, et on kohtule esitanud eksliku dokumendi. Seega kohus leiab, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta ilma täiendavate kohtu poolsete toiminguteta ning lõpetada haldusasja nr 3-25-2459 menetlus.

4. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kuivõrd vastustajat ei ole veel üldse määratud, siis ei ole ka menetluskulusid tekkinud. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 5. Kohus selgitab, et kaebusest loobumise korral ei saa kaebuse esitaja sama nõude ja alusega kaebusega pöörduda halduskohtusse (HKMS § 43 lg 1 p 2). 6. Kohus märgib ka, et kaebuse on esitanud M. M X. Xi nimel, ent ei ole esitanud esindusõigust tõendavaid dokumente. Ka avalduse sisust ei nähtu, et see oleks tegelikult esitatud X. Xi huvides, vaid pigem on tekst seostatav PAREMA ELU NIMEL MTÜ-ga (registrikood: 80551027), mille seaduslik esindaja M. M on ja millest võib järeldada, et M. M soovis kaebust hoopis enda või ülal viidatud MTÜ nimel esitada. Kohus märgib, et kaebuse esitamine kohtule teise isiku nimel, kellelt ei ole selleks volitust saadud, on ilmselge kohtu eksitamine HKMS § 28 lg 2 mõistes ja kohus võib selliselt käituvat esindajat trahvida (trahvihoiatus). Samuti võivad teatud juhtudel sellise tegevuse puhul esineda sellise tegevuse puhul KARS § 280 lg 1 märgitud süüteo tunnused. Käesoleval juhul on M. M ise kohtule teatanud, et esitas kohtule eksimuse tõttu kaebuse mustandi ja võtab selle seetõttu tagasi, mistõttu kohus M. Mule rahatrahvi ei määra ja täiendavaid menetlustoiminguid ei tee ning prokuratuurile kuriteoteadet ei esita. Kohus märgib veel, et kui viidatud MTÜ soovis juriidilise isikuna oma õiguste kaitseks esitada taotlusi seoses registrikannetega, siis tuleb need esitada maakohtu registriosakonnale, mitte halduskohtule, kellel puudub pädevus vastavate avalduste menetlemiseks. 7. Lisaks juhib kohus siinkohal tähelepanu asjaolule, et M. M on ka varem pöördunud Tallinna Halduskohtu poole selge nõudeta ja segase tekstiga avaldustega, milles on märkinud ennast X. Xi esindajaks, aga ei ole kaebuse käiguta jätmise järel oma esindusõigust tõendanud (vt haldusasjad nr 3-25-1571 ja 3-25-1655). Kaebajale on neis asjades selgitatud vajadust esitada haldus

kohtule esitatud kaebuses selgesti sõnastatud nõuded ning tõendada

esindusõigust. Sellest hoolimata on M. M oma väitel kaebaja esindajana esitanud X. Xi nimel taas kohtule ilma konkreetse nõudeta dokumendi inimese nimel, kelle esindamise õigust ta tõendanud ei ole. Kohus peab sellist käitumist pahatahtlikuks ja seda võib tõlgendada ka kaebeõiguse kuritarvitamisena. HKMS § 121 lg 2 p 22 võimaldab kaebuse tagastada mh juhul, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Samuti on kohtul võimalik kaebus tagastada, kui esindusõigus jääb tõendamata (HKMS § 121 lg1 p 5). Kohus hoiatab, et kui M. M jätkab sarnaste avalduste esitamist, võib kohus seda tõlgendada muuhulgas ka kaebeõiguse kuritarvitamisena ja tema esitatud kaebused tagastada neid läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalset) Daimar Liiv Kohtunik 2

3