1-25-2741/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-2741 (25231550884)

Kohtukoosseis

Markus Kärner

Kriminaalasi

Vitali Moleri süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Vitali Moler, apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vitali Moleri apellatsioon Harju Maakohtu 8. juuli 2025. a otsuse peale läbi

vaatamata.

2. Jätta rahuldamata Vitali Moleri taotlus kõrvaldada riigi õigusabi osutaja

menetlusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi

vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud

kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks,

edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 8. juulil 2025 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Vitali

Moleri süüdi karistusseadustiku KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, karistas teda, rahuldas

kannatanute tsiviilhagid ning mõistis V. Molerilt välja menetluskulud.

2. Kohtuotsuse tõlke sai V. Moler kätte Tallinna Vanglas 14. juulil 2024. Seega oli

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg-s 2 sätestatud 15-päevase apellatsiooni

esitamise viimane päev 29. juuli 2025.

1-25-2741

3. Nimetatud tähtaja jooksul esitas V. Moler avaldusena pealkirjastatud apellatsiooni, milles

ta teavitab, et soovib vaidlustada hagid ning palub asendada endale riigi õigusabi korras

määratud advokaat, kuna ta ei põhjendanud süüdistatava viletsat majanduslikku olukorda

(tema pankrotiasja nr 2-22-18584) kohtumenetluse ajal.

4. Väljaspool apellatsioonitähtaega, s.o 6. augustil 2025, esitas V. Moler kaebuse täienduse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus jätab V. Moleri apellatsiooni läbi vaatamata, sest tal puudub kaebeõigus.

Taotlus riigi õigusabi advokaadi kõrvaldamiseks jääb rahuldamata, sest selleks pole alust.

6. KrMS § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao

sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale

on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis märgib V. Moler, et soovib vaidlustada hagid, samuti toob ta välja, et

kaitsja ei selgitanud kohtumenetluse ajal V. Moleri kehva majanduslikku seisu.

Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilhagide osas tehtud otsustuse osas puudub V. Moleril

kokkuleppemenetluses apellatsiooniõigus. Süüdistatavalt välja mõistetav tsiviilhagi

kuulub KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppe esemesse. See tähendab, et tegemist on

asjaoluga, milles pooled peavad kokkuleppe sõlmimisel kokku leppima.

3. juuli 2025. a kokkuleppes leppisidki V. Moler, kaitsja ja prokurör kokku, et

süüdimõistmise korral mõistetakse V. Moleri kahjuks välja kannatanute esitatud

tsiviilhagid (tl 248). Kohtuistungil jäi V. Moler kokkuleppe juurde, sealjuures küsis kohus

üle ka selle, kas süüdistatav saab aru, et tal on kohustus tsiviilhagide hüvitamiseks, millele

V. Moler vastas jaatavalt (tl 243 pöördel). Maakohus mõistiski V. Molerilt kannatanute

kasuks välja kokkuleppes märgitud suuruses kahjuhüvitised. Arvestades kokkuleppele

antud allkirja ja maakohtu istungil avaldatut, oli süüdistatav seega nõus temalt välja

mõistetavate tsiviilhagidega. Ka süüdistatav ise ei too välja ühti asjaolu, millest võiks

järeldada, et kokkulepet kinnitades oleks kohus mõnd menetlusnormi rikkunud. Järelikult

puudub V. Moleril temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas apellatsiooniõigus ning tema

apellatsioon jääb KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata.

8. V. Moleri 6. augustil 2025 esitatud avaldus jääb tähelepanuta, sest see esitati väljaspool

apellatsioonitähtaega. Ringkonnakohus märgib siiski, et ka kohtuotsuse jõustumise järel

on võimalik täitmiskohtunikult taotleda, et menetluskulude sissenõudmisest loobutaks

(KrMS § 418 lg-d 1 ja 2) või pikendataks või ajatataks menetluskulude tasumise tähtaega

(KrMS § 424 koosmõjus KrMS §-ga 423). Võimalik raske majanduslik seis ei oleks igal

juhul põhjuseks kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamiseks.

2(3)

1-25-2741

9. Alusetu on ka V. Moleri taotlus advokaadi asendamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 201 lg

31 järgi tingiks advokaadi kõrvaldamise see, kui ta on end näidanud asjatundmatu või

hooletuna. V. Moler toob välja selle, et advokaat ei põhjendanud kohtule süüdistatava

viletsat majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluse

kohtuistungil ei arutleta süüdistatava majandusliku seisu üle. Kohtul on võimalik

kokkulepe kinnitada või kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. Kohus ei saa aga

kokkuleppe piiridest väljudes teha teistsugust otsust kui see, mis kokkuleppes kokku

lepitud. V. Moler ise jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Neil põhjustel oleks riigi

õigusabi osutaja poolt olnud ka täiesti kohatu hakata kohtuistungil kohtule V. Moleri

majandusliku seisundiga seonduvat selgitama. Seega ei nähtu, et kaitsja oleks end

näidanud asjatundmatu või hooletuna, mistõttu ei kõrvalda ringkonnakohus teda

menetlusest ja jätab V. Moleri taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)