5-25-19/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-25-19 Otsuse kuupäev 13. august 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Margit Vutt Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse ja otsuse peale Menetlusosalised Kaebaja Kalle Kulbok Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Jätta Kalle Kulboki kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. juunil 2025 võttis Luunja valla valimiskomisjon vastu otsuse nr 10-6/6-1, millega kinnitas volikogu liikme volituste lõppemist. Otsuse kohaselt on Luunja vallavolikogu liikme Aare Andersoni volitused olnud peatatud alates tema valimisest Luunja vallavanemaks 2021. aastal. Valimiskomisjon tuvastas, et Aare Andersoni rahvastikuregistri järgne elukoht ei olnud 25. juuni 2025. a seisuga enam Luunja vald, mistõttu on tema volikogu liikme volitused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lg 1 p 3 alusel lõppenud. Otsuses selgitati, et volikogu liikme volitused lõpevad KOKS § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti esinemise korral automaatselt. Otsuse punktis 4 märgiti, et otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

2. 29. juunil 2025 pöördus Kalle Kulbok (kaebaja) Luunja valla valimiskomisjoni 25. juuni 2025. a otsuse asjus riigi valimisteenistuse poole. Kaebaja soovis saada selgitusi, mis tagaksid õigusselguse volikogu liikme volituste lõpetamise küsimuses ning milles põhjendataks, kas juriidilise fakti kindlakstegemine Luunja valla valimiskomisjoni 25. juuni 2025. a otsusega oli õiguspärane. Kaebaja hinnangul ei ole nimetatud otsus õiguspärane, kuna Aare Andersoni kui Luunja vallavanema volitused volikogu liikmena olid peatatud. Kaebaja palus oma pöördumist käsitada avaldusena kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 62 alusel.

5-25-19

2(3) 3. 1. juulil 2025 selgitas riigi valimisteenistus kaebajale saadetud vastuses KOKS § 18 lg 1 p 3 kohaldamist. Riigi valimisteenistus pidas Luunja valla valimiskomisjoni 25. juuni 2025. a otsust õiguspäraseks. Riigi valimisteenistuse hinnangul oleksid volitused lõppenud ka sellisel valitsuse liikmel, kelle volitused on peatatud valitsuse liikmeks oleku ajal, kui ta registreerib oma elukoha teise omavalitsusse. Volikogu liige ei saa riigi valimisteenistuse hinnangul volituste lõppemist (KOKS § 18 lg 1 p 6 teise alternatiivi alusel) vältida sellega, et esitab volituste peatamise avalduse KOKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt või tema volitused on muul alusel peatatud. Riigi valimisteenistus täpsustas teises samal päeval saadetud elektronkirjas kaebajale, et Luunja valla valimiskomisjoni otsuses sisalduv vaidlustamisviide on ebatäpne. Riigi valimisteenistus selgitas, et asjaomane otsus on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis (VVK) kolme päeva jooksul otsuse tegemisest (KOVVS § 63 ja § 66 lg 1 p 1).

4. 4. juulil 2025 esitas kaebaja VVK-le kaebuse KOVVS § 66 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja hinnangul ei ole riigi valimisteenistuse 1. juuli 2025. a vastus tema avaldusele valimiste puuduliku korraldamise kohta piisavalt põhjalik.

5. Kaebaja kaebust arutati VVK 10. juuli 2025. a istungil. Kaebaja taotluse lükata kaebuse arutamine edasi jättis VVK rahuldamata, kuna KOVVS ei näe ette võimalusi kaebuse lahendamise tähtaja edasilükkamiseks. VVK pidas oma 10. juuli 2025. a otsuses nr 38 kaebust lubatavaks, kuid jättis selle rahuldamata. VVK märkis, et kaebaja avaldus on vaadatud läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning selles on küllaldase põhjalikkusega selgitatud volikogu liikme volituste lõppemise aluseid, võrdse kohtlemise põhimõtte ja õigusselgusega seotud küsimusi ning vaidlustamise korda. VVK hinnangul on nendele selgitustele tuginedes keskmisel mõistlikul inimesel võimalik mõista, et riigi valimisteenistus peab seaduslikuks Luunja valla valimiskomisjoni otsust lugeda Aare Andersoni vallavolikogu liikme volitused lõppenuks. VVK selgitas, et KOVVS § 62 lg-te 1 ja 3 järgi on igaühel õigus esitada riigi valimisteenistusele avaldusi, kui avaldaja arvates on valimiste korraldaja rikkunud seadust, ent avaldajal ei ole õigust nõuda ega riigi valimisteenistusel kohustust asuda diskussiooni hüpoteetiliste olukordade õigusliku lahenduse teemal.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

6. 14. juulil 2025 esitas kaebaja VVK 10. juuli 2025. a otsuse ja sellega seotud toimingute peale kaebuse Riigikohtule. Kaebaja ei ole rahul VVK 10. juuli 2025. a istungi pidamisega, enda kaebuse kajastamisega VVK 10. juuli 2025. a otsuses ega sellega, et VVK ei tuvastanud õigusselgusetust KOKS §-de 18 ja 19 rakendamisel.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

7. VVK jäi oma 10. juuli 2025. a otsuses nr 38 ja 10. juulil 2025 toimunud istungil avaldatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

9. Kaebaja pöördus riigi valimisteenistuse poole küsimustega Luunja valla valimiskomisjoni 25. juunil 2025 tehtud otsuse õiguspärasuse kohta. Kaebaja tugines KOVVS § 62 lg-le 1, mille

5-25-19

3(3) kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise.

10. Valimisseadustes, sh KOVVS-s, on valimisi korraldavad organid jagatud kaheks: valimiskomisjonid ja valimiste korraldajad. Valimiskomisjonid on valla või linna valimiskomisjonid ja Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiste korraldajateks on KOVVS § 18 lg 1 kohaselt riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid ning jaoskonnakomisjonid. KOVVS-s eristatakse valimiskomisjone ja valimiste korraldajaid läbivalt. Asjaomastel organitel on erinev pädevus, nad teevad erinevaid toiminguid ja võtavad vastu erinevaid otsuseid. KOVVS §-ga 62 on antud õigus esitada avaldus vaid valimiste korraldaja tegevuse kohta. Kaebaja pöördus riigi valimisteenistuse poole Luunja valla valimiskomisjoni otsuse peale, kuid valla valimiskomisjon ei ole KOVVS tähenduses valimiste korraldaja. Seega puudus kaebajal õiguslik alus pöörduda KOVVS § 62 lg 1 alusel asjaomases küsimuses avaldusega riigi valimisteenistuse poole.

11. KOVVS § 66 lg 1 p 2 näeb ette õiguse esitada pärast avalduse läbivaatamist riigi valimisteenistuses kaebus VVK-le (RKPJKo 18. juuli 2025, 5-25-16, p 12), kuid kaebeõigust ei saa tekkida isikul, kellel ei ole olnud KOVVS § 62 lg 1 alusel riigi valimisteenistusele avalduse esitamise õigust. Kuna kaebajal puudus avalduse esitamise õigus KOVVS § 62 lg 1 alusel, puudus tal ka edasine kaebeõigus VVK-le KOVVS § 66 lg 1 p 2 alusel.

12. Kolleegium märgib, et isegi kui kaebajal oleks olnud avalduse esitamise õigus KOVVS § 62 lg 1 alusel ning seejärel kaebeõigus VVK-le (KOVVS § 63 ja § 66), oleks ta saanud esitada kaebuse vaid osas, milles tema enda õigusi oli vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud (KOVVS § 64 ja PSJKS § 37 lg 1). Juhul, kui avalduse on esitanud isik, kes ei vaidlusta enda õiguste rikkumist, vaid pöörab tähelepanu sellele, et valimiste korraldaja on rikkunud seadust muul viisil, saab ta vaidlustada riigi valimisteenistuse toiminguid või otsust vaid menetluslikust aspektist, s.o osas, mis puudutab tema avalduse läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt ei oleks kaebaja saanud vaidlustada VVK-s riigi valimisteenistuse vastust sisuliselt. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (PS § 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada (nt RKPJKo 1. detsember 2005, 3-4-1-35-05, p 10; 5. märts 2019, 5-19-7/2, p-d 18–19; 18. juuni 2019, 5-19-33/2, p 9; 27. märts 2023, 5-23-11/2, p 27; 4. juuli 2025, 5-25-13/5, p 11).

13. Eelmises punktis käsitletud tingimustele vastaval kaebajal oleks olnud õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele (vt ka viidatud 5-25-13/5, p 11). Eelkõige tähendab see KOVVS § 62 lg 6 järgi avalduse tähtaegset menetlemist ja avalduse esitaja teavitamist selle tulemusest. Avalduse esitajal ei ole õigust nõuda konkreetsete meetmete kasutuselevõttu ega vaidlustada valimisteenistuse seisukohti. Seda ka juhul, kui riigi valimisteenistus on andnud ekslikult vale vastuse.

14. Kuna käesoleva asja kaebajal ei olnud KOVVS § 62 lg 1 alusel avalduse esitamise õigust Luunja valla valimiskomisjoni 25. juuni 2025. a otsuse peale ega seetõttu õigust esitada kaebust riigi valimisteenistuse toimingute peale VVK-le, ei käsitle Riigikohus kaebaja etteheiteid VVK 10. juuli 2025. a toimingute ja otsuse peale. Riigikohtu hinnangul oleks VVK pidanud jätma kaebuse tervikuna läbi vaatamata. Sellises olukorras ei saa VVK otsus rikkuda kaebaja õigusi.

15. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium Kalle Kulboki kaebuse PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)