2-25-11623/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-11623

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

.08.2025 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-11623

Tsiviilasi

J.P. hagi S.T. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.P. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxx, xxxxxxx

küla, xxxxxxvald, xxxxxxxxxxx maakond; e-post:);

Kostja:

S.T.

(isikukood:

XXX;

aadress:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxxx vald,

xxxxxxxxxxxx maakond; e-post:).

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast J.P. hagi S.T. vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud

J.P. esitas 20.07.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse S.T. vastu kahju hüvitamise nõudes.

Esitatu kohaselt esitas S.T. J.P. vastu alusetu hagi, milles esitatud väited olid valed ja

tõendamata. S.T. selline tegevus on olnud pahatahtlik (kujutab endast avalikku laimu) ning on

kahjustanud hageja mainet ja tekitanud vaimset kahju. Hageja on pidanud kulutama aega ja

energiat, et tegeleda põhjendamatu kohtuasjaga. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejal

ärevust ja stressi. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et S.T. tegevus kujutas endast avalikku

laimu ning kohustaks kostjat hüvitama hagejale mittevaralise kahjuna 4500 eurot. Kui kohus

peab vajalikuks, kohustada S.T.-d esitama avalik vabandus.

Kohtu põhjendused

Esitatud hagiavaldusest võib järeldada, et hageja soovib valeandmete ümberlükkamist. Nõude

aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mis sätestab, et ebaõigete andmete

avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli õigusvastane.

Hagi alusena tugineb hageja sellele, et kostja S.T. esitas kohtule valeväiteid sisaldava hagi

käesoleva menetluse hageja J.P. vastu. Kuigi hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et S.T. väited

kujutasid endast avalikku laimu, ei ole hagiavalduses toodud, milliste väidete avalikuks laimuks

tunnistamist (ümberlükkamist) hageja taotleb.

Kohtute Infosüsteemi andmetel alustas Tartu Maakohus S.T. 16.06.2025 esitatud hagiavalduse

alusel kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-25-9419. Kohus jättis 07.07.2025 määrusega S.T. hagi J.P.

vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata.

Hageja mittevaralise kahju nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 134 lg 2, mis sätestab, et

isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolu tuvastamisel tuleb selle hageja nõude

lahendamisel lähtuda veel VÕS §-st 1043, mis seab kahju hüvitamise kohustuse tekkimise

eelduseks kostjate käitumise õigusvastasuse ning §-dest 1046 ja 1047, mille alusel tuleb

tuvastada kostja tegevuse õigusvastasus.

Kahjunõude alusena tugineb hageja samadele asjaoludele, millele on rajatud valeandmete

ümberlükkamise nõue ning lisaks järgmistele asjaoludele. Kostja on valeväidete esitamisega

kahjustanud hageja mainet, samuti põhjustanud hagejal ärevust ja stressi. Lisaks on hageja

pidanud kulutama oma aega ja energiat põhjendamatult algatatud kohtuasjale.

Esmalt märgib kohus, et hageja märgitud tsiviilasja hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 1

sätestab, et kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja

nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

Hageja on hagi hinnaks märkinud 4500 eurot arvestades kahjunõude suurust. Hageja on jätnud

tsiviilasja hinna määramisel arvestamata enda esimese, valeandmete ümberlükkamise nõude,

mille hinnaks tuleb TsMS § 132 lg 1 kohaselt lugeda 3500 eurot. Arvestades eeltoodut ning

asjaolu, et ühes hagis sisalduvad nõuded tuleb hagihinna arvutades liita (TsMS § 134 lg 1), leiab

kohus, et tsiviilasja õige hind on 8000 eurot (4500+3500). Hageja hagiavalduse esitamisel

riigilõivu tasunud ei ole.

Kohus leiab, et mõlemad nõuded tuleb jätta menetlusse võtmata seetõttu, et hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 371 lg 2 p 1). Hageja loeb kostja rikkumiseks

valeväiteid sisaldava hagiavalduse esitamist kohtule. Seega peab hageja õigusvastaseks kostja

poolt kohtule andmete avaldamist. Kohus leiab, et olukorras, kus andmed on kohtule avaldatud

sellise menetluse läbi viimiseks, milleks riigil on seadusest tulenev kohustus, ei ole tegemist

avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Riigi poolt õiguskonfliktide lahendamiseks pakutud

võimaluse kasutamisel andmete avaldamist menetlejale ei saa pidada avaldamiseks VÕS § 1046

ega § 1047 mõttes. See ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ja eesmärgiga. Kohtule tehtud

avalduses esitatud väiteid on riigil kohustus kontrollida ning kohustus anda hinnang nende

väidete paikapidavusele menetlust lõpetavas lahendis. Kui andmeid on avaldatud üksnes kohtule

ning seaduses sätestatud menetluse läbi viimiseks, siis selline avaldamine ei ole VÕS § 1046 ega

§ 1047 kaitsealas, mistõttu ei saa ka andmete avaldamist kohtule lugeda andmete avaldamiseks

viidatud normide tähenduses. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-20-15027 leidnud, et

VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma

menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d

4.7).

Valeandmete ümberlükkamise nõue tuleb jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagi ei ole

esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohtu hinnangul

puudub hagejal hagi alusena toodud asjaoludel õiguskaitsevajadus. Hageja hagi eesmärgiks on

ümber lükata kohtuasja nr 2-25-9419 hagis avaldatud ebaõiged faktiväited. Olukorras, kus

2(2)

andmeid on avaldatud kohtule, kellel on andmete kontrollimise kohustus, ei peaks riik andma

õiguskaitset selliste andmete tõele vastavuse uueks kontrollimiseks iseseisvas menetluses.

Mittevaralise kahju nõue tuleb jätta menetlusse võtmata (lisaks eeltoodule) ka põhjusel, et see ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 371 lg 2 p 2). Seadus ei

kaitse hageja õigust saada praeguses olukorras mittevaralise kahju hüvitist. VÕS § 1043 kohaselt

on hageja kahjunõude rahuldamise vältimatuks eelduseks kostja käitumise õigusvastasus. Nende

asjaolude alusel, mis on hagi alusena esile toodud, ei saa väita, et kostja on käitunud

õigusvastaselt.

Lisaks eelpooltoodule ei saa rääkida mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ka põhjusel, et

kohtuasjas 2-25-9419 ei ole hagi menetlusse võetud, see tähendab, et käesolevas asjas hagi

esitanud J.P. ei ole olnud menetlusosaline. On puudunud vajadus kulutada oma isiklikku aega ja

energiat tegeleda põhjendamatu kohtuasjaga. Sellise olukorra ja vajaduse vältimiseks näeb

TsMS § 372 lg.6 ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Määrust,

millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, (potentsiaalsele) kostjale ei saadeta.

Tsiviilkohtumenetluse reeglid ongi suunatud sellele, et enne hagi menetlusse võtmist ja kostjale

väljastamist ei pea potentsiaalne kostja tegelema hüpoteetilise kohtuasjaga. Kohtuasja 2-25-9419

materjalist nähtub, et seda on kohtuametnikud J.P.-le ka selgitanud.

Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja enda kanda. Menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

2(2)