2-25-6814/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-6814

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

375,66 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Hageja seaduslik esindaja: C, isikukood: XXX, elukoht: xxx,

e-posti aadress: xxx

Hageja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja, e-posti

aadressid: xxx, xxx

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Muuta tsiviilasjas nr 2-23-10642 Viru Maakohtu 19.09.2023 määruses hageja ja

kostja vahel kokkulepitud elatist.

3. Välja mõista alates 03.05.2025 (hagi esitamisest) Ylt X kasuks igakuine elatis

301,74 eurot (282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot, so 3% keskmisest

brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest), mis muutub

iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele

järgnevast kuust, kuni X täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx.

4. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb Yl väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest

ette.

5. Jätta menetluskulud Y kanda.

6. Välja mõista kostjalt Ylt X kasuks menetluskulud summas 96 eurot.

7. Välja mõista kostjalt Ylt X kasuks menetluskuludelt 96 eurolt viivis VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

1(4)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-6814 X hagis Y vastu elatise suurendamise

nõudes. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise määruse kätte

26.06.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 16.07.2025 hagile vastust

esitanud. Kostja ei ole ka kohtu poolt määratud tähtajaks, so 04.08.2025 hageja

menetluskuludele seisukohta esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

2(4)

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere

esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt

võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2).

Hageja palub muuta tsiviilasjas nr 2-23-10642 Viru Maakohtu 19.09.2023 määruses hageja ja

kostja vahel kokkulepitud elatist (so kompromissiga määratud elatist 260 eurot). Hageja palub

kostjalt välja mõista alates 03.05.2025 (hagi esitamisest) igakuine miinimummääras elatis

301,74 eurot (282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot, so 3% keskmisest brutokuupalgast,

millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust, kuni hageja X täisealiseks saamiseni, so

xx.xx.xxxx.

Kohus selgitab, et 26.06.2025 kostja e-kirjas esitatud küsimus: „Kuid ma ei saa aru kuidas on

näiteks korteriühistu arvetes olev garaaži teenus seotud elatisrahade maksmisega?“, ei ole

asjas relevantne, kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist miinimummäärani. Kohus on

seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi vastavalt

kohtuotsuse resolutsioonis toodule. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud

elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 375,66 eurot (301,74-260=41,74; 9*41,74=375,66

eurot).

3(4)

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisega

kaasnevalt menetluskulud 96 eurot (2 h x 48=96 eurot, käibemaksuta, so juriidiline

nõustamine 1 h x 48=48 eurot ja hagiavalduse koostamine 1 h x 48= 48 eurot eurot). Kohus

on seisukohal, et hageja menetluskulu on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja hagi esitamisega kaasnevalt tekkinud menetluskulu 96 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

4(4)