3-25-2322/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vanglas kinnipeetav kaebaja esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt ei võimalda Viru Vangla taotlejale 25. juulil 2025 lühiajalist
Legislator headnote
AI generated3-25-2322/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: juulil 2025 lühiajalist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
12. august 2025, Tartu
Haldusasja number
3-25-2322
Haldusasi
X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
kohustamiseks tagama taotlejale 25.07.2025 klaasist
vaheseinaga eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine
abikaasa ja tema lastega
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuli
2025. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Taotleja X.X.
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. juuli 2025. a määrus
muutmata.
2. Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vanglas kinnipeetav kaebaja esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse
taotluse, mille kohaselt ei võimalda Viru Vangla taotlejale 25. juulil 2025 lühiajalist
kokkusaamist abikaasa, laste ja emaga ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.
Taotleja selgitas, et esitas taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks loa saamiseks tähtaegselt 10
päeva enne soovitud kokkusaamist. 14. juulil 2025 teatas kontaktisik suuliselt taotlejale, et ta
ei luba eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist, kuna 11. juulil 2025 võimaldati taotlejale
eraldamiseta kokkusaamine, mis ei toimunud vanglast mitteoleneval põhjusel. Taotleja esitas
vanglale vaide 14. juulil 2025.
2. Tartu Halduskohus jättis 18. juuli 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata.
Praegusel juhul kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse
äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb kohtupraktika järgi üldjuhul vältida ning juhul, kui
esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, peab taotluse
rahuldamiseks olema isikul esinev esialgse õiguskaitse vajadus ülekaalukas.
Halduskohus leidis, et kaebajal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja ei
ole välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu peale soovi olla lähedastega füüsilises kontaktis,
mis õigustaks eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise lubamist olukorras, kus taotlejale on
2025. aasta juulis seda juba võimaldatud, kokkusaamine jäi ära vanglast mittetingitud
põhjustel ning vangla ressursid on paratamatult piiratud. Taotleja ei ole kohtule selgitanud,
millised konkreetsed negatiivsed tagajärjed talle saabuvad, kui kohus jätab taotluse
rahuldamata.
3. Taotleja esitas 4. augustil 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb
halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohaldada esialgset
õiguskaitset.
Kaebaja palub määruskaebuse lahendamisel ja halduskohtu määruse seaduslikkuse
kontrollimisel lähtuda esialgse õiguskaitse taotluses toodud põhjendustest, kuna tal ei ole
midagi lisada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus leidis põhjendatult, et esialgse
õiguskaitse taotluse rahuldamine tooks sisuliselt kaasa põhivaidluse lahendamise kaebaja
kasuks olukorras, kus kaebajal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega selle kohta, miks esialgse
õiguskaitse taotluse lahendamise ajal ei olnud põhjendatud taotletud esialgse õiguskaitse
abinõu kohaldamine. Ringkonnakohus järgib halduskohtu määruse põhjendusi ning jätab
põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 koostoimes § 203 lg-ga 2.
5. Ringkonnakohus osutab veel sellele, et halduskohus määratles vaidluse esemena vangla
kohustamise võimaldada taotlejale lühiajaline kokkusaamine klaasist vaheseinaga
eraldamiseta 25. juulil 2025. Praeguseks on nimetatud tähtpäev möödunud. Seega ei saa
kohus teha vanglale esialgse õiguskaitse korras ega muus vormis ettekirjutust taotletud
lühisajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Taotleja on minetanud esialgse õiguskaitse
vajaduse ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleks vältimatult rahuldamata jätta.
6. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks, et taotleja vaidlustas halduskohtu 18. juuli
2025. a määruse määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule alles 4. augustil 2025.
Taotlejale pidi seejuures olema selge, et soovitud lühiajalise kokkusaamise tähtpäeva
möödumise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik muuta halduskohtu 18. juuli 2025. a
määrusega tehtud otsustust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Selle
asjaolu mõistmiseks ei ole vajalikud õigusalased või muu valdkonna eriteadmised.
Minevikusündmuste muutmise võimatus on selge igaühele. Seega esitas taotleja
määruskaebuse olukorras, kus ta teadis, et määruskaebus ei aita kaasa tema õiguste
kaitsmisele. Sellega rikkus taotleja HKMS § 28 lg-st 1 tulenevat kohustust kasutada oma
menetlusõigusi heauskselt.
Ringkonnakohus hoiatab taotlejat, et HKMS § 28 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral
võib kohus muu hulgas menetlusosalist trahvida (HKMS § 28 lg 2) või kaebuse tagastada
(HKMS § 121 lg 2 p 22).
7. Määruse avalikustamisel tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)