4-25-1367/61 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

12. august 2025

Kohtuasja number

4-25-1367

Kohtukoosseis

kohtunik Erkki Hirsnik

Kohtuasi

R.N. i (Nokkur; isikukood xxxxxxxxx) süüdistus

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (NPALS) § 151

lg 1,

karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 ja relvaseaduse

(RelvS) § 892 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 9. juuni 2025 otsus

Apellatsiooni esitaja

menetlusalune isik R.N.

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

R.N. i kaitsja vandeadvokaat Eve Laine

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 9. juuni 2025 otsus muutmata ja R.N. i apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

Eelnev menetlus

1. PPA saatis 2025. aasta aprillis Tartu Maakohtule R.N. i väärteoasjade materjalid. R.N. it

süüdistati neljas väärteos:

-

millalgi enne kella 4.25 18. veebruaril 2025 oli R.N. tarvitanud amfetamiini ja

pannud nõnda toime NPALS § 151 lg 1 järgse väärteo;

-

kell 4.25 18. veebruaril 2025 kandis R.N. Tartus Soola 5 juures kasteeti (nn

nukiraudu) – see kujutab endast RelvS § 892 lg 1 kohast väärtegu;

-

9. aprillil 2025 võttis R.N. Tartus Soola 7 asunud kauplusest Grossi Toidukaubad

endaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa RedBull energiajoogi ja paki

Haribo kummikomme. Selliselt sooritas R.N. KarS § 218 lg 1 pärase väärteo;

-

viimaks pani R.N. kunagi enne 16.53 10. aprillil 2025 toime veel ühe NPALS § 151

lg 1 järgse väärteo – R.N. oli manustanud THC-d.

2. Tartu Maakohtu 9. juuni 2025 otsusega tuvastati, et R.N. pani süüdistuses nimetatud

väärteod toime. Väärteomenetlus siiski lõpetati ja 15-aastasele R.N. ile kohaldati KarS § 87 lg

2 p-s 8 sätestatud mõjutusvahendit: ta paigutati 1 aastaks kinnisesse lasteasutusse –

Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusse. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt

järgmised.

3. R.N. ile ette heidetavad teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. R.N. i sõnul kutsuti ta

18. veebruaril 2025 ühte hotelli, seal oli mitu inimest ja üks 18-aastane poiss andis talle

amfetamiini, mida ta tarvitas. Nukirauad oli menetlusalune isik ostnud oma selgituste kohaselt

internetist enesekaitseks – ta teab, et tegemist oli külmrelvaga. Grossi kauplusest varastas

R.N. oma sõnutsi asjad seetõttu, et ta oli seal kaupluses koos oma sõbraga ning viimane

soovis varastada – ta aga ei julgenud seda üksinda teha, mistõttu ütles ta R.N. ile, et toogi

peaks varastama ning R.N. seda tegigi. 10. aprillil 2025 tarvitas ta oma väitel uimastit koos

sõbraga – nad soovisid rahulikud olla, ent tal hakkas hoopiski paha.

4. KarS § 56 lg 3 alusel võib alaealisele karistuse mõista ainult siis, kui alaealisele

kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. PPA meelest ei olegi praegu tarvis R.N. it karistada – poiss tuleks saata

KarS § 87 lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse. R.N. ise siiski sellesse asutusse minna ei

soovi. Ka R.N. i kaitsja leidis, et R.N. ist lähtuva ohtlikkuse saab elimineerida R.N. i vabadusi

vähem piirava meetmega. Seevastu oli R.N. i ema H.K. seisukohal, et tema poeg tuleb saata

erikooli, sest ta on enesele ohtlik. Kohus soostus PPA-ga, et R.N. i karistamine tarvilik ei ole,

ent laps tuleb siiski paigutada kinnisesse lasteasutusse.

5. R.N. on varem pannud toime ühe väärteo: 6. jaanuaril 2025 karistati teda NPALS § 151

järgi 14 trahviühikulise rahatrahviga. See trahv on tasumata. Samas on politseil olnud R.N.

iga mitme aasta jooksul korduvalt kokkupuuteid: R.N. on olnud vägivaldne nii iseenda kui ka

teiste suhtes, ta on kodunt põgenenud, lahkunud omavoliliselt Vaimastvere Kooli

õpilaskodunt, tarvitanud uimasteid ja vehkinud noaga. Niismuti on R.N. hoidunud korduvalt

koolikohustuse täitmisest: ta on tundidest puudunud, tundides ropendanud, andnud koolis

positiivse narkotesti, kandnud kaasas e-sigaretti, pole võtnud kooli õppevahendeid, on

lõhkunud kooli vara, võtnud teiste õpilaste asju, põgenenud koolist, valetanud, varastanud,

müünud koolis uimasteid jm jne. Alles 8. aprillil 2025 lõi R.N. üht oma klassivenda pähe ja

ähvardas toda oma „Tartu sõpradega“. Tõsi, viimasel paaril kuul on R.N. end siiski

varasemast mõneti korralikumalt ülal pidanud, ent see on tingitud pigem soovist pääseda

väärteomenetlusest võimalikult väheste piirangutega. Vaimastvere Kooli hinnangul vajab

R.N. struktureeritumat ja piiratumat keskkonda kui Vaimastvere Kool ning selle õpilaskodu

pakkuda suudavad.

6. Tartu Vallavalitsus on R.N. iga seonduvaid probleeme lahendanud alates 2022. aastast.

R.N. ile ja tema emale on pakud erinevaid (psühholoogilisi) teenuseid. Poisi käitumisraskused

on aga ajas vaid süvenenud. R.N. on mitmel korral vahetanud kooli. R.N. i emale teada

olevalt suhtleb tema laps teiste probleemsete noortega. Lapsel on epilepsia ja ta peab järgima

raviplaani, kuid seda ta (regulaarselt) ei tee. Tartu Valla lasekaitsespetsialisti meelest ei saa

R.N. ist tulenevat ohtu maandada kinnise lasteasutuse teenusest leebema moel – on viimane

aeg sekkuda.

7. Eelneva põhjal leidis kohus, et R.N. il on kujunenud välja kehtestatud reegleid eirav

käitumismuster, mis hõlmab endas koolikohustuste süstemaatilist eiramist, vägivaldset

käitumist, keelatud ainete tarvitamist ja muudegi väärtegude toimepanemist. Vestlemine,

nõustamine, koolide vahetus ega väärteokaristus ei ole poisi käitumisele positiivset mõju

avaldanud. Asjade muutumist paremuse suunas ei soosi ka R.N. i sõpruskond – R.N. i sõbrad

on samuti probleemsed ja panevad toime õigusrikkumisi, sh käitlevad narkootikume.

Narkootikumide tarvitamine on aga R.N. ile tulenevalt tema epilepsiast veel eriti ohtlik.

Viimase epilepsiahoo käigus lõhkus R.N. ära oma keele. R.N. i lubadusi edaspidi iseenesest

korralikult käituma hakata usaldada ei saa. Ka ei annaks piisavat positiivset efekti kinnisesse

lasteasutusse paigutamisest erinevad mõjutusvahendid, nt üldkasulik töö. Kinnine lasteasutus

aga võiks panna R.N. i oma mõtlemises ja käitumises korrektiive tegema. Selles asutuses on

last toetav õppekeskkond, mistõttu võib R.N. olla suuteline omandama seal põhihariduse.

Pärast seda saaks R.N. minna näiteks kutsekooli – nagu ta ise soovi avaldanud on. Sellest

lähtuvalt tuleb R.N. paigutada 1 aastaks Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe

õppekeskusse.

Apellatsioon ja vastused sellele

8. 24. juunil 2025 esitas R.N. Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta märgib

kokkuvõtvalt järgmist. Ta on tõepoolest eksinud. Ta soovib aga muutuda ja teha edaspidi

paremaid valikuid. Tema kodune olukord on olnud kehv – tema ema teda ei toeta. Ka on talle

määratud lastekaitsetöötaja olnud vaid tema ema poolel. Ta vajab abi, eriti seoses

narkootikumidega. Kui võimalik, võiks proovida enne erikooli midagi muud: sõltuvusravi,

noorteprogrammi, tugiisikut või tugikeskust. Kui kohus siiski leiab, et ta peab minema

erikooli, ta aktsepteerib seda – aga palub, et teda seal toetataks, mitte ainult karistataks.

9. PPA meelest tegi maakohus õige otsustuse. 10. juunil 2025 teatas R.N. politseile, et temalt

võeti ära telefon, jope ja pangakaart ning talle ähvardati peksa anda. 21. juunil 2025 avastas

politsei ühel Tartu tänaval tugevas alkoholijoobes R.N. i magamas koos kahe teise noorukiga.

Ka laekus politseile info, et R.N. andis ühele tüdrukule Xanaxit. Need juhtumid viitavad

sellele, et R.N. vajab spetsialistide abi. Ka Tartu Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist teatas

politseile, et ta toetab R.N. i kinnisesse lasteasutusse paigutamist. R.N. i ema H.K. gi leiab

endiselt, et tema poeg peaks minema sinna asutusse – vastasel juhul jätkab end karistamatuks

pidav R.N. oma riskikäitumist. R.N. i ema sõnul elavat R.N. praegu oma vanaema S.P. i

juures, ent viimane ütles politseile, et R.N. olevat hiljuti läinud Soome oma isa juurde. Ka

selgitas S.P. , et tal on väga raske R.N. i käitumist kontrollida – poiss olevat enne Soome

minekut tihti ringi hulkunud ja liitunud ühe probleemse noortekambaga. Politsei hinnangul

tuleb kinnine lasteasutus R.N. ile abiks.

10. R.N. i kaitsja vandeadvokaat Eve Laine leidis, et R.N. i käitumist on võimalik mõjutada

isikuvabadust vähem piiravate meetmetega kui seda on kinnisesse lasteasutusse paigutamine.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et R.N. pani toime neli väärtegu. Ka

ringkonnakohtu hinnangul on need teod tõendatud ja neile on antud korrektne õiguslik

hinnang. Vaidlus käib selle üle, kas kohus valis korrektse õigusjärelmi – paigutas R.N. i KarS

§ 87 lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse.

12. Maakohus viitas õigesti sellele, et alaealisele võib KarS § 56 lg 3 kohaselt karistuse

mõista ainult siis, kui vastava mõjutusvahendiga ei ole võimalik suunata teda edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. Siiski ei ole see norm ainus, mida tuleb karistusest

loobumise ja mõjutusvahendi kasuks otsustamisel arvesse võtta. Nimelt nähtub KarS § 87 lg-

st 2, et mõjutusvahendit saab kohaldada eeldusel, et alaealise kõlbelise ja vaimse arengu tase

ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtida on piiratud. Seetõttu tuleb KarS § 87 järgse mõjutusvahendi kohaldamise eelselt alati

kontrollida, kas selline ealisest ebaküpsusest (lapse arengust) tingitud arusaamisvõime või

juhtimisvõime lünk esineb või mitte. Kui kumbki neist võimetest piiratud ei ole ehk laps on

oma arengult täiskasvanu tasemel, ei ole mingit põhjust teda täiskasvanust leebemalt kohelda:

teda tuleb tavapärasel moel karistada ja tema õiguskuulekale teele suunamiseks on vaja

kasutada selliseid (karistuslikke) vahendeid, mida kasutatakse täiskasvanu käitumise

muutmiseks.

13. Eeltoodust hoolimata ei pea ringkonnakohus tarvilikuks hakata (põhjalikult) analüüsima,

kas R.N. i väärtegude puhul mingit arengulist (küpslikku) defitsiiti täheldada saab. Seda

seetõttu, et menetluslikel põhjustel ei saaks ringkonnakohus ise niikuinii R.N. it karistada –

see läheks vastuollu väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 151 ilmneva keeluga

raskendada süüdlase olukorda tema enda kaebuse alusel (nn reformatio in peius-põhimõte).

Olgu siiski märgitud, et esineb viiteid R.N. i küpsuslikule defitsiidile: näiteks mõjutasid R.N.

it mitme väärteo puhul vahetult tugevasti teised inimesed ja selline mõju võib oluliselt piirata

noore inimese arengulist juhtimisvõimet KarS § 87 mõttes.

14. Maakohus põhjendas igati arusaadavalt, miks tuleb mõjutusvahendina kohaldada just

kinnisesse lasteasutusse paigaldamist ja miks on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg

1 kohased sellisesse asutusse paigutamise eeldused praegu täidetud. R.N. i probleemid on

pikaajalised ja laialdased ning pigem ajas süvenenud. Nende probleemide seas esineb ka

selliseid, mis on olulised SHS § 1302 lg 1 aspektist: R.N. on kahjustanud (või vähemasti

ohustanud) narkootikume manustades oma tervist ja tema tervist ohustab ka tõik, et ta ei allu

oma praeguse elukorralduse tõttu piisavalt epilepsiaravile ning ta on kohati olnud teiste

inimeste suhtes vägivaldne. Tulenevalt R.N. i probleemide mastaapsusest tuleb nendega

tegeleda intensiivsel ja komplekssel moel. Piisavat mõju ei saa oodata näiteks mõnest üksikust

sotsiaalprogrammist (KarS § 87 lg 2 p 2). Ka ei ole alust eeldada, et R.N. i käitumist muudaks

mõne (maksimaalselt 20) tunni üldkasuliku töö tegemine (KarS § 87 lg 2 p 6). Muudki KarS §

87 lg 2 järgsed meetodid ringkonnakohtu hinnangul mõjusateks ei osutuks. R.N. i enda

viidatavat sõltuvusravi kõnealune säte ette ei näe. Lisaks sellele on kaheldav, kas R.N. üldse

on sõltlane: tegemist on väga noore inimesega ja on alust loota, et hoolimata mõningasest

uimastite tarbimisest ei ole R.N. i puhul veel (patoloogilist) narkosõltuvust välja kujunenud.

Pigem võib narkootikumidega seoses osutuda sobivaks vahendiks neist meelemürkidest

eemale hoidmine – kinnises lasteasutuses ongi uimatite kättesaamine ja tarvitamine oluliselt

raskendatud. R.N. avaldab soovi, et teda kinnises lasteasutuses mitte üksnes ei karistataks,

vaid ka toetataks. Täpselt nii olema saabki. Karistuseesmärki ei ole kinnisel lasteasutusel

üleüldse. SHS § 1301 lg 2 kohaselt on sellise lasteasutusteenuse siht toetada lapse arengut, et

võimaldada tal tulla tulevikus edukalt toime tavakeskkonnas.

15. Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 9. juuni 2025 otsuse muutmata ja selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)