2-24-13352/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. august 2025 Tsiviilasja number 2-24-13352 Tsiviilasi René Männiste ja Helle Tamme hagi Eha Mardisoo vastu pärandvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. juuni 2025. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eha Mardisoo apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Eha Mardisoo (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustajad (hagejad):

1. René Männiste (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Helle Tamm (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Keelduda Eha Mardisoo apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 2. juuni 2025. a otsuse peale menetlusse võtmast ja tagastada apellatsioonkaebus Eha Mardisoole.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisesest tingitud menetluskulud

Eha

Mardisoo

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses oli René Männiste (hageja I) ja Helle Tamme (hageja II) hagi Eha Mardisoo (kostja) vastu pärandvara jagamiseks, mille maakohus rahuldas 2. juuni 2025. a otsusega. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt kostja on üllatunud, et kohtuotsuses on klausel edasiste kommunaalmaksete tasumise korra kohta. Kostja märgib, et pöördub kohtu poole palvega muuta otsust kommunaalmaksete edasise maksmise osas.

2. Tartu Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse 7. juuli 2025. a määrusega käiguta ning määras kostjale tähtaja 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuses esitatud taotluse täpsustamiseks ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 tasumiseks. Ringkonnakohtu 7. juuli 2025. a määrus on kostjale samal päeval kättetoimetamisportaali vahendusel kätte toimetatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse puudusi kõrvaldanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et kostja Tartu Maakohtu 2. juuni 2025. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3 ja lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv või asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. TsMS § 633 lg 2 p 2 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumata jätmine ja apellatsioonkaebuses selge taotluse märkimata jätmine on kõrvaldatavad puudused TsMS § 3401 lg 1 tähenduses. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui see on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). 2

5. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale võimaluse apellatsioonkaebuses esitatud nõude täpsustamiseks. Kostja ei täpsustanud apellatsioonkaebuses esitatud nõuet. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlust muuta otsust kommunaalmaksete edasise maksmise osas ei ole võimalik rahuldada isegi juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust. Maakohus jagas vaidlustatud otsusega pärandvara ja lõpetas hagejate ja kostja pärandvara ühisuse. Maakohus ei teinud ühtegi otsustust, mis puudutab kommunaalmaksete tasumist. Maakohtule ei olnud esitatud vastavasisulist taotlust. Ringkonnakohus ei saa teise astme kohtuna lahendada nõuet, mida maakohtule ei ole esitatud. Ringkonnakohus saab aru, et apellatsioonkaebuse väited puudutavad X linnas X tn X asuvat kinnisasja, mille maakohus jättis hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ning kohustas kostjat andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Apellatsioonkaebusest ei nähtu aga, et kostjal oleks vastuväiteid sellele, et X linnas X tn X asuv kinnisasi jääb hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. Ringkonnakohus selgitas ülaltoodut kostjale. Kostja ei ole teatanud, et tal oleks vastuväiteid sellele, kuidas maakohus pärandvara hagejate ja kostja vahel jagas ega toonud esile, mida peaks ringkonnakohus otsustama maakohtust teisiti.

6. Ringkonnakohus selgitas ka, et kui kostja soovib vaidlustada hagejate pärandvara jagamise nõude kohta tehtud otsust, tuleb kostjal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kuivõrd pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt, võib pärandvara jagamise nõuet pidada ühisvara jagamise nõudeks. TsMS § 132 lg 4 p 5 kohaselt loetakse ühisvara jagamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks. RLS § 59 lg 4 kohaselt tasutakse TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud.

7. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p-de 3 ja 6 ning lg 2 alusel menetlusse võtmata.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejatel ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejatele apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

9. Apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 638 lg 4 alusel kostjale tagastada ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3