4-25-1504/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

12. august 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1504

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Pavel Gontšarov, Inna Ombler

Väärteoasi

Ivar Künnapi väärteoasi LS § 201 lg 1 ja § 203 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 7. mai 2025. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Kostenok

Menetlusalune isik

Ivar Künnap (ik 38608164210)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 7. mai 2025. a otsus osaliselt, s.o Ivar Künnapile

mõistetud karistuse ning selle ositi tasumise võimaldamise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. mõista Ivar Künnapile KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades LS § 201 lg 1 järgi

karistuseks rahatrahv 60 ühikut, s.o 480 eurot;

2.2. määrata KarS § 66 lg 2 alusel, et I. Künnapil on võimalik tasuda rahatrahv

ositi 8 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Ivar

Künnapil tasuda iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 60 eurot. Rahatrahvi

osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004

(SEB Pank), a/a-le EE522200221013264447 (Swedbank), a/a-le

EE957700771001523585 (LHV Pank) või a/a-le EE401700017002872300

(Luminor Bank). Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber

99925400000835 ning selgitus „Ivar Künnap, 4-25-1504, rahatrahvi

osamakse.“

3. Asendada maakohtu otsuse põhiosa põhjendused subjektiivse külje tuvastamise

osas käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

4-25-1504

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal (soovi korral on menetlusalusel isikul õigus taotleda

Riigikohtult kaitsja määramist riigi õigusabi korras), kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 19. märtsil 2025. a väärteoprotokolli nr AB1601233,

mille kohaselt juhtis Ivar Künnap samal päeval kl 15.39 Pärnu maakonnas Lääneranna vallas

Pärnu-Jaagupi-Kalli 25. km-l mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust.

Samuti juhtis I. Künnap mootorsõidukit, mis pole kehtestatud korras registreeritud. Protokolli

kohaselt rikkus I. Künnap selliselt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 76 lg 1

nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 ja § 203 järgi.

2. 17. aprillil 2025 edastas kohtuväline menetleja väärteoasja materjalid arutamiseks Pärnu

Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles kohtult I. Künnapi karistamist 17 päeva arestiga,

mille võib asendada üldkasuliku tööga.

Maakohtu otsus

3. Pärnu Maakohus tunnistas I. Künnapi 7. mai 2025 otsusega süüdi LS § 201 lg 1 ja LS § 203

järgi ning mõistis karistuseks LS § 201 lg 1 ning KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 20

trahviühikut, s.o 160 eurot. Kohus määras KarS § 66 lg-te 2,3 alusel, et I. Künnapil on

võimalik tasuda rahatrahvi ositi 5 kuu jooksul, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 32

eurot. Apelleeritud osas on maakohtu seisukohad kokkuvõtlikult järgmised.

4. Kohus märkis, et arvestab KarS § 63 lg 1 alusel kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. I.

Künnap pani 2 väärtegu toime ühe teoga. KarS § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus

raskema sätte, s.o LS § 201 lg 1 järgi. Viidatud õigusnorm näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni 200 trahviühikut või aresti. I. Künnapi süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise

subjektiivne külg. Süü suurust näitab see, et I. Künnap pani teo toime tahtluse kaudse

tahtlusega. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus. Seda kinnitab tema

21. märtsi 2025 avaldus ja toimepandu omaksvõtt. Maakohus leidis, et I. Künnap on esimesest

menetlustoimingust mõistnud oma rikkumiste tähendust. Reaalset kahju ei tekkinud. Tegu on

pandud toime asulavälisel teel nädala sees pärastlõunasel ajal. I. Künnap juhtis traktorit/ATV-

d, millel on kiirusepiirang 60 km/h. Kogu sõidupikkus oli alla 2 km, s.o I. Künnapi elukohast

kuni kaupluseni oli 900 meetrit. Ta peeti politsei poolt kinni teel kauplusest koju. Tegemist

polnud rikkumisega, millele kolmandad isikud oleksid pidanud vajalikuks reageerida.

Arvestades, et tegu oli asulavälise teega, sõiduvahendit, sõitmise kellaaega, ei nõustunud

maakohus kohtuvälise menetleja hinnanguga süü suuruse osas. Kohus pidas vajalikuks

arvestada ka I. Künnapi selgitusi kohtuistungil, sh kahetsust. Kohus leidis, et nii on I. Künnapi

süü keskmisest väiksem. Kohus leidis, et I. Künnapit pole vajalik rangelt karistada ka

eripreventiivsetel kaalutlustel. Karistusregistrist nähtuvalt on I. Künnapil üks kehtiv karistus,

mis on mõistetud 2019. a (s.o pea 6 a tagasi) raske tervisekahjustuse tekitamise eest. I. Künnap

täitis nõuetekohaselt katseaja tingimusi. Karistus sai täidetud 4. detsembril 2022. I. Künnapit ei

ole varem liiklusrikkumiste eest karistatud. Karistusregistri andmetel ei ole tal ka ühtegi

2(8)

4-25-1504

kehtivat väärteokaristust. Seetõttu ei ole aresti kohaldamine kohane. Lisaks korduvuse faktile

ei saa rääkida harjumussüüteost või I. Künnapi käitumismustrist, mis oleks tema elustiili ja

liikluskäitumist defineeriv. Üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades märkis kohus, et

registreerimata sõiduki juhtimine liikluses juhtimisõiguseta isiku poolt on raske

liiklusrikkumine, millega seatakse ohtu lisaks teiste isikute varale ning keskkonnale ka enda ja

ümbritsevate isikute elu ning tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõidukijuhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Nii ei ole tegemist vähetähtsa

väärteoga ja avalik menetlushuvi – liikluses ühiskonna turvatunde tagamise näol – on olemas.

Seetõttu ei ole võimalik väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Karistus peab

vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Kuna

rahatrahvi varem kohaldatud pole, ei saa asuda seisukohale, et rahatrahv ei täida

eripreventiivset eesmärki. Maakohus ei nõustunud kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahvi

määramine on ebamõistlik, kuna I. Künnap on töötu ja tema rahaline seisund on halb.

Preventiivsest seisukohast on isikut võimalik mõjutada teiste karistusliikidega, kuid kuivõrd

puudub alus aresti kohaldamiseks, ei tule arutelu alla ka selle asendamine üldkasuliku tööga.

Kohtupraktika kohaselt ei saa kohus jätta rahalist karistus, trahvi kohaldamata ainult seetõttu,

et selle tasumine on ebareaalne. Arvestades süü suurust, kergendava asjaolu esinemist,

rikkumiste tunnistamist, toimepanija isikut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke,

leidis kohus, et I. Künnapit tuleb karistada trahviga 20 trahviühikut, mida on võimalik tasuda

osamaksetena. Kohtu hinnangul on see piisav ühekordsele kergele juhusesüüteole

reageerimiseks, ning rikkumiste tagajärgede mõistmiseks ja edaspidise käitumise

korrigeerimisest. Karistus on piisavalt range ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ja sel

põhjusel korrigeerimist ei vaja.

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioon

5. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Kostenok, kes

taotleb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 148 p 2 ja 149 p 2, 147 lg 1 p 4 alusel

maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja ringkonnakohtu otsusega I. Künnapile

karistuseks 17 päeva aresti mõistmist, mida on võimalik asendada üldkasuliku tööga.

6. Apellant ei nõustu maakohtuga, et I. Künnap tegutses kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik

ütles kohtuvälises menetluses: „… Traktorit ma ei registreerinud, kuna leidsin, et selleks ei ole

vajadust. Kuni tänaseni kasutasin traktorit töö tegemiseks metsas“. Viidatud ütlused näitavad,

et menetlusalune isik oli teadlik sõiduki registreerimisest, selle mittevajadusest oma metsas

sõitmiseks ning vajadusest sõiduteel liiklemisel. Seega on tegu pandud toime otsese tahtlusega.

7. Kohus on otsuse p-s 19 märkinud, et süü suurust ilmestab kõige madalamal tasandis olev

tahtlus, st kaudne tahtlus ning tuvastatud kergendav asjaolu, st puhtsüdamlik kahetsus. Samuti

teo toimepanemise omaksvõtt. Kohtuotsuse p 20 kohaselt kohus arvestab, et reaalset kahju

toime pandud teoga ei tekkinud. Kohtuväline menetleja leiab, et süüks arvatud

väärteokoosseisud ei eelda tagajärje tekkimist. Seetõttu ei saa olla süü suuruse arvestamisel

olulisel kohal kahju tekkimine või mitte tekkimine. Samas ei saa märkimata jätta, et meediast

on olnud lugeda fataalsete tagajärgedega ATV-dega juhtunud õnnetustest. Need näited

näitavad, et enamjaolt võib oskamatusest juht kahjustada iseend, kuid avalikus liikluses

osaledes, ka teisi liiklejaid.

8. Kohtuväline menetleja osutab, et menetlusalune isik tabati politsei poolt teel liigeldes, kuid

menetlusalune isik on ise tunnistanud, et käis poes. Poe juures liiklevad haavatavam liiklejate

grupp – jalakäijad, sh lapsed, kes käivad peale koolitunde jäätist vms ostmas. Seega ei ole

kohtu hinnang aja ning koha ohutuses realistlik. Kohus ei ole hinnanud, et liikluses osales

3(8)

4-25-1504

juhina isik, kel puuduvad teadmised ja oskused. Registreerimata sõidukiga liikluses osalemine

võib olenevalt sõiduki seisundist olla ohtlik, kuid teadmiste ja oskusteta juht on ettearvamatu.

Seda ei väära ka asjaolu, kus ja mis kellaajal liigeldakse. Lisaks ei uurinud kohus, mis põhjusel

poes käidi, kas see oli eluliselt hädavajalik või mitte.

9. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole oluline, kas oskuste ja teadmisteta juht osaleb liikluses

ühe või teise kiirusega. Igal juhul on tegemist ettearvamatu juhiga. Elukohast kaupluseni on

900 m. Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et menetlusaluse isiku elukoha ja kohaliku

kaupluse vaheline teekond on ca 1443 meetrit. Ka siin on oluline, et kaupluse lähedal on liiklus

tihedam nii mootorsõidukite kui ka jalakäijate vaates. Seega ei ole oluline teekonna pikkus,

vaid asjaolu, et menetlusalune isik liikles teel omamata juhtimisõigust. Rikkumisest ei

teavitanud kolmandad isikud, vaid politsei ise sekkus – kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa

seda asjaolu arvestada. Pole kindlaks tehtud, kas oli pealtnägijaid teisi liiklejaid, kes oskaksid

hinnata, et ATV-ga ei tohi registreerimata sõiduteel liigelda või kas pealtnägijad või teised

liiklejad on teadlikud menetlusaluse isiku juhtimisõiguse puudumisest. Ohtlikele manöövritele

oskaksid osundada ka jalakäijad, kuid kas ka alaealised jalakäijad. Seda kõike arvestades on

kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü keskmisest väiksem, millega kohtuväline menetleja ei

nõustu. Tegemist oli otsese tahtlusega toime pandud teoga ning menetlusaluse isiku süü oli

keskmisest suurem. Süü suurust mõjutavad teadlik ja tahtlik süüteo toimepanemine, toime on

pandud kaks erinevatele koosseisudele vastavat tegu. Juhtimisõiguseta juhtimise keeld kannab

eesmärki kaitsta juhtimisõiguseta juhti ning teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Asjaolu, et

tegemist ei olnud suure traktori või veoautoga, ei saa olla süüd vähendav asjaolu. ATV-l

puudub mootorsõidukile omane nn kaitsekiht, tegemist on lahtise sõidukiga, liigeldi jalakäijate

sh potentsiaalselt alaealiste jalakäijate liikumisalal. Kui vaadata ATV-dega juhtunud õnnetusi,

siis on olnud sõiduki ümber paiskumisi, teelt väljasõite. Sellisel juhul ei piisa ka ainsast

turvanõudest – kiivri kandmisest.

10. Kergendava asjaolu arvestamise osas viitab apellant Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt,

kuigi on kindlaks tehtud karistust kergendav asjaolu, s.t puhtsüdamlik kahetsus, annab eeskätt

teo raskusest lähtuv süü suurus aluse karistada menetlusalust isikut sanktsiooni keskmisest

määrast raskema karistusega (3-1-1-18-17). I. Künnap on kaks liiklusalast rikkumist toime

pannud, ühega neist ohustas ta nii ennast kui teisi. Seda asjaolu pole karistuse määramisel

arvestatud. Menetlusalune isik avaldas kahetsust kohtuvälises menetluses, kuid kohtuistungil ta

ei pidanud seda oluliseks märkida. Seega tekib küsitavus, kas kahetsust saab pidada siiraks või

on see kantud soovist saada kergemat karistust. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole isikut

liiklusalaste süütegude eest karistatud. Kehtiv karistus näitab ometi menetlusaluse isiku

teadlikkust süüteomenetluse toimimisest ning karistuse määramise asjaoludest. On ju karistuse

määramise asjaolud kuritegude ja väärtegude puhul samad. Seega võib kahetsuse avaldamine

olla menetlusaluse isiku poolt ette planeeritud. Maakohus on pidanud kergendava asjaoluna

kahetsust niivõrd oluliseks, et mõistis karistuse kahe süüteo eest miinimumi lähedases määras.

Seesugune otsustus ei ole jälgitav ning pole ka kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kuidas

maakohtu jaoks kaalub üles paljasõnaline kahetsus kahe rikkumise, otsese tahtlusega teo

toimepanemise ning lisaks motiivi – vaja kiirelt käija poes. Selles osas ei ole kohtuotsus

jälgitav.

11. Maakohus on otsuse p-s 22 märkinud, et tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga.

Karistusmäärana 20 trahviühikut näitab, et maakohus hindas süütegusid vähetähtsateks.

Miinimumäära lähedase karistuse mõistmiseks peab kohtuvälise menetleja hinnangul olema

lisaks kergendavale asjaolule erandlikke asjaolusid, kuid neid pole tuvastatud. Kohtväline

menetleja lähtus väärteoasja maakohtule menetlusse saatmisel asjaoludest, mis välistasid

menetlusalusele isikule rahatrahvi määramise. Menetlusalusel isikul puudub töö, mistõttu ei

4(8)

4-25-1504

ole ta võimeline rahatrahvi maksma. Tõepoolest, ka töötule on võimalik rahatrahvi määrata,

kuid menetlusalust isikut see ei mõjutaks. Kohus märkis, et üldkasulik töö oleks

menetlusalusele isikule mugavuskaristus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on seda ka 20

trahviühikut ositi tasumisega st kuus vähemalt 32 euro suurust väljaminekut. Menetlusalune

isik ei tööta, samuti pole ta töötuna arvel, kuid teo toimepanemisel käis ta poes, mis näitab, et

sellest tal pidi rahalisi vahendeid olema. Samas aresti mõistmisel ja selle asendamisel peaks

menetlusalune isik leidma aega, et teha tööd kellegi teise heaks, mis on piisavalt ebamugav, et

mitte pidada seda mugavuskaristuseks. Seda enam, et menetlusalune isik ei tööta ja pole

pidanud vajalikus end töötuna arvele võtta. See näitab, et tal on hakkama saamiseks ressursid

ja seetõttu võib öelda, et pigem on mugav teha ülekanne pisikeses summas. Arvestades mis

põhjusel menetlusalune isik teo toime pani (kiirelt poes käimine) ei ole tõenäoline, et sellist

tegu ei kordu, kui karistus pole mõjus. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et maakohus

on süü suurust ning kergendavat asjaolu hinnates teinud vea, mida saab lugeda materiaalõiguse

rikkumiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

13. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhiosa I. Künnapi tahtlusega seonduvate

põhjenduste osas, sest soostub apellandiga, et I. Künnap pani talle ette heidetud teod toime

otsese, mitte kaudse tahtlusega (I).

14. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse I. Künnapile mõistetud karistuse osas ning teeb

selles osas uue otsuse, millega suurendab I. Künnapile mõistetavat rahatrahvi. Apellandi

taotlus I. Künnapi arestiga karistamiseks on ilmselgelt põhjendamatu. Samuti ei nõustu

kolleegium sellega, et I. Künnapi süü on keskmisest suurem. Siiski leiab ringkonnakohus, et I.

Künnapi süü suurusele ei vastanud ka maakohtu poolt mõistetud karistus, mistõttu tuleb seda

suurendada (II).

(I) Subjektiivne koosseis

15. Apellant vaidlustab maakohtu hinnangut I. Künnapi tahtlusele ning leiab, et teod pandi toime

otsese tahtlusega. Maakohus leidis, et I. Künnap pani mõlemad talle etteheidetavad teod, s.o

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja registreerimata mootorsõiduki juhtimise, toime

vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise osas põhjendas kohus

oma seisukohta otsuse p-s 12 järgmiselt: asudes juhtimisõigust omamata traktorit (ATV-d)

liikluses juhtima, pidi ta teadma ja möönas, et ka sellise mootorsõiduki juhtimiseks on vaja

juhtimisõigust ning et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Registreerimata

mootorsõiduki juhtimise osas leidis kohus otsuse p-s 15 järgmist: asudes liikluses juhtima

kehtestatud korras registreerimata traktorit (ATV-d), mida ta ei ole pidanud vajalikuks

registreerida, kuna kasutab seda tavaliselt vaid metsatööde tegemisel metsas, pidi ta teadma

ja möönas, et registreerimata mootorsõidukit liikluses ei ole lubatud juhtida ning et ta teostab

süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

16. Tahtluse tuvastamisel tuleb kohtul juhinduda KarS § 16 lg-tes 2-4 sätestatud tahtluse

intellektuaalse ja voluntatiivse külje määratlustest. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime

kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks (intellektuaalne külg) süüteokoosseisule vastava

asjaolu saabumist ja möönab seda (voluntatiivne külg). Maakohus leidis, et teod pandi toime

vähemalt kaudse tahtlusega, ent märkis tahtluse intellektuaalse külje tuvastamisel, et I. Künnap

pidi teadma […]. Voluntatiivse küljena tuvastas maakohus, et I. Künnap möönis […].

5(8)

4-25-1504

Süüteokoosseisu asjaolude teadmine ja möönmine viitab aga otsesele tahtlusele (KarS § 16 lg

3). Seega on maakohtu otsus tahtluse tuvastamise osas vastuoluline. Samuti märgib

ringkonnakohus, et tahtluse tuvastamisel tuleb vältida väljendeid pidi võimalikuks pidama ja

pidi teadma. Sellist sõnastust on võimalik mõista nii, justkui tegelikult süüdistatav

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamist võimalikuks ei pidanud, vaid oleks üksnes

pidanud seda võimalikuks pidama või teadma. Kui toimepanija süüteokoosseisule vastavat

asjaolu teostamist tegelikult võimalikuks ei pidanud ega teadnud, kuid oleks pidanud seda

tegema, saab kõne alla tulla vaid vastutus hooletusest toime pandud ettevaatamatusdelikti eest

(vt sama kriitikat koos varasema viitega - Riigikohtu 20. juuni 2022. a otsus nr 1-20-6745/88, p

30).

17. Tahtlus tuleb tuvastada süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste osas. Teadmine teo keelatusest

tahtluse esemesse ei kuulu (KarS § 17 lg 3). Riigikohus on selgitanud, et kui mingi tegu on

objektiivses mõttes ebaseaduslik selleks nõutava loa puudumise tõttu, tuleb tahtlust sellise

ebaseaduslikkuse osas jaatada siis, kui teo toimepanija ei lähtu vähemalt kaudse tahtluse

tasandil ekslikult sellest, et tal luba oli (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2022.

a otsus nr 1-21-697/63, p 62). Neil põhimõtetel tuleb tahtlust hinnata ka LS §-des 201 ja 203

sätestatud väärtegude korral. LS §-s 201 sätestatud väärteo korral peab tahtlus hõlmama seda,

et juhitakse mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. LS §-s 203 sätestatud

väärteo korral peab hõlmama seda, et juhitakse mootorsõidukit, mis ei ole registreeritud.

Eksimus selles, kas konkreetse mootorsõiduki juhtimiseks oli juhtimisõigus nõutav või kas

mootorsõiduk tuli registreerida, on eksimus teo keelatuses, mida tuleb hinnata süü tasandil

(KarS § 39). Kuna ringkonnakohus on seotud apellatsiooni piiridega ning apellant taotleb

otsese tahtluse tuvastamist, puudub ringkonnakohtul võimalus tuvastada, et I. Künnap oleks

väärteod toime pannud kavatsetult. Kolleegiumil ei ole väärteoasja materjalide põhjal

vähimatki kahtlust, et I. Künnap teadis nii seda, et ta juhib mootorsõidukit, mis ei ole

registreeritud kui ka seda, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seda ta ka teha

tahtis. Seega nõustub ringkonnakohus apellandiga, et I. Künnap pani talle ette heidetavad

väärteod toime otsese tahtlusega. Tuvastades, et I. Künnap pani talle ette heidetavad teod toime

kaudse tahtlusega, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust VTMS 149 p-de 1 ja 2

mõttes ning see tingib VTMS § 147 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse põhiosa muutmise.

(II) Karistus

18. Maakohus määras I. Künnapile karistuse KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi, mis näeb

ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohus leidis, et I. Künnapit on võimalik

karistada rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Apellant leiab, et maakohtul tulnuks mõista I.

Künnapile eelviidatud sanktsioonimäära alusel raskemaliigiline ning sanktsiooni keskmäära

ületav karistus 17 päeva aresti.

19. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et I. Künnapi poolt toime pandud teo asjaolud

viitavad keskmisest suuremale süüle ning maakohus eksis kergendava asjaoluna I. Künnapi

kahetsuse arvestamisel. Ehkki apellatsioonis osutatakse iseenesest õigesti, et ATV-dega võib

toimuda raskeid liiklusõnnetusi, ei ole I. Künnapi poolt toime pandud rikkumise asjaolud

kindlasti sellised, mis viitaks keskmisest suuremale süüle. Ta juhtis registreerimata ATV-d

ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ühel korral selleks, et teha lühike sõit oma elukoha

lähedal asuvasse poodi. Sealjuures ei pea kolleegium vajalikuks lahendada küsimust sellest kas

sõidu pikkus võis olla 900 meetrit või – nagu apellant välja toob: ligikaudu 1443 meetrit – igal

juhul oli tegemist lühikese sõiduga.

6(8)

4-25-1504

20. Ehkki kolleegiumi ei nõustu apellandiga, et I. Künnapi süü on keskmisest suurem, on

maakohus kolleegiumi hinnangul siiski I. Künnapi süü liialt väikseks hinnanud. I. Künnap pani

ühe teoga toime LS § 201 lg-s 1 ja LS § 203 lg-s 1 sätestatud väärteo. LS § 201 lg-s 1

sätestatud väärteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest, LS

§ 203 lg 1 korral on sanktsiooniks rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Maakohus karistas I.

Künnapit KarS § 63 lg-st 1 juhindudes LS § 201 lg-s 1 sätestatud karistusmäära järgi 20

trahviühikuga, seega sanktsioonimäära miinimumi lähedale jääva karistusega. Kuigi I.

Künnapi süü ei ole keskmisest suurem, ei esine ka sedavõrd erandlikke asjaolusid, mis

tingiksid sanktsiooni alammäära lähedale jääva karistuse mõistmise.

21. Maakohus omistas kaalu sellele, et tegu pandi toime tahtluse kõige madalamal tasandil. Nagu

ringkonnakohus eespool selgitas, oli see hinnang ekslik, sest I. Künnap pani talle

etteheidetavad teod toime otsese tahtlusega. Seega tuleb maakohtu argument tahtluse

kergeimast vormist süü suuruse tuvastamisel kõrvale jätta. Kolleegium märgib siiski sedagi, et

seadusandja on arvestanud ka sellega, et kõnesolevad väärteod on karistatavad ka siis, kui need

oleks toime pandud ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3).

22. Samuti ei ole maakohus omistanud piisavat tähtsust sellele, et I. Künnap täitis ühe teoga kaks

erinevat väärteokoosseisu, mis viitab mõnevõrra suuremale süüle kui see, mille maakohus

tuvastas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2016. a otsus nr 3-1-1-75-16, p

10).

23. Kokkuvõtvalt ei nõustu kolleegium küll apellandiga, et I. Künnapi süü oleks keskmisest

suurem, ent see pole ka nii väike, et õigustaks karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära

ligidal. Ringkonnakohtu arvates jääb I. Künnapi süü pigem keskmise määra kui

miinimummäära lähedale, ent ei ületa siiski keskmist määra.

24. Maakohus ei eksinud aga puhtsüdamliku kahetsuse arvestamisel karistust kergendava

asjaoluna. Väärteoasja materjali hulgas sisaldub I. Künnapi omakäeline 21. märtsi 2025

kahetsuskirjana pealkirjastatud avaldus, milles ta tunnistab rikkumist, vabandab ja lubab

tulevikus sarnasest käitumisest hoiduda. Ülekuulamise protokollist ei nähtu ringkonnakohtule,

et I. Künnap oleks oma käitumist õigustanud. Vastupidi, oma ütlustes tunnistas ta samuti

õigusrikkumisi. Maakohtu istungil jäi I. Künnap oma varasemalt esitatud avalduste juurde.

Maakohtu istungiprotokollist nähtuv ei viita samuti, et I. Künnap poleks mõistnud oma

rikkumiste taunitavust või oleks neid kuidagi õigustanud. Nii ei näe ringkonnakohus alust

kahelda I. Künnapi poolt väärteomenetluses avaldatud kahetsuse siiruses.

25. Karistusliigi osas on maakohus veatult järeldanud, et I. Künnapi karistamine arestiga ei ole

põhjendatud. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse punktis 24 väljendatud

seisukohaga, et toimepanija kehv rahaline seis ei tingi tema karistamist arestiga. Kui süüdlane

ei suuda rahatrahvi tasuda ning seda ei õnnestu sisse nõuda ka täitemenetluses, on võimalik

rahatrahv asendada arestiga ning vajadusel see omakorda üldkasuliku tööga. Apellandi taotlus

karistada I. Künnapit arestiga on ilmselgelt põhjendamatu ning I. Künnapi isikut ja teo

toimepanemise asjaolusid arvestades täiesti ülemäärane. Tegemist on esmakordse rikkumisega,

mille toimepanemist I. Künnap kahetseb. Kolleegium ei leia ühtki argumenti, mis mingilgi

moel raskeima karistusliigi kohaldamise kasuks räägiks. Niisiis jääb see apellandi taotlus

rahuldamata.

26. Kokkuvõtvalt on I. Künnapi karistamine rahatrahviga põhjendatud. Kuigi I. Künnapi süü ei

ole nii suur kui apellant arvab, tugines maakohus I. Künnapit üksnes 20 trahviühiku suuruse

rahatrahviga karistades osaliselt sobimatutele argumentidele ja tegi karistuse mõistmisel

7(8)

4-25-1504

kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (KarS § 56 lg 1) ebaõige kohaldamise ja

kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena (VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse

seadustiku § 3051 ning VTMS § 150 lg 2) ning seeläbi on mõistetud karistus, mis ei vasta

väärteo raskusele (VTMS § 148 p 4). Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus osaliselt – s.o

I. Künnapile mõistetud karistuse osas – VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p-de 2-4, § 149 p 1 ja §

150 lg 2 alusel tühistada ja mõista I. Künnapile VTMS § 151 lg 3 p 3 alusel raskem karistus.

27. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et I. Künnapi süü jääb pigem keskmise määra kui

miinimummäära lähedale, ent ei ületa siiski keskmist määra. Samuti tuleb puhtsüdamlikku

kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. Nii loeb ringkonnakohus I. Künnapi süüle

ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele vastavaks karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut

ehk 480 eurot. Maakohus võttis arvesse, et I. Künnap on töötu ja tema rahaline seis pole kiita.

Samas on I. Künnapi puhul tegemist tööealise ning -võimelise keskealise inimesega. Oma

ütlustes on I. Künnap kirjeldanud, kuidas on käinud tegemas metsatöid. Seejuures tulenes tema

enda ütlustest, et ta ostis endale traktori, millega sooritas kõnesolevad väärteod. Nii pole teda

alust pidada ka täiesti varatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rahatrahvi

ühekorraga tasumine võib siiski käia I. Künnapile üle jõu. Nii on põhjendatud võimaldada tal

tasuda rahatrahv KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel 8 kuu jooksul ositi selliselt, et alates kohtuotsuse

jõustumisest tuleb I. Künnapil tasuda iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 60 eurot. Mõistagi võib

ta rahatrahvi tasuda ka kiiremas tempos.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)