3-25-2337/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2025, Tartu Haldusasja number 3-25-2337 Haldusasi X.X. kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. RESOLUTSIOON Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X.X. esitas 15.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada tema kaitsja taandamistaotluste põhjal õigusvastaseks temale osutatav riigi õigusabi. Kaebaja märkis, et talle, kui kuriteos kahtlustatavale on määratud kriminaalasjas nr 24259050893 riigi õigusabi korras kaitsja, kes ei ole 2 kuu jooksul kordagi tema õigusi kaitsnud. Kaebaja väitel on kaitsja taandamise taotlused jäänud edutuks. 2. Tartu Halduskohus tagastas 22.07.2025. a määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitas, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid seadus näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kui kaebaja ei ole rahul maakohtu määrusega kriminaalasjas kaebajale riigi õigusabi korras kaitsja määramisega, siis on tal õigus esitada määruse peale määruskaebus maakohtule (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 1). Kui kaebaja peab õigusabi osutanud advokaati asjatundmatuks, siis on tal õigus esitada maakohtule taotlus advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks (RÕS § 20 lg 3¹). Kohus ei saa kõrvaldada kriminaalasjas riigi õigusabi osutanud advokaati riigi õigusabi osutamisest ega tühistada kaitsja tehtud toiminguid. Kohus selgitas täiendavalt, et KrMS § 385 p 4 sätestab muu hulgas, et määruskaebust ei saa esitada taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Edasikaebeõiguse piirang ei tähenda

seda, et maakohtu asemel on halduskohus pädev kriminaalasjas kaitsja taandamise või kõrvaldamisega tegelema või hindama seda, kas riigi õigusabi osutaja on asjatundmatu või hooletu. Isikul on võimalik vaidlustada riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamata jätmist KrMS § 383 lg 2 alusel hiljem kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. X.X. esitas 22.07.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu määrus ja teha uus määrus tema kaebuse edastamiseks Riigikohtule. Kaebaja väitel pidi halduskohus edastama kaebuse Riigikohtule, mitte hakkama seda ise menetlema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab rakendada vaid neid volitusi (HKMS § 5), mis ei välju kaebuses esitatud nõude piiridest. Halduskohtu volitusi ja nõudeid tuleb seetõttu käsitleda koos. Halduskohtu volituste seaduses sätestatud ulatus ja funktsioonid määravad ära kaebuse nõude võimalikkuse ja asjakohasuse. Tulenevalt põhiseaduse § 3 lg 1 ls-st 1 ja § 146 lg-st 2 saab halduskohus riigivõimu teostajana tegutseda üksnes seaduses sätestatud volituste alusel, s.t rakendada oma ülesannete täitmisel vaid neid abinõusid, mis on seadusesse kirja pandud (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 47-48). Haldusasja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada tema kaitsja taandamistaotluste põhjal õigusvastaseks temale osutatav riigi õigusabi. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). HKMS § 5 lg 1 p 6 järgi on kaebuse rahuldamisel kohtul otsuse resolutsioonis õigus teha kindlaks haldusakti või toimingu õigusvastasus. Seega oli halduskohtule esitatud kaebaja kaebuse sisuks tuvastamisnõue, mitte aga kaebaja määruskaebuses nimetatud kaebuse Riigikohtule edastamise nõue. Seetõttu saab kaebaja halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusega vaidlustada üksnes halduskohtu poolt tuvastamiskaebuse tagastamist. Eelmärgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määruse tühistamist. 5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastanud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks. 6. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord kaebajale selgitada, et kui kaebaja peab talle õigusabi osutavat advokaati asjatundmatuks, siis on tal õigus esitada maakohtule taotlus advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks (RÕS § 20 lg 3¹). 7. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2