1-25-3218/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-25-3218

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Jaan-Erik Joosepson süüdistuses KarS § 185 lg 1 ja §

184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. juuni 2025 otsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Jaan-Erik Joosepson (isikukood

50103275210), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas 20. juunil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Jaan-Erik

Joosepsoni karistusseadustiku (KarS) KarS § 185 lg 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ning

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 64 lg 1

alusel mõistis J-E. Joosepsonile liitkaristuseks 4 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse. Kohus

pööras KarS § 74 lg 2 alusel koheselt täitmisele 9 kuu pikkuse vangistuse. Seejärel luges KarS

§ 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele

kuuluva vangistuse kandmise alguseks luges J-E. Joosepsoni vahistamise aja, s.o 19.

detsembri 2024. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jääb ülejäänud karistus, s.o 4 aastat vangistust,

tingimisi täitmisele pööramata, kui J-E. Joosepson ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 kohustusi.

2. Sama kohtuotsusega mõistis maakohus J-E. Joosepsonilt välja riigituludesse sundraha 2215

eurot, ekspertiiside tegemise kulud 7551 eurot ning sularaha sissemaksu teenuse 10 eurot,

kokku 9776 eurot. Kohus võimaldas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-te 1 ja 3

alusel J-E. Joosepsonil tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus vandeadvokaat Leelo Viili kaitsjatasu kohtueelses

menetluses osutatud õigusabi eest 58,56 eurot riigi kanda.

3. Viru Maakohtu 20. juuni 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J-E. Joosepson,

kes ei ole nõus ekspertiisi tasudega, sest ta tunnistas koheselt, et ained kuuluvad talle, seega ei

kavatse ta ka nõustuda ekspertiisidega. Süüdistatav pöördub kohtu poole selleks, et algatataks

menetlus uurimisorganite kohta, kes tegid DNA ekspertiisi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et J-E. Joosepsoni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

5. Kuna maakohus lahendas J-E. Joosepsoni kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. Apellatsioonis ei viita J-E. Joosepson sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks J-E. Joosepsonil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud

oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada

olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus

olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. J-E. Joosepson

kinnitas maakohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Sealjuures on istungil osalenud

ka süüdistatava kaitsja, kes kinnitab samuti, et jäädakse kokkuleppe juurde ning kokkuleppe

sõlmimine oli J-E. Joosepsoni vaba tahe. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest

probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole J-E. Joosepsonil apellatsioonis välja käidud

argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes

KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle.

7. Lisaks ei algata kohus kriminaalmenetlusi. Kui süüdistatav leiab, et keegi on kuriteo toime

pannud, siis tuleb tal pöörduda vastava avaldusega politsei või prokuratuuri poole.

(allkirjastatud digitaalselt)