4-25-1410/58 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-1410

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-25-1410

Kohtukoosseis

Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin

Vaidlustatud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 11. juuni 2025. a otsus

Väärteoasi

Urmas Paara väärteoasjad KarS § 262 lg 1 ja § 218 lg 1

järgi ning Mikk Jõesaare väärteoasjad KarS § 262 lg 1, §

218 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Mikk Jõesaar (ik 38205234910),

kassatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Mikk Jõesaare apellatsioon läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab Mikk Jõesaar esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mikk Jõesaarele koostati 14. märtsil 2025 kaks väärteoprotokolli selle kohta, et ta pani

toime KarS § 262 lg 1, § 218 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Väärteoprotokolli nr 2630,25,000080 kohaselt rikkus M. Jõesaar 4. kuni 6. jaanuarini 2025

korduvalt aadressil Ringtee 2, Paide linn, Paide linn, Järva maakond asuvas Paide

Maksimarketi kaupluse ruumides avalikku korda. M. Jõesaar rikkus KorS § 55 lg 1 p-de 1 ja 2

nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokolli nr 2630,25,000595 kohaselt oli M. Jõesaar 25. veebruaril 2024 (maakohtu

tuvastatu kohaselt on õige kuupäev 25. veebruar 2025) ajavahemikul kell 17.23-17.32 Paides

XXX trepikojas viibides lärmakas, tagus käsisaega vastu korter nr XX ust, millega häiris ja

hirmutas korteris viibijaid ning teisi trepikoja naabreid. Saega ukse vastu löömisega tekitati

uksele kriimud ja varaline kahju Cle. Lisaks tarvitas M. Jõesaar arsti ettekirjutuseta

narkootilist või psühhotroopset ainet. Kiirtest oli positiivne THC-le. Eeltooduga rikkus M.

Lk 1 / 4

4-25-1410

Jõesaar KarS § 203 lg 1, KorS § 55 lg 1 ning NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS §

218 lg 1, § 262 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

14. märtsil 2025 koostati väärteoprotokollid ka U. Paarale selle kohta, et ta rikkus 4. jaanuaril

2025 aadressil Ringtee 2, Paide linn, Paide linn, Järva maakond asuvas kaupluses KarS § 203

lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; rikkus 4. kuni 6.

jaanuarini 2025 samas kaupluses avalikku korda ja pani toime KarS § 262 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo; rikkus 24. kuni 25. veebruarini 2025 Paide linnas XXX asuva maja

ees ja trepikojas korduvalt avalikku korda, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1

järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Pärnu Maakohus tunnistas 11. juuni 2025. a otsusega M. Jõesaare ja U. Paara süüdi

KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi ning M. Jõesaare ka NPALS § 151 lg 1 järgi.

M. Jõesaarele mõistis kohus KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks 10, KarS § 262 lg 1 järgi samuti

10 ning NPALS § 151 lg 1 järgi 5 ööpäeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel arvas kohus M.

Jõesaare kinnipidamise aja tema karistusaja hulka ning karistusest jäi M. Jõesaarel kanda 24

päeva aresti.

2.1.

Maakohus leidis, et M. Jõesaarele etteheidetud teod on tõendatud ja õigesti

kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.2.

Seoses 25. veebruaril XXX maja trepikojas toimunud sündmustega luges kohus

tõendatuks, et M. Jõesaar tekitas saega vastu korteri nr XX ust löömisega uksele kriimud.

Kohus luges tunnistajate ja 25. veebruari 2025. a sündmuskoha vaatlusprotokolliga

tuvastatuks, et korteri uks, millele U. Paara ja M. Jõesaar käisid koputamas, sai kahjustada.

Kohus märkis, et ukselt on näha kahte sarnast jalatsijälge ning kriimustusi. U. Paara ja M.

Jõesaare ülekuulamiste protokollide juurde on lisatud fotod nende jalatsitest. Uksel olev

jalatsijälgede tallamuster sarnaneb U. Paaral jalas olnud jalatsijälgedega, millest kohus

järeldas, et U. Paara on jalgadega vastu ust tagunud. Uksele tagumisega tekitatud kahju suurus

on tõendatud C kirjavahetuse ja Cle esitatud hinnapakkumisega summas 1599,80 eurot.

Kohus leidis, et M. Jõesaare ütlused, et ta ei ole saega ust lõhkunud, on vastuolulised ega

haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja C ütlustest nähtuvalt oli M. Jõesaarel saag

käes ning ta tagus vastu uksi. Ka tunnistaja Y sõnul oli M. Jõesaarel sae moodi ese käes.

Kohus ei näinud põhjust kahelda tunnistajate ütluste ega vaatlusprotokolli usaldusvääruses.

2.3.

M. Jõesaare hindas maakohus keskmiseks. Kohus arvestas, et asja kahjustamise pani ta

toime ühel korral ja tema tegevus ei toonud kaasa suurt materiaalset kahju. Karistust

kergendava asjaoluna arvestas kohus M. Jõesaare puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.4.

M. Jõesaarele karistuseks aresti mõistmist põhjendas kohus sellega, et eelnev rahaline

karistus pole M. Jõesaart mõjutanud seaduskuulekalt käituma. M. Jõesaarel on üks kehtiv

kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, mille eest mõistetud rahaline karistus on tasumata.

Seega suhtub ta varasemasse karistusse kergekäeliselt ja ükskõikselt. Õiguskorda on M.

Jõesaar rikkunud korduvalt, väljendades oma ükskõikset suhtumist kehtivatesse ühiskondliku

elu normidesse. Seetõttu ei vasta M. Jõesaarele rahatrahvi määramine eripreventiivsetele

eesmärkidele ega sunni teda väärtegude toimepanemisest loobuma. Kohus leidis, et nii KarS §

212 lg 1 kui ka 262 lg 1 järgi on proportsionaalne ja kohane karistus arest 10 ööpäeva ning

NPALS § 151 lg 1 järgi arest 5 ööpäeva.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Jõesaar, kes taotleb otsuse tühistamist

osas, milles teda karistati ukse lõhkumise eest arestiga 10 päeva. M. Jõesaar märgib, et

Lk 2 / 4

4-25-1410

nõustub otsusega osas, milles teda karistati ebaseaduslike ainete tarvitamise eest, kuid ei

nõustu teiste etteheidetega.

Kohtuotsuse kohaselt väidab tunnistaja Y, et M. Jõesaar ja U. Paara käisid tema ukse taga ja

tekitasid tema uksele kriimud ja mõlgi. Otsuse kohaselt oli ukse peal ka selgelt arusaadav

jalajälg. Kannatanu ütlusest ei loe välja, et vastu ust taoti käte ja jalgadega, vaid et lõhuti ukse

pihta. Ka kõvem koputamine võib tunda lõhkumisena. Miks ei tehtud selle väljaselgitamiseks,

kas jalajälg ja kriimud tekkisid uksele tol õhtul või olid seal juba varem, ekspertiisi.

Kontrollitud pole ka, kui selgelt näeb läbi uksesilma, kas sealt tunneb inimese koheselt ära.

Sellise odavate uste puhul, millele annab jalajälje ukse sisse lüüa, ei saa olla kvaliteetne

uksesilm, kust näeb koheselt, kes on ukse taga. Kohus tunnistas ta süüdi ütluste alusel, kuigi

neid pole täielikult kontrollitud.

M. Jõesaar soovib koos U. Paalaga kohtuistungist osa võtta, et anda asja kohta veelkord

ütlusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. M. Jõesaare apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. VTMS §-st 2 ja KrMS § 326 lg-

st 3 tulenevalt võib ringkonnakohus jätta ilmselgelt põhjendamatu apellatsiooni läbi

vaatamata.

Apellatsioonkaebus on perspektiivitu, sest selles ei osutata ühelegi maakohtu veale, mis

annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks.

5. M. Jõesaare tunnistati süüdi KarS § 218 lg 1, 262 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi

kvalifitseeritavates väärtegudes. Ehkki apellatsiooni kohaselt nõustub M. Jõesaare vaid tema

karistamisega NPALS § 151 lg 1 järgi, pole ta vastuväiteid esitanud ka tema süüdi mõistmisele

ja karistamisele KarS 262 lg 1 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumise eest. Apellatsiooni

argumentidest nähtuvalt vaidlustab M. Jõesaar süüdimõistmist ja karistamist üksnes KarS §

218 lg 1 järgi, st osas, milles maakohus tuvastas, et M. Jõesaar tagus käsisaega vastu korter nr

XX ust, tekitades uksele kriimud ja varalise kahju Cle, ning mõistis M. Jõesaarele karistuseks

10 ööpäeva aresti.

6. Apellatsiooni väited, mis puudutavad jalgadega vastu ust löömist, on asjakohatud.

Maakohus tuvastas otsuses, et M. Jõesaar tekitas korteri nr XX uksele kriimud sellega, et lõi

saega vastu ust. Vastu ust jalgadega löömist, ei heidetud ette mitte M. Jõesaarele, vaid U.

Paalale, kes maakohtu otsust ei vaidlustanud.

7. Ilmselgelt alusetu on etteheide, et asjaolude väljaselgitamiseks tulnuks tellida

ekspertiis ja et maakohus pole ütlusi täielikult kontrollinud.

Ekspertiis korraldatakse, kui ilmneb, et mõne tõendamiseseme asjaolu kindlakstegemiseks on

tarvis rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95 lg 1 ja § 105 lg 1). Maakohtu

otsusega tuvastatust nähtuvalt praegusel juhul sellist vajadust polnud. Kohus analüüsis kõiki

vaidlusaluse sündmuse kohta kogutud tõendeid ning tuvastas, et M. Jõesaar tekitas saega

uksele kriimud tunnistajate Y ja C ütluste kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolli põhjal.

Kohus põhjendas, miks ta peab tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ning M. Jõesaare ütlusi

vastuoluliseks. Maakohus on tuginenud süüküsimuse lahendamisel küllaldasele

tõendusteabele.

8. Ka karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mille

arvestamist KarS § 56 lg 1 nõuab. Mõistetud karistuse suurusele pole M. Jõesaare ühtki

sisulist vastuväidet esitanud.

Lk 3 / 4

4-25-1410

9. Eeltoodust tulenevalt on esitatud määruskaebus ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu

jätab ringkonnakohtus selle VTMS §-st 2 ja KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 4 / 4