2-25-6193/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6193

Menetlustoiming

hagi läbi vaatamata jätmine

Tsiviilasi

Louis Kahni Eesti Sihtasutuse hagi Riigi Tugiteenuste

Keskuse vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Louis Kahni Eesti Sihtasutus (registrikood

90010315; e-post xxx)

Hageja seaduslik esindaja: M.W (isikukood XXX; e-post

xxx)

Kostja:

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood

70007340; e-post xxx)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta läbi vaatamata Louis Kahni Eesti Sihtasutuse hagi Riigi Tugiteenuste Keskuse

vastu võla nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda, kuid jätta menetluskulude suurus

kindlaksmääramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu.

3. Saata määrus pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Louis Kahni Eesti Sihtasutuse hagi Riigi Tugiteenuste Keskuse

vastu võla nõudes.

Kostja on 19.05.2025 vastuses hagiavaldusele esitanud kohtule taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks, kuna vaidlus kuulub lahendamisele halduskohtus. Taotluse kohaselt on tsiviilasi

eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtute pädevuse määramisel on põhirõhk seega küsimusel,

kas suhe on eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik õigus reguleerib suhteid, mis kaasnevad

avaliku võimu teostamisega, seega on üks avalik-õigusliku suhte pooltest kindlasti avaliku võimu

kandja. Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda aga ainuüksi sellest, kes on vaidluse

pooled, vaid määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik olemus. Ka Riigikohus on korduvalt

leidnud, et pädeva kohtu määramisel on oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või

eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega ning et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks

vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Toetuslepingu punkt 6.4 kohaselt on lepitud kokku vaidluste

lahendamine Harju Maakohtus, ent eelpool viidatud sätted sätestavad üheselt, et kohtupädevuse

alus peab tulenema seadusest. TsMS kommenteeritud väljaandes on seda seisukohta väljendatud

järgmiselt: asja lahendamise reeglid eri kohtute vahel (pädevusjaotus) on imperatiivsed, s.t kui

seadus annab vaidluse lahendamise halduskohtu pädevusse, ei saa pooled kokku leppida, et

vaidlus lahendatakse maakohtus ega ka vastupidi. Kostja selgitab, et Euroopa Majanduspiirkonna

ja Norra finantsmehhanismide õigusraamistik, millele on viidatud ka toetuslepingu punktis 2.1,

on järgmine. Norra Välisministeeriumi poolt on 23.09.2016 vastu võetud „Norra

finantsmehhanismi rakendusmäärus“, Finantsmehhanismide Komitee poolt on 08.09.2016 vastu

võetud „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärus“, Eesti

Vabariigi Rahandusministeeriumi, Finantsmehhanismide Komitee ja Norra Välisministeeriumi

vahel on 09.11.2017 sõlmitud kahepoolsete suhete fondi leping, Vabariigi Valitsuse poolt on

05.07.2018 määrus nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist

ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord. Lisaks

juhindutakse Norra finantsmehhanismi rakendamisel Norra määruse § 4 alusel perioodi 2014–

2020 struktuuritoetuste seadusest ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või

halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Vabariigi

Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel ning kooskõlas nimetatud seaduse § 65 lõikega 3 on

riigihalduse minister 14.11.2017 määrusega nr 84 võtnud vastu Riigi Tugiteenuste Keskuse

(RTK) põhimääruse, mille § 1 kohaselt RTK on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv

valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab täidesaatvat riigivõimu seaduses

ettenähtud alusel ja ulatuses. RTK täidab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra

finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi raames elluviija ja riikliku kontaktasutuse

ülesandeid. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse

normid. Avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis

kaasnevad avaliku võimu teostamisega. Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja vaheline suhe on

avalik-õiguslik esmalt seetõttu, et kostja on valitsusasutus, kes tegeleb avaliku võimu

teostamisega – RTK on käesoleval juhul kontaktasutuseks Norra finantsmehhanismis

(riikidevaheline toetusmeede). Pooltevahelist suhet reguleerivad avaliku õiguse normid, nt

struktuuritoetuste seadus. Samuti ei ole pooltevaheline suhe võrdne, vaid tegu on

subordinatsioonisuhtega: näiteks esitab hageja kostja nõudmisel vajalikke dokumente projekti

elluviimise kohta ning kostja otsustab, kas tegu on abikõlblike kuludega vastavalt esitatud

õigusraamistikule, sealjuures on hagejal selliste otsuste peale võimalik esitada vaie vastavalt

HMS 5. peatükile. Eeltoodust nähtub seega, et käesolev hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 punkti

13 alusel läbi vaatamata. Hagejal on võimalus esitada kaebus halduskohtusse.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Hagejal puudub alus kahelda, et toetuslepingu punkt 6.4

kohaselt kokku lepitud vaidluste lahendamine Harju Maakohtus oleks olnud lepingu sõlmimisel

kostja poolt ekslik. Puuduvad ka alused või veenvad selgitused, miks selline eksitus on aset

leidnud, või mis on poolte õigussuhte iseloomu mõjutavalt vahepeal muutunud. Kostja

seisukohad hageja ja kostja õigussuhte iseloomu kohta ei ole veenvad. Kostja on viidanud oma

vastuses Norra välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingutele ning Eesti

Vabariigi õigusaktidele. Analüüsimata iga antud akti eraldi, võib tervikuna väita, et nimetatud

aktid on riikidevahelised kokkulepped või siseriiklikud aktid, millega on antud kostjale ehk

RTK-le üle finantsvahendid, mida ta kasutab teiste ja kasutas muuhulgas hagejaga sõlmitud

projektilepingu täitmiseks. Kostja on esitanud väite, et kostja näol on tegemist haldusorganiga,

mis teostab riigivõimu seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Antud väited on tõesed, kuid

asjassepuutumatud. Küsimus, kas mõni isik on avalik-õiguslik ei tähenda iseenesest, et ta ei

osaleks eraõiguslikes suhetes (näiteks kaupade või teenuste ostmine) või et tema põhitegevuses ei

võiks kolmandate isikutega luua või sõlmida eraõiguslikke lepinguid, nagu ka käesoleval juhul

on tehtud. Juhime tähelepanu, et antud toetuslepingu sõlmimisega ei teosta kostja avalikku

võimu. Riigil oleks olnud ja on jätkuvalt võimalik valida fondide ja projektide teenindamiseks ka

teisi partnereid, sealhulgas ka eraõiguslikke (näiteks pangad või investeerimisfondid või

sihtasutused). Asjassepuutumatu on ka kostja viide, et RTK täidab Euroopa Majanduspiirkonna

ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi raames elluviija ja riikliku

kontaktasutuse ülesandeid. Pooltevaheline leping sätestab ennekõike kostja kui makseasutuse

rolli. Kostjat puudutav sisemine või täiendav regulatsioon ja tema õigused võivad küll üle

kanduda tema erinevatesse lepingutesse, kuid ei ole määravad kostja ja hageja õigussuhte

iseloomu silmas pidades. Nii näiteks võib haldusorgan olla kohustatud järgima riigihangete

seadust, kuid hankemenetluse tulemusena sõlmitakse eraõiguslikud lepingud, mis alluvad

tsiviilõiguse normidele ja samuti tsiviilkohtule. Hageja ei vaidle küsimuses, et haldusorgani

sisemisi otsuseid vaidlustatakse seejuures avaliku õiguse normide alusel. Avaliku võimu

teostamiseks võib samuti pidada kostja poolt viidatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra

finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee 14.04.2022 otsuse tegemist, mis on

aluseks pooltevahelisele (eraõigusliku) lepingu sõlmimisele. Seejuures olid otsustuskomitee ette

oodatud ilmselt kõik kvalifitseeritud ja asjakohased projektid. Hageja märgib, et antud organi

otsus on halduse kaalutlusotsus, mis tõepoolest alluks vaidlustamisel halduskohtu pädevusele.

Nimetatud otsuse tegemisel on haldusorgan rakendanud diskretsiooni ning otsustanud, millised

esitatud projektid kuuluvad rahastamisele ja millised mitte. Antud otsuse osas poolte vahel

vaidlus puudub. Peale haldusorgani poolt otsuse tegemist on 10.08.2025 sõlmitud tsiviilõiguslik

leping otsuse täitmiseks ja ellu viimiseks. Nimetatud lepingu sõlmimisel on muutunud ka kostja

õiguslik roll. Käesoleva vaidluse aluseks olevas lepingus ei oma tähtsust RTK muud rollid, mis

tulenevad tema avalik-õiguslikust staatusest ja/või riikliku kontaktasutuse ülesannetest. Lepingu

täitmisel ei ole see enam oluline või ei ole vähemalt määravalt oluline. Lepingu täitmisel on

ennekõike määrav kostja kui väljamakseasutuse funktsioon lähtuvalt pooltevahelises lepingus

sätestatule. Kokkuvõtvalt palub hageja jätta kostja seisukohad hagi läbi vaatamata jätmise osas

tähelepanuta. Kostja ja hageja vahel on tsiviilõiguslik suhe, mis kuulub lahendamisele vastavalt

lepingus sätestatud kohtualluvusele.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt kohus jätab hagi läbi

vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohus on selgitanud, et

pädeva kohtu määramisel on oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest

tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks

vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-4-1-03).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.04.2022 toetuslepingu Euroopa Majanduspiirkonna ja

Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi raames makstava toetuse kasutamiseks,

mille kohaselt määrati hagejale projekti elluviimiseks toetust 70 000 eurot. Hagiavalduse

kohaselt on projekti raames väljamaksmata summa kokku 15 044,78 eurot. Hageja heidab

kostjale ette kohustuste täitmatajätmist.

Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlemine maakohtu pädevusse.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud asi kuulub lahendamisele halduskohtus. Kohus

märgib, et avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt

ühe osapoole poolt. Kohus selgitab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse (põhimäärus) § 1

järgi on Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv

valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab täidesaatvat riigivõimu seaduses

ettenähtud alusel ja ulatuses. Põhimääruse § 6 kohaselt keskuse tegevusvaldkonnaks on

keskusele delegeeritud Euroopa Liidu ja muude välistoetuste korraldamine, rakendamine,

sertifitseerimine ja kontroll, tugiteenuste osutamine ning muudest õigusaktidest või

kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmine kooskõlas §-ga 7. Põhimääruse § 6 lg 3 järgi

keskuse teenuseid osutatakse riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksustele, riigi

asutatud sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning vajaduse korral avalikke

ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele ulatuses, mis on seotud vastavate

avalike ülesannete täitmisega. Kohtu hinnangul on kostjaks peetav Riigi Tugiteenuste Keskus

täitmas suhtes hagejaga avalikku ülesannet. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses

on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. HKMS § 2 lg 1 järgi halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste

kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Täiendavalt nõustub kohus

kostja väljatooduga, et pooltevahelist suhet reguleerivad avaliku õiguse normid ning poolte vahel

on subordinatsioonisuhe. Kõigest eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist avalik-

õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest, tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu

maakohtu pädevusse. Hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal leiab kohus, et hagejal on võimalik

oma nõudega pöörduda halduskohtusse.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene

teisiti. Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja

mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada kohtule

taotlus hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik