4-11-4148/8 · 4-11-4148/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-11-4148

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2012. a, Tartu, Kalevi 1

Väärteoasja number 4-11-4148 (2780,07,003814) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi A.L-i kaebus Lõuna Prefektuuri 05.10.2011.a otsusele Kaebuse esitaja A.L Isikukood: 387004042784, elukoht:XXXX RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2

Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 05.10.2011. a otsus muutmata ja A.L-i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud.

A.L karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklus- politseiniku Kaido Iste 05.10.2011. a otsusega LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 160 trahviühikut,

s.o 640 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis A.L 17.09.2011.a kell 12.07 Tartus Muuseumi teel mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,34 mg/l. Väärtegu on tõendatud

2 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, väljatrüki ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on kahetsus.

Menetlusalune isik esitas 26.09.2011.a vastulause, milles tunnistas väärteo toimepanemist, selgitas juhtunu asjaolusid, kahetses ja palus arvestada asjaoluga, et ta ei pannud väärteokirjeldusele vastavat

tegu toime tahtlikult ning oli hoolas selle vältimiseks. Menetlusalune isik palus arvestada kasina majandusliku olukorraga ning tungiva vajadusega juhtida mootorsõidukit koolis käimiseks ning uue töökoha leidmiseks.

Väärteoprotokolli nr AB 1237965 andmetel juhtis A.L 17.09.2011.a kell 12.07 Tartus Muuseumi teel mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,39 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,34 mg/l. Joobeseisund tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0015. Rikkus LS § 69 lg 5 ja

§ 33 lg 11 p 2 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. Menetlusalune isiku ütlustena on protokolli märgitud, et ta juhtis autot, tundes ennast kainena. Kahetsusväärne tegu. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli järgi tuvastati A.L

17.09.2011.a kell 12.07 joobeseisund alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0015. alkomeetri lõplik lugem 0,39 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,34 mg/l. Protokollile on menetlusalune isik andnud allkirja.

Tunnistaja A.V. 17.09.2011.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt teostasid nad Tartu

linnas liiklusjärelevalvet ning seisid Muuseumi tänaval, kus kontrollisid seal liiklevate sõidukite

juhte. Kella 12.07 ajal peatasid nad kontrollimiseks sõiduauto Audi A4 reg.nr XXXX. Juht esitas juhiloa, juhiks osutus A.L. Lastes tal puhuda indikaatorvahendisse Alcoquant 6020, kuvas

puhumisel näiduks 0,46 mg. Nad kutsusid kohale välijuhi tõendusliku alkomeetriga. Kontroll

tõendusliku alkomeetriga puhudes näitas puhumisel näiduks 0,39 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,34 mg/l. Juht oli näiduga nõus ega nõudnud meditsiinilist ekspertiisi. A.L kahetses väga oma tegu.

Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo andmetel (16.12.2011.a) on A.L karistatud väärteokorras 11-l korral, neist 8-l korral liiklusseaduse järgi, sh on temalt juhtimisõigus ära võetud 3-l korral, viimati septembris 2009.a. Kahel korral on A.L karistatud LS § 74 19 järgi: Tartu

Maakohtu 26.11.2008. a LS § 7419

lg 1

järgi rahatrahviga 9000 krooni (575,20 eurot) ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ning Lõuna Politseiprefektuuri LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 11 1000 krooni (709,42 eurot) ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

A.L esitas 24.10.2011.a Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Lõuna Prefektuuri 05.10.2011. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku teos puudub süüteokoosseis.

Kaebaja selgituste kohaselt juhtis ta motorsõidukit seisundis, kui alkoholi kogus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,34 mg/l., kuid ei teadnud seda kuni järelevalve asutuse sekkumiseni. Ka

3 menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokollist ega otsusest ei nähtu, et menetlusalust isikut süüdistataks tahtlikult toime pandud teos. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea

asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik

ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kohtuväline menetleja pidi kontrollima, kas menetlusaluse isiku teos esinevad ettevaatamatusdelikti tunnused. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi asjas nr 3-1-1-90-06 on väljendatud seisukoht: „Tähtis on märkida, et tegemist on ettevaatamatusdeliktiga, mille koosseisupärasele kontrollile on õiguspraktika esitanud konkreetseid nõudeid. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasjas nr 3-1-1-136-05 tehtud otsuses märkinud, et sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje „tegu, tagajärg ja nendevaheline seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Samuti on vaja tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos, samuti lubatud riski ületamine ja tegutsemine normi kaitsealas. Seejuures saab

deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka

hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine.“

Kohtuvälise menetleja otsusest pole võimalik leida midagi, mis oleks isegi ligilähedane

ettevaatamatusdelikti kontrollskeemile. Selle tõttu ei ole võimalik kohtuvälise menetleja otsust jõusse jätta ning maakohus peab asjas tegema uue lahendi.

Nähtuvalt vaidlustatud otsuse põhjendustest on kohtuväline menetleja koguni loobunud ideest sisustada menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo subjektiivne külg ükskõik millise tahtluse või

ettevaatamatuse vormiga ning otsustas seda asendada üldpreventiivsete kaalutlustega. Kohtuvälise

menetleja otsuses sisalduv lõik Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest asjas nr 3-1-1-26-03

(Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül…) ei saa aga käesolevas asjas olla

asjakohane, kuivõrd nimetatud otsuses lahendatud kaasuse esemeks oli joobeseisundis sõiduki juhtimine, milline ei ole mitte kuidagi võrdsustatav käesoleva asja esemega. Eesti karistusõigus ei tunne nn absoluutse vastutusega süütegusid. Iga karistusseadustikule allutatud karistusnorm eeldab toimepanija teos süüteokoosseisu subjektiivse külje olemasolu.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses nõustunud kaebaja vastulauses esitatud põhjendustega,

kuivõrd pole neid kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud. Seega on kohtuväline menetleja möönnud, et menetlusalune isik ei olnud teo, milline vastab LS § 224 lg 2 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, realiseerimisel isegi mitte hooletu olnud.

KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. See, kui tähelepanelik ja kohusetundlik oli käesolevas asjas menetlusalune isik, on detailselt lahti kirjutatud väärteoprotokollile esitatud vastulauses.

Kaebuse esitaja märgib sedagi, et kohtuväline menetleja on lisaks eelloetletud determineerivatele puudustele jätnud täitmata V™S § 72 lg 2 nõude, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja oma

otsuses lahendama kõik V™S § 108 loetletud küsimused. Kohtuväline menetleja kas on lahendamata jätnud või valesti lahendanud vähemalt viidatud paragrahvi punktides 1, 2, 4 loetletud küsimused. Eeltoodust tulenevalt ei saa tekkida kahtlust selles, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub vaidlusteta tühistamisele.

V™S § 87 kohaselt seab väärteoprotokoll kohtulikus kaebemenetluses asja arutamise piirid. Vaidlustatud otsuse aluseks olevast väärteoprotokollist nr AB 1237965 nähtuvalt ei ole eelviidatud

küsimuste lahendamine menetlusalust isikut süüstaval moel lahendatavad: väärteokirjeldusest ei

nähtu andmeid, milliste põhjal oleks võimalik sisustada menetlusaluse isiku poolt subjektiivse

koosseisu täitmist. RKKO 3-1-1-45-11 p 9: „Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll

samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab

4 väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata,

kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik

need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.“

On ilmne, et käesolevas asjas koostatud väärteoprotokoll eelnimetatud nõuetele ei vasta. Kohtuväline menetleja on jätnud täitmata kohustuse koguda tõendeid menetlusaluse isiku süüdi või süütu olekus ning mugavust eelistades vormistanud väärteoprotokolli hetkel, mil väidetava väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud talle selged. Kohtuväline menetleja on loobunud ka menetlusaluse isiku korralikust ülekuulamisest, asendades selle tema poolt ütluste kirjapanemise võimaldamisega

vabas vormis viiele olemasolevale kirjareale väärteoprotokollis ning soovitades täielikud ütlused anda vastulauses. Selliselt on kohtuväline menetleja rikkunud endal lasuvat tõendamiskoormust (RKKO 3-1-1-48-08 p 9).

Olukorras, kus kohtuväline menetleja on jätnud osa tõendeid kogumata ning vormistanud

väärteoprotokolli, kandes sinna puuduliku väärteokirjelduse, on ta rikkunud süüdimõistva otsuse

tegemisel oluliselt menetlusõigust. Selline rikkumine aga välistab ka edaspidises menetluses menetlusaluse isiku süüdimõistmise ilma kohtu poolt oluliselt menetlusõigust rikkumata, laiendades

väärteoprotokollis teokirjeldust. RKKO 3-1-1-45-11: „V™S § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.“ Menetlusalune isik ei pea vajalikuks korrata tema poolt juba väärteoprotokollile esitatud vastulauses

toodut täies ulatuses, kuid juhib kohtu tähelepanu vastulauses esitatud tähtsatele faktilistele asjaoludele:

- menetlusalune isik kontrollis enne sõidu alustamist enda poolt väljahingatava õhu

alkoholisisaldust autoriteetse alkomeetriga;

- menetlusalune isik arvestas koosmõjus alkomeetri näitu ning enesetunnet ja saavutas

veendumuse, et tema poolt väljahingatavas õhus ei ole alkoholi;

- menetlusalune isik oli nõutavalt hoolas vältimaks süüteotunnustele vastava teo realiseerimist.

Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et tema poolt oli tahtmatult toimepandud moraalselt taunitav ning äärmiselt ebameeldiv tegu, mis ei ole aga väärteo korras karistatav.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja, Lõuna Prefektuuri 05.10.2011 otsus A.L-i karistamiseks on vastavuses rikkumise raskusega. Otsuse tegemisel

on arvestatud menetlusaluse isiku varasemaid kehtivaid karistusi liiklusalaste süütegude eest,

muuhulgas ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Otsus vastab V™S § 74 ja § 108 toodud nõuetele. Väärteoprotokoll on

koostatud samuti järgides V™S § 69 nõudeid. Kohtuväline menetleja taotleb jätta otsus A.L-i suhtes muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtu järeldused.

5 Kohus lahendab A.L-i kaebuse kohtuvälise menetleja 05.10.2011. a otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lg 5 järgi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades (1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. (2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi

või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. (3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni,

kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus

(1) Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus on väärteomaterjalide ja tõendite uurimise tulemusena jõudnud järeldusele, et A.L-i kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud A.L-i joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine

otsuses märgitud kohas, kirjeldatud viisil ja ulatuses. Mõõtetulemusi tõendavad tunnistaja A.V. ütlused. Tõendatud on teo toimepanemise aeg ja koht. A.L rikkus LS § 33 lg 11 p 2 keeldu

sellega, et juhtis mootorsõidukit alkoholi tarvitamise järel, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus kõrgem LS § 69 lg 5 märgitust. Rikkumisele järgneb vastutus LS § 224 lõigete 2 järgi, sest A.L mõõdeti ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud piirides. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik seletanud, et tundis ennast kainena. Väga kahetsusväärne tegu. Menetlusaluse isiku seletus ei välista joobe võimalikkust. Ta andis teole ka hinnangu.

6

Vastulauses on menetlusalune isik kirjeldanud põhjalikumalt alkoholi tarvitamise asjaolusid ja

kestust, samuti tegevusi peale alkoholi tarvitamist. Ta teadis ees olevatest tähtsatest tegevustest,

milleks oli tarvis kasutada sõidukit. Väidetavalt kasutas menetlusalune isik enne sõitma asumist kommertsalkomeetrit enda seisundi kontrollimiseks. Ta sai tulemuseks alkomeetri positiivse näidu. Uuel katsel pärast mõningaid toiminguid oli tulemuseks nullseis. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole alust väita süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmist. KarS § 17 lg 3 järgi seaduse mitteteadmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Tähtsast olulisest

asjaolust, alkomeetriga enda seisundi kontrollimisest ei ole menetlusalune isik esialgsetes ütlustes rääkinud. Alkoholi tarvitamise asjaoludest ja kestusest ning sellele järgnenud suhteliselt lühikesest ajast kuni sõitma asumiseni pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava

asjaolu saabumist ja vähemalt möönma seda. Kohus järeldab, et tegu on toime pandud kaudse

tahtlusega. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebuse lahendamisel kohaldatavad Riigikohtu lahendid, milles käsitletakse ettevaatamatusdelikti. Õige on kaebuses märgitud väide selles, et väärteomenetluses peab väärteoprotokoll kandma sama funktsiooni, mis on süüdistusaktil kriminaalmenetluses.

Kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis on kirjeldatud samad asjaolud. Otsuses on

nimetatud tõendid, mille alusel otsus tehti. Materjalidest nähtub, et tõendid olid väärteoprotokolli tegemise ajaks ka olemas. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli koostamisel saanud anda seletuse

omakäeliselt. Asjaolu kommertsalkomeetrist, mida ta vastulauses on nimetanud, on jäänud seletamata. Selle kasutamisest oli võimalik kohe teada anda oma esimeses seletuses. Seda ei piiranud väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ütlusteks ettenähtud dokumendi väli. Ruumi lause lisamiseks oli. Ka ei ole menetlusalune isik avaldanud soovi täiendavate tõendite kogumiseks. Olemasolevatest

asjaoludest lähtudes ei ole põhjust kohtuvälisele menetlejale ette heita tõendite kogumata jätmist. Otsuses ja väärteoprotokollis kirjeldatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on sama. Seetõttu ei ole alust järeldada, et menetlusalune isik ei ole saanud oma õigusi kaitsta. Eeltoodud põhjustel ei ole asjakohased kaebuses esitatud viited Riigikohtu lahenditele, milles käsitletakse menetlusõiguse

rikkumist, kohtuvälisel menetlejal lasuva tõendamiskoormuse rikkumist ja väärteoasja arutamise piiride ületamisega kaitseõiguse rikkumist.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusõiguse rikkumist. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on jälgitav ja järeldused on vastavuses kogutud tõenditega. A.L-i süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud.

A.L iseloomustab tema liiklusseaduse rikkumistega seotud varasem karistatus. LS §-s 74 19

ettenähtud väärteokoosseis on

teo toimepanemise ajal kehtinud LS §-s 224 kirjeldatud

väärteokoosseis ja karistatav tegu. A.L-i samasugused väärteod jätkuvad vaatamata karistustele. Teda ei ole mõjutanud samasugustest tegudest hoiduma ka lisakaristus – mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmist põhjendanud

üldperentiivsete asjaoludega. Menetlusalust isikut arvestades on temale karistuse määramisel

üldpreventiivsed eesmärgid põhjendatud. Lisakaristuse määramine korduvalt samasuguse teo

toimepanemise eest võib A.L mõjutada hoiduma edaspidi samasuguste tegude toimepanemisest. Määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatud karistamise alustega.

Ene Muts kohtunik