2-25-113245/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada tsiviilasja nr 2-25-113245 menetlus, Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole riigilõivu 91,86 euro tagastamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-25-113245/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-113245 menetlus, Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole riigilõivu 91,86 euro tagastamiseks.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
11. august 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-113245
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus
Tsiviilasi
Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso avaldus
osaühing BUENAS vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso
(registrikood 10084340)
Avaldaja seaduslik esindaja: M E
Võlgnik: osaühing BUENAS (registrikood 10173813)
Võlgniku lepinguline esindaja: A V
RESOLUTSIOON:
1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-113245 menetlus, Osaühing Arhitektuuribüroo Eek &
Mutso avalduses osaühing BUENAS vastu võla nõudes, seoses kompromissi
sõlmimisega poolte vahel ning kinnitada alljärgnev kompromiss:
1.1.
Võlgnik tasub avaldaja 03.12.2024 arvel nr 01-12-24 märgitud summast 50%,
so 2653,50 eurot (sh 22% käibemaks), avaldaja arvelduskontole nr xxx, AS
Swedbank, hiljemalt kahe tööpäeva jooksul arvates kohtu poolt kompromissi
määrusega kinnitamisest. Võlgnik märgib maksekorralduse selgituseks
„Kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-113245“.
1.2.
Pooled leppisid kooskõlas TsMS § 168 lg 3 kokku, et nende menetluskulud
seoses tsiviilasjaga nr 2-25-113245 jäävad poolte enda kanda.
1.3.
Avaldaja kinnitab, et pärast võlgniku poolt käesoleva kompromissi punktis
1.1. märgitud summa avaldajale tasumist puuduvad avaldajal mistahes nõuded
võlgniku vastu, sh avaldaja 13.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud
nõuded ja avaldaja koostatud projektiga seotud autoriõigustest tulenevad varalised
nõuded.
2. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole riigilõivu 91,86 euro tagastamiseks.
3. Määrus saata pooltele.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud ja määruse põhjendused
Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks. Pooled esitasid 18.06.2025 kohtule kompromisslepingu. Pärnu Maakohus
andis 25.07.2025 kohtumäärusega asja hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 ning 3 sätestavad, et makseettepaneku
koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses
menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises
taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning
avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada või
kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku
kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva
seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled
on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise
korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed
nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud
tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks
on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub
rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 8 lg 2, 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 4.
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.
Avaldaja on taotlenud TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS §
150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita
menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata
jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei
tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et
kuivõrd Pärnu Maakohus on 25.07.2025 kohtumäärusega andnud asja menetlemiseks
hagimenetlusse üle ja riigilõiv on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, siis TsMS § 150 lg 3
kohaselt kohus ei tagasta kompromissi kinnitamise korral maksekäsu kiirmenetluses tasutud
riigilõivu, mistõttu avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ja kohus
jätab taotluse rahuldamata.
Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et:
-
Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset
tõestamist.
-
Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa
seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda
võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele
tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,
jätkub.
-
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja
vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist
loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei
tulene teisiti.
Pooled leppisid kokku, et loobuvad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik
kohtunik