Legislator Case Law & Legislation
2-25-113245/3 AI generated

2-25-113245/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-113245/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-113245 menetlus, Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole riigilõivu 91,86 euro tagastamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-25-113245/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-113245 menetlus, Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole riigilõivu 91,86 euro tagastamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-113245

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso avaldus

osaühing BUENAS vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso

(registrikood 10084340)

Avaldaja seaduslik esindaja: M E

Võlgnik: osaühing BUENAS (registrikood 10173813)

Võlgniku lepinguline esindaja: A V

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-113245 menetlus, Osaühing Arhitektuuribüroo Eek &

Mutso avalduses osaühing BUENAS vastu võla nõudes, seoses kompromissi

sõlmimisega poolte vahel ning kinnitada alljärgnev kompromiss:

1.1.

Võlgnik tasub avaldaja 03.12.2024 arvel nr 01-12-24 märgitud summast 50%,

so 2653,50 eurot (sh 22% käibemaks), avaldaja arvelduskontole nr xxx, AS

Swedbank, hiljemalt kahe tööpäeva jooksul arvates kohtu poolt kompromissi

määrusega kinnitamisest. Võlgnik märgib maksekorralduse selgituseks

„Kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-113245“.

1.2.

Pooled leppisid kooskõlas TsMS § 168 lg 3 kokku, et nende menetluskulud

seoses tsiviilasjaga nr 2-25-113245 jäävad poolte enda kanda.

1.3.

Avaldaja kinnitab, et pärast võlgniku poolt käesoleva kompromissi punktis

1.1. märgitud summa avaldajale tasumist puuduvad avaldajal mistahes nõuded

võlgniku vastu, sh avaldaja 13.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud

nõuded ja avaldaja koostatud projektiga seotud autoriõigustest tulenevad varalised

nõuded.

2. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole riigilõivu 91,86 euro tagastamiseks.

3. Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud ja määruse põhjendused

Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Pooled esitasid 18.06.2025 kohtule kompromisslepingu. Pärnu Maakohus

andis 25.07.2025 kohtumäärusega asja hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 ning 3 sätestavad, et makseettepaneku

koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses

menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises

taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning

avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada või

kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku

kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva

seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled

on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise

korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud

tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks

on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub

rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 8 lg 2, 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 4.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

Avaldaja on taotlenud TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS §

150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita

menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata

jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei

tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et

kuivõrd Pärnu Maakohus on 25.07.2025 kohtumäärusega andnud asja menetlemiseks

hagimenetlusse üle ja riigilõiv on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, siis TsMS § 150 lg 3

kohaselt kohus ei tagasta kompromissi kinnitamise korral maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu, mistõttu avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ja kohus

jätab taotluse rahuldamata.

Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et:

-

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist.

-

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

-

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Pooled leppisid kokku, et loobuvad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik