2-25-6307/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6307

Tsiviilasi

Bondora AS hagi R. B. S. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

16 589,04 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindajad esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: R. B. S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

05.08.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja Bondora AS-i 21.05.2025 avaldus hagist osaliseks loobumiseks ning

lõpetada tsiviilasja 2-25-6307 menetlus Bondora AS hagis R. B. S. vastu järgmistes

nõuetes: laenu tagastamise nõudes lepingu BL2639084 alusel summas 170,95 eurot;

intressinõudest nõudes lepingu BL2639084 alusel summas 213,79 eurot; kuni 24.04.2025

sissenõutavaks muutunud viivisenõudes summas 1225,93 eurot, sissenõudekulude

nõudes summas 19,99 eurot, haldustasu nõudes summas 26,92 eurot, samuti

edasiulatuvas viivisenõudes võlgnevuselt 2033,06 eurot alates 24.04.2025 lepingujärgses

intressimääras 32,32% aastas.

2. Rahuldada Bondora AS hagi R. B. S. vastu osaliselt.

3. Rahuldada Bondora AS hagi R. B. S. vastu hageja Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel

09.04.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2700769 tulenevates nõuetes.

4. Välja mõista kostjalt R. B. S. (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood

11483929) kasuks Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel 09.04.2022 sõlmitud

krediidilepingust nr BL2700769 tulenev põhivõlg 8400 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivis perioodil 08.08.2022 kuni 24.04.2025 summas 2546,29 eurot, samuti

mõista välja edasiulatuv viivis põhinõudelt (8400 eurot) alates 25.04.2025 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi R. B. S. vastu hageja Bondora AS ja kostja R. B. S.

vahel 08.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2639084 tulenevates nõuetes.

6. Jätta menetluskulud seoses nõudega, millest hageja loobus, hageja Bondora AS kanda,

ja ülejäänud osas poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

2-25-6307

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 24.04.2025 hagi R. B. S. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

2. Vastavalt 24.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt krediidiandja Bondora AS ja

kostja R. B. S. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid võlgnevusi. Kostja kohustus

krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

08.03.2022 krediidileping nr BL2639084

3. Kostja ja Bondora AS vahel on 08.03.2022 sõlmitud krediidileping nr BL2639084, mille

alusel sai kostja krediiti 2020 eurot; krediidi kulukuse määr 49,62% aastas, lepingutasu 120

eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas, intressimäär 32,32% aastas, 60 osamakset (iga kuu 3.

päev), makseperiood 04.04.2022 kuni 03.03.2027.

4. Hagiavalduse p 2.2.4 kohaselt on kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus

nimetatud maksed: 03.05.2022 osamakse 74,99 eurot, 03.06.2022 osamakse 74,99 eurot,

04.07.2022 osamakse 74,99 eurot, 03.08.2022 osamakse 74,99 eurot. Täiendavalt oli hageja

väljastanud kostjale arve 5 eurot VÕS § 113² lg 1 alusel ja arve 14,99 eurot VÕS § 113² lg 2 p 1

alusel sissenõudmiskuludena.

5. Hageja edastas 05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav 30-päevane tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ütles lepingu 08.08.2022 üles,

kuivõrd kostja ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

6. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr BL2639084

järgmised nõuded: põhivõlg kokku 2006,14 eurot; intressid 213,79 eurot; haldustasu 26,92 eurot;

võla sissenõudmiskulud 19,99 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviseid 1782,23 eurot

võlgnevuselt 2033,06 eurot alates 08.08.2022 (lepingu ülesütlemise päev) kuni 24.04.2025

(hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 32,32% aastas;

edasiulatuvad viivised võlgnevuselt 2033,06 alates 24.04.2025 lepingujärgses intressimääras

32,32% aastas;

09.04.2022 krediidileping BL2700769

7. Kostja ja Bondora AS vahel on 09.04.2022 sõlmitud krediidileping nr BL2700769, mille

kohaselt sai kostja krediiti 8931 eurot; krediidi kulukuse määr 38,01% aastas, lepingutasu 531

2-25-6307

eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas, intressimäär 23,83%, 60 kuumakset (iga kuu 3.

päev), makseperiood 03.05.2022 kuni 05.04.2027.

8. Hagiavalduse p 2.3.4 kohaselt on kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus

nimetatud maksed: 03.05.2022 tagasimakse 244,39 eurot, 03.06.2022 tagasimakse 285,81 eurot,

04.07.2022 tagasimakse 285,81 eurot ja 03.08.2022 tagasimakse 285,81 eurot.

9. Hageja edastas 05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav 30-päevane tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ütles lepingu 08.08.2022 üles,

kuivõrd kostja ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

10. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr BL2700769

järgmised nõuded: põhivõlg kokku 8400 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviseid 2546,29 eurot

põhivõlgnevuselt 8400 eurot alates 08.08.2022 (lepingu ülesütlemise päev) kuni 24.04.2025

(hagiavalduse esitamise päev) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; edasiulatuvad

viivised põhinõudelt alates 24.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisest

11. Hagiavalduse kohaselt on 08.03.2022 krediidilepingu nr BL2639084 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto

väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid.

Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 2387,16 eurot. Kostja

pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 393,31 eurot ja analüüsis on

hageja aluseks võtnud elamiskuludena 716 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt

avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum. Arvestades uue laenu kuumakset (74,99

eurot), teisi kohustusi (393,31 eurot), elamiskulusid (716 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal

kuul vaba raha 1202,86 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse

krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud

kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav

vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja

on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase

teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust

ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel. Krediidiandja jõudis eeltoodud

andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

12. Hagiavalduse kohaselt on 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto

väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid.

Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 971,35 eurot.

13. Harju Maakohus kohustas 25.04.2025 kohtumäärusega hagejat täpsustama hagiavaldust

(täpsustama nõudeid, asjaolusid ja hagihinda) ning haginõuet. Kohus asus 25.04.2025

kohtumääruses esialgsele seisukohale, et kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed

piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja

oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Sama määrusega kohustas kohus hagejat esitama

kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg

7 sätestatuga 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

14. Hageja esitas 06.05.2025 vastuväite kohtu tegevusele, menetluskulude nimekirja ja kostja

pangakonto väljavõtte.

15. Kohus asus 06.05.2025 kohtumääruses pärast kostja pangakonto väljavõttega tutvumist

taaskord esialgsele seisukohale, et kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed

piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja

2-25-6307

oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Sama määrusega kohustas kohus hagejat esitama

kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg

7 sätestatuga hiljemalt 20. mai 2025.

16. Hageja esitas 21.05.2025 ümberarvutuse, mille kohaselt on hageja nõudeks

põhivõlgnevus kokku 10 235,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised hagiavalduse

esitamiseni 3102,59 eurot ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (10 235,19 eurot) alates

24.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Ülejäänud nõuetest kostja vastu hageja loobus. Teavet krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hageja ei esitanud.

17. Hageja selgitab, et 08.03.2022 krediidilepingu nr BL2639084 alusel sai kostja krediiti

2020, millest kostjale väljastati 1900 eurot ja 120 eurot arvestati lepingutasuks ning 09.04.2022

krediidilepingu nr BL2700769 alusel sai kostja krediiti 8931 eurot, millest kostjale väljastati

8400 eurot ja 531 eurot arvestati lepingutasuks. Kostja kohustus krediidi tagastama vastavalt

lepingute maksegraafikule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt,

mistõttu edastas hageja kostjale 05.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei kõrvaldanud ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles hageja lepingud 08.08.2022 üles.

18. Hageja selgitab, et kuivõrd kostja sai krediidilepingu nr BL2639084 alusel krediiti 1900

eurot ja tegi tagasimakseid kokku 64,81 eurot, on hageja põhinõudeks 1835,19 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisteks 556,30 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi

esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud,

kuivõrd kostja oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022,

04.07.2022 ja 03.08.2022 osamaksed. Krediidilepingu nr BL2700769 alusel sai kostja krediiti

8400 eurot ja ei teinud ühtegi tagasimakset, seega on hageja põhinõudeks 8400 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisteks 2546,29 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi

esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud,

kuivõrd kostja oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022,

04.07.2022 ja 03.08.2022 osamaksed.

19. Kostjale R. B. S. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes 22.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (05.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.

Hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

07.06.2025, kuid kostja oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 17.06.2025) ei esitanud.

Kohtukutse 05.08.2025 kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes 23.07.2025, kuid kostja 05.08.2025 kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Loobumise vastuvõtmine

20. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest osaline

loobumine (s.o seadusjärgseid nõudeid ületavas osas) tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasja

menetlus osaliselt.

21. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest,

määrates kostjale vastamise tähtaja. Hageja esitas 08.05.2025 avalduse osaliselt hagiavaldusest

loobumiseks, milline on kostjale kätte toimetatud ja kostja seisukohta ei esitanud.

2-25-6307

22. Hageja loobus nõuetest järgmiselt: laenu tagastamise nõudest lepingu BL2639084 alusel

summas 170,95 eurot (2006,14 – 1835,19); intressinõudest nõudest lepingu BL2639084 alusel

summas 213,79 eurot; kuni 24.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas

1225,93 eurot (1782,23 - 556,30) ja sissenõudekulude nõudest summas 19,99 eurot, haldustasu

nõudest summas 26,92 eurot, samuti edasiulatuvast viivisenõudes võlgnevuselt 2033,06 alates

24.04.2025 lepingujärgses intressimääras 32,32% aastas.

23. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega

puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb

hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu

vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.

25. Vastavalt eeltoodule võtab kohus hageja Bondora AS-i 21.05.2025 avalduse

hagiavaldusest osaliselt loobumiseks vastu ning lõpetab tsiviilasja 2-25-6307 menetluse ülal

punktis 22 loetletud nõuete osas seoses hageja hagiavaldusest osalise loobumisega.

Hagi lahendamine

26. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud, s.o krediidilepingust nr

BL2700769 tuleneva põhinõude ja viiviste osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

27. Vastavalt 21.05.2025 hagiavalduse täiendusele nõuab hageja kostjalt krediidiandja

Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel sõlmitud järgmistest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid

võlgnevusi:

27.1.

08.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2639084 tulenev on põhivõlg

1835,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 556,30 eurot (s.o alates lepingu

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni;

27.2.

09.04.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2700769 tulenev põhivõlg 8400

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 8400 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras perioodi 08.08.2022 kuni 24.04.2025 eest 2546,29 eurot ning

edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

28. Kohus tuvastab, et kostja ja Bondora AS sõlmisid 08.03.2022 krediidilepingu nr

BL2639084 laenusummaga 2020 eurot (dtl 11 jj) ja 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769

laenusummaga 8931 eurot (dtl 32 jj). Kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud lepingud on

tarbijakrediidilepingud.

29. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

2-25-6307

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

30. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

31. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

32. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

33. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

34. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

35. Hagiavalduse kohaselt on 08.03.2022 krediidilepingu nr BL2639084 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto

väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid.

Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 2387,16 eurot. Kostja

pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 393,31 eurot ja analüüsis on

hageja aluseks võtnud elamiskuludena 716 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt

avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum. Arvestades uue laenu kuumakset (74,99

eurot), teisi kohustusi (393,31 eurot), elamiskulusid (716 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal

kuul vaba raha 1202,86 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse

krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud

2-25-6307

kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav

vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja

on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase

teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust

ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel. Krediidiandja jõudis eeltoodud

andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

36. Hagiavalduse kohaselt on 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto

väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid.

Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 971,35 eurot.

37. Kohus asus 25.04.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole

vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud.

38. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes

registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole

piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses.

39. Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenuandja kontrollis kostja sissetulekuid ja

kohustusi kostja pangakonto väljavõtetest. Hageja esitas 06.05.2025 kostja pangakonto

väljavõtte perioodi 16.02.2021 kuni 09.04.2022 kohta. Hageja lisatud kontoväljavõttest nähtub,

et kostjal on mitmeid erinevaid arvelduskontosid, milliste väljavõtteid hageja ei ole kohtule

esitanud. Lisaks nähtub kontoväljavõttest, et hageja kontolt on toimunud suures ulatuses

väljaminekud erinevatele hasartmänguportaalidele (sh Optiwin OÜ, Unibet, Triogames OÜ).

Samuti on eeltoodud portaalidest näha sissetulekuid. Lisaks on kostjal kohustused AS Inbank,

Holm Bank AS, Telia Eesti, Nord Collect OÜ ees.

40. Seega pole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja

laenutaotluses esitatule.

41. Hageja väited, mille kohaselt olukorras, kus hageja tugineb väitele, et ta ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tagajärjel võiks olla kokkulepe lepingujärgse

intressi kohaldamiseks tühine, on hageja hinnangul piisav väite põhistamisest TsMS § 235 järgi,

on selges vastuolus Riigikohtu lahendis 2-21-13098 (p 24) märgituga, mille kohaselt

krediidiandjal lasub tõendamise, mitte põhistamise kohustus, kuivõrd krediidiandja peab ka

kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral

esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse.

42. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes

väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata

seadusest tulenevat kohustust.

43. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

44. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

2-25-6307

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

45. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 34-40), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

46. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

08.03.2022 krediidileping nr BL2639084

47. Hageja 21.05.2025 ümberarvutuse (dtl 115 jj) kohaselt on hageja põhinõudeks 1835,19

eurot. Hageja selgitab, et kuivõrd kostja sai krediidilepingu nr BL2639084 alusel krediiti 1900

eurot ja tegi tagasimakseid kokku 64,81 eurot, on hageja põhinõudeks 1835,19 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisteks 556,30 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi

esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud,

kuivõrd kostja oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022,

04.07.2022 ja 03.08.2022 osamaksed.

48. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud 08.03.2022 krediiti 1900 eurot (dtl 53). Kostja on

lepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 64,81 eurot.

49. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja

05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 61-62), milles anti kostjale täiendav 30-

päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o

05.07.2022, oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 03.05.2022, 03.06.2022,

04.07.2022. Hageja ütles 08.08.2022 lepingu üles (dtl 63), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul.

50. Hageja ei ole esitanud tagasimaksete uuesti määramist (maksegraafikut) vaatamata kohtu

asjaomasele tähtajale ja selgitustele. Krediidilepingu nr BL2639084 alusel sai kostja krediiti

1900 eurot, mille kohustus tagastama 60 osamaksena perioodil 04.04.2022 kuni 03.03.2027.

Lepingujärgse maksegraafiku kohaselt oli 04.04.2022 makse põhiosa summa 13,86 eurot,

03.05.2022 makse põhiosa summa 14,23 eurot, 03.06.2022 makse põhiosa summa 14,61 eurot ja

04.07.2022 makse põhiosa summa 15,01 eurot. Kostja tegi tagasimakseid 64,81 euro ulatuses.

Seega on kostjal tasutud järgmised osamaksed: täielikult 04.04.2022, 03.05.2022, 03.06.2022 ja

04.07.2022 makse põhiosa summad ning osalisel 03.08.2022 makse põhiosa summas 7,1 eurot.

Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 05.07.2022 ja leping öeldi üles 08.08.2022. Hageja poolt

21.05.2025 seadusjärgse nõude (dtl 115 jj) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu

ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 05.07.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses ühegi

osamaksega, veel vähem kolme üksteisele järgneva osamaksega.

51. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 05.07.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa

tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 08.08.2022 üles öelda ning leping

kehtib. Seega ei ole hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet summas 1835,19 eurot.

52. Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtu hinnangul ei ole nõuded krediidilepingu nr BL2639084 osas selged. Kohus andis hagejale

2-25-6307

25.04.2025 ja 06.05.2025 kohtunõuetega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 7

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Hageja ei esitanud kohtule teavet krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta (s.o maksegraafikut) kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga. Seetõttu pole kohtul võimalik tuvastada, kas ümberarvutuse puhul oleks

krediidilepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv lähtuvalt uuesti määratud tagasimaksetest ega ka

seda, kas ja millised osamaksed on muutunud sissenõutavaks ja/või muutuvad tulevikus

sissenõutavaks.

53. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

54. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 25.04.2025 ja 06.05.2025

kohtunõuetest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja

hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas

lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded seoses 08.03.2022

krediidilepinguga nr BL2639084 ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel

jätab kohus hageja nõuded kostja vastu seoses 08.03.2022 krediidilepinguga nr BL2639084

rahuldamata.

09.04.2022 krediidileping BL2700769

55. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 8400 eurot, kuivõrd kostja sai

09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 alusel krediiti 8400 eurot, kuid kostja ei ole

lepingut nõuetekohaselt täitnud ega tagasimakseid teinud. Hagiavalduse p 2.3.4 kohaselt on

kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 03.05.2022 tagasimakse

244,39 eurot, 03.06.2022 tagasimakse 285,81 eurot, 04.07.2022 tagasimakse 285,82 eurot ja

03.08.2022 tagasimakse 285,81 eurot.

56. Hageja 21.05.2025 ümberarvutuse (dtl 115 jj) kohaselt on hageja põhinõudeks 8400 eurot.

Hageja selgitab, et krediidilepingu nr BL2700769 alusel sai kostja krediiti 8400 eurot ja ei

teinud ühtegi tagasimakset, seega on hageja põhinõudeks 8400 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisteks 2546,29 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni)

ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd kostja

oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022

ja 03.08.2022 osamaksed.

57. Hageja on tõendanud (dtl 32, dtl 54), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 8400 eurot.

58. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja

laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja

05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 61-62), milles anti kostjale täiendav

30-päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga,

s.o 05.07.2022, oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 03.05.2022,

03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022. Hageja ütles 08.08.2022 lepingu üles (dtl 63), kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2-25-6307

59. Hageja ei ole esitanud tagasimaksete uuesti määramist (maksegraafikut). Krediidilepingu nr

BL2700769 alusel sai kostja krediiti 8400 eurot, mille kohustus tagastama 60 osamaksena

perioodil 03.05.2022 kuni 05.04.2027. Seega igakuiste võrdsete osamaksetega 140 eurot

(8400/60 eurot). Kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Seega on kostja

võlgnevuses järgiste osamaksetega: 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022.

Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 05.07.2022 ja leping öeldi üles 08.08.2022. Kuivõrd

kostja oli lepingu 05.07.2022 ülesütlemise hoiatuse ja 08.08.2022 lepingu ülesütlemise teate

saatmise seisuga võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 03.05.2022, 03.06.2022,

04.07.2022 maksetega), sest ei teinud lepingute alusel ühtegi tagasimakset, on lepingu

ülesütlemine 08.08.2022 jätkuvalt kehtiv. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

8400 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 8400 eurot

põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude.

60. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised

2546,29 eurot, s.o krediidilepingu nr BL2700769 puhul põhivõlgnevuselt 8400 eurot alates

08.08.2022 (lepingu ülesütlemise päev) kuni 24.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 24.04.2025. Kohus

rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

8400 eurot perioodi 08.08.2022 kuni 24.04.2025 eest 2546,29 eurot (08.08.2022 kuni

31.12.2022 määraga 8% aastas 268,80 eurot; 01.01.2023 kuni 30.06.2023 määraga 10,5%

aastas 437,38 eurot; 01.07.2023 kuni 31.12.2023 määraga 12% aastas 508,14 eurot;

01.01.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas 522,12 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024

määraga 12,25% aastas 517,31 eurot, 01.01.2025 kuni 24.04.2025 määraga 11,15% 292,54

eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude 2546,29 eurot.

61. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 24.04.2025 (s.o hagiavalduse

esitamise päevast) kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhjendatud põhinõudelt (8400 eurot) alates

25.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus märgib, et viiviseid ei saa nõuda ühe ja sama päeva (s.o

24.04.2025) eest topelt, s.o nii sissenõutavaid viiviseid 24.04.2025 seisuga kui ka

edasiulatuvaid viiviseid alates 24.04.2025 (s.o hagi esitamise kuupäev).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

62. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud seoses

nõudega, millest hageja loobus, hageja kanda.

63. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

64. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

65. Kohus asub seisukohale, et nõude osas, millest hageja ei loobunud, ja mille kohus rahuldas

ühe lepingu osas seadusjärgses ulatuses ja teise lepingu osas jättis rahuldamata, on õiglane ja

põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

66. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus

seoses sellega, et hageja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise põhimõtet ehk

hageja kui krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes. Seega on tarbijale antud

laenu, mille teenindamiseks ei ole tarbija võimeline. Võlgnevusse sattumine on sellisel juhul

2-25-6307

sisuliselt vältimatu. Juhul, kui hageja ei oleks kostjale vastutustundetult laenu andnud, ei

oleks hagejal tekkinud vajadust ka seadusjärgses määras võlgnevust kohtulikult sisse nõuda.

67. Seega on kirjeldatud olukorras tarbijast kostja asetamine olukorda, kus ta peaks hagi osalise

rahuldamise korral kandma mistahes hageja menetluskulusid, ebaõiglane ning põhjendamatu.

Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

68. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 22.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja

eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik