4-11-4505/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 19.12.2011.a.

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär

Maire Viksi

Vaidlustatud lahend PP Korrakaitsebüroo LMT 25.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,015508 R.R karistamises LS § 227 lg 2 järgi

Kaebuse esitanud isik R.R, , isikukood xxx elukoht xxx töökoht OÜ CI

Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja – PP Korrakaitsebüroo LMT - esindaja Triinu Riigor kaebuse esitaja R.R kaitsja Helmeri Indela

LÕPPOSA

Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 25.10.2011.a.väärteoasjas nr. 2302,11,015508 tehtud otsus muutmata ja R.R kaebus rahuldamata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva

jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

EDASIKAEVATUD OTSUSE SISU R.R karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot ja lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks selle eest, et tema 06.10.2011.a. kella 16:50 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt. 35. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra, sõites kiirusega 119+-4 km/h, lubatud sõidukiirus 90 km/h.

Väärteoasi nr.4-11-4505

KAEBUS Taotletakse otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p. 1 alusel. Leitakse, et

nii väärteoprotokollis kui kohtuvälise menetleja otsuses on jäetud avamata LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused, mis on väärteomenetluse oluline rikkumine ja tähendab kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist V™S §

129 lg 1 p. 1 alusel. Kohtul ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

Alternatiivselt viidatakse ka asjaolule, et menetlusaluse isiku väidetavas teos esines õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 30 ning § 27 alusel. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. R.R ületas kiirust neljast autost koosnevast kolonnist möödasõitu tehes. LS § 51 lg 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. LS § 51 lg 4 ei sätesta eeskirjasid või

juhiseid, kuidas tuleb möödasõit katkestada või milles möödasõidu katkestamine peaks seisnema. Olukorras, kus kaebuse esitaja oli muu hulgas mööda sõitmas pikast raskeveokist, oli

tal sisuliselt kaks võimalust: 1)pidurdada tugevalt ja reastuda raskeveoki taha või 2)lisada

sõidukiirust ning jõuda raskeveokist ette. Kaebuse esitaja leidis, et ohutum on lisada natuke

sõidukiirust, kui hakata raskeveokiga kohakuti olles äkitselt pidurdama ning raskeveoki taga liikuvaid sõidukijuhte häirima. Kuivõrd LS § 51 lg 4 ei sätesta möödasõidu katkestamise viisi,

võib ükskõik millisel ohutul viisil möödasõidu katkestada. Seega valis kaebuse esitaja kohustuste kollisiooni olukorras tegutsedes ilmselgelt olulisema kohustuse täitmise, mistõttu ei ole KarS § 30 alusel võimalik kaebuse esitajale õiguslikult ette heita lubatud sõidukiiruse ajutist ületamist.

Taganemata ülalmärgitutest, on kaebuse esitaja seisukohal, et talle lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud. See on ebaproportsionaalne ega vasta süü suurusele.

Otsuse motiivid Vastavalt V™S §-le 69 lg 2 p. 1 märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ja vastavalt V™S §-le 74 lg 1 p. 6 märgitakse kohtuvälise

menetleja otsuses väärteo lühikirjeldus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii

tahtlik kui ettevaatamatu tegu, mistõttu seadusandja ei ole nõudnud, et väärteoprotokollis ja

kohtuvälise menetleja otsuses peab märkima ka subjektiivse külje vormi. See tuleneb ka

asjaolust, et väärteokoosseise on väga palju ning subjektiivse külje eraldi tuvastamise

mittevajadusega vabastatakse kohtuväline menetleja isiku psüühilise suhtumise vormi kindlakstegemise nõudest, mis tunduvalt kergendab kohtuvälise menetleja tööd ja kiirendab väärtegude kohtuvälist menetlemist. Seega subjektiivse tunnuse märkimine väärteoprotokollis ja otsuses ei ole obligatoorne. See võib olla märgitud, kuid ei pea olema.

Kui väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole välja toodud väärteo subjektiivset koosseisu, siis on kohtul õigus subjektiivne koosseis tuvastada. Kohus nõustub kaitsja väitega, et V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja kohtus väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, kuid see tähendab, et kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega ega tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Teokirjeldus tähendab

teo faktilisi asjaolusid. Nagu juba eelpool öeldud, ei ole subjektiivse külje kajastamine

väärteoprotokollis kohustuslik ning kohtu poolt subjektiivse külje tuvastamine ei tähenda väärteoprotokolli kantud teokirjeldusest ja sellega ka väärteoprotokolli piiridest väljumist.

Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et kiiruse ületamine möödasõidul on õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 30 alusel ja LS § 51 lg 4 välistab kiiruse ületamise õigusvastasuse KarS § 27 alusel.

KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus Menetlusalune isik leidis, et selleks, et vältida vastutuleva sõidukiga laupkokkupõrget ja seeläbi

tagada kaasliiklejate ja nende vara ohutus, tuli tal ajutiselt rikkuda piirkiirusega sõitmise kohustust. KarS § 27 sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kaebuse esitajal oli möödasõidul kaks võimalust, kas

pidurdada tugevalt ja reastuda raskeveoki taha või lisada sõidukiirust ning jõuda raskeveokist ette. Kaebuse esitaja valis viimase. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohalt LS § 51 lg 4 ei sätesta möödasõidu katkestamise viisi, mis tähendab, et võib ükskõik millisel ohutul viisil möödasõidu katkestada. Menetlusalune isik valis möödasõidu katkestamiseks sõidukiiruse lisamise.

LS § 51 lg 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Ei saa nõustuda menetlusaluse isiku ja kaitsja poolt „katkestamise“ mõiste tõlgendusega, mille

kohaselt on möödasõidu katkestamine ka sõidukiiruse lisamine ja selliselt pärisuunavööndisse

teiste autode ette jõudmine. Selline tegevus ei ole möödasõidu katkestamine vaid on

möödasõidu lõpetamine.

Möödasõidu katkestamine tähendab vastassuuna sõidureast oma

sõiduritta ehk pärisuunavööndisse naasmist sõidukiirust aeglustades ja ilma sellest autost möödumata, millest mööda taheti sõita.

Menetlusalune isik väitis kaebuses, et ei tahtnud hakata häirima raskeveoki taga liikuvaid

sõidukijuhte, sellepärast lisas kiirust. See ei ole arvestatav põhjendus möödasõidul kiiruse ületamiseks. Kohtus ütles, et ei aeglustanud kiirust, et oma kohale tagasi reastuda sellepärast, et

ei teadnud, kas tema taga sõitvad autod lubavad tal seda teha. Sellest järeldab kohus, et

menetlusalune isik ei üritanudki möödasõidu katkestamiseks sõidukiirust aeglustada, et raskeveoki taha oma sõiduritta reastuda, vaid otsustas kohe kiiruse suurendamise kasuks. LS § 53 lg 3 sätestab, et kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad tema järel sõitvad juhid seda võimaldama. Seega oli R.R kohustus möödasõidul olles ja vastutulevaid sõidukeid nähes täita LS § 51 lg 4 ja katkestada möödasõit, mitte aga lisada kiirust ja rikkuda sellega LS § 15 lg 1 p. 1. Tegemist ei olnud kohustuste kollisiooniga, sest möödasõidul laupkokkupõrke vältimiseks näeb LS § 51 lg 4 ette üheselt möödasõidu katkestamise kohustuse.

Kiiruse ületamine R.R juhitud sõiduki poolt on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Selle kohaselt sõitis 06.10.2011.a. kell 16:50 Tallinn -Tartu-Luhamaa

tee 35.kilomeetril sõiduk BMW 745 reg.märgiga XXXkiirusega 119 +-4 km/h, kui lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Kuna menetlusalune isik on ka ise tunnistanud kiiruse ületamist, siis selles vaidlus puudub. Kuid kohus leiab erinevalt menetlusalusest isikust ja tema kaitsjast, et väärtegu on õigusvastane, sest ei esine KarS § 30 ja KarS § 27 alusel õigusvastasust

välistavaid asjaolusid. Subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja

tahtluse liigiks on kavatsetus. Isik seadis endale eesmärgiks möödasõidu lõpetamise

vastassuunavööndis lubatud sõidukiirusest kiiremini sõitmise teel ja seda ta ka tegi. Seega tegutses eesmärgipäraselt.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut on karistatud õiglaselt ja kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt ka lisakaristuse kohaldamisega. R.R on kaheksal korral karistatud liiklusalaste väärtegude eest ja seitse rikkumist neist on seotud sõidukiiruse ületamisega. Kõik karistused on kehtivad. Enne arutlusel olevat väärtegu ületas menetlusalune isik kiirust vaid kuu

aega varem, s.o. 9.septembril 2011.a. Seega ei ole karistuseks määratud rahatrahvid mõjutanud

teda seaduskuulekalt käituma ja eripreventiivsel eesmärgil on põhjendatud lühiajaline juhtimisõiguse äravõtmine.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1

Kohtunik