2-23-3867/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

08.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3867

Kohtuasi

O.H avaldus Q.Y vastu alaealise lapse F.T-ga

suhtlemiskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (lapse isa): O.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Jana Kitter

Puudutatud isik I (laps): F.T (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja

Santaševa

Puudutatud isik II (lapse ema): Q.Y (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Puudutatud isik III (eestkosteasutus): Tallinna

Linnavalitsus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu

(registrikood 75014965)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus tühistada osas, milles kohus määras, et alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisele järgnevast nädalast on laps koos isaga üle

nädala reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (resolutsiooni punkt 1.1.) ning

teha selle asemel uus määrus, millega määrata lapse isa ja lapse suhtluskord

astmelisena, täpsustades ja täiendades suhtluskorda selle täitmise tingimustega

vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktile 2.1.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Määrata kindlaks O.H ja alaealise lapse F.T vaheline suhtluskord

alljärgnevalt:

2.1.1. Kohtumääruse jõustumisele järgneval kolmel esimesel kuul on laps isaga

iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st kella 20:00-ni,

2-23-3867

laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni ja pühapäeval kella 10:00-st kella

17:00-ni (so. ilma ööbimiseta).

2.1.2. Kohtumääruse jõustumisele järgnevast neljandast kuust kuni kuuenda

kuu lõpuni on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella

17:00-st kuni laupäeval kella 20:00-ni (so. ühe ööbimisega) ja pühapäeval

kella 10:00-st kella 17:00-ni.

2.1.3. Kohtumääruse jõustumisele järgnevast seitsmendast kuust, so pärast

käesoleva määruse punktides 2.1.1. ja 2.1.2. nimetatud üleminekuperioodi

lõppemist, on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella

17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (so kahe ööbimisega).

2.1.4. Nädala sees on isal õigus lapsega telefoni teel suhelda kolm korda nädalas

ajavahemikul 18:00-19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb lapse isal ise lapse

emaga ühendust võtta.

2.1.5. Suvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 15. juulist 25. juulini;

2.1.6. Talvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 04. jaanuarist 14. jaanuarini.

2.1.7. Lapse üleandmine eeltoodud suhtluskorra raames toimub lapse ema

elukohas või lapse ema poolt määratud muus kohas.

2.1.8. Üks nädal enne kohtu määratud lapsega kohtumist peab isa emale

teatama, kas ta tuleb lapsele järele või ei tule. Vastav teade tuleb saata e-

posti teel aadressilt XXX aadressile XXX.

2.1.9. Kui laps viibib isa juures, on isa kohustatud teatama emale aadressi, kus

laps viibib ja ööbib.

2.1.10.

Kui isaga määratud kohtumise ajaks laps haigestub viisil, mis ei

võimalda lapsel kodust väljuda, siis loetakse seda mõjuvaks põhjuseks isaga

kohtumise ära jätmiseks. Ema on kohustatud lapse haigestumise

tõendamiseks esitama arstitõendi, kui isa seda nõuab. Kui laps haigestub isa

juures viibimise ajal, siis on isa kohustatud sellest emale e-posti teel

viivitamatult teatama ja kui ema seda nõuab, siis lapse emale viivitamatult

tagastama.

2.1.11.

Alates ajast, kui laps ööbib isaga kaks ööd, on emal õigus lapsega

suhelda telefoni teel üks kord päevas laupäeval ajavahemikul 18:00-19:00.

Lapsega suhtlemiseks tuleb emal ise lapse isaga ühendust võtta.

2.2. Kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

2.3. Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle

täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus

kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse

trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse

seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei

vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle

talumise või sellest hoidumise kohustusest.

2.4. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.

3. Q.Y määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku I esindamisega riigi õigusabi korras seotud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-3867

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.H (avaldaja/lapse isa) esitas Harju Maakohtule 10.03.2023 avalduse Q.Y (puudutatud

isik II/lapse ema) vastu alaealise lapse F.T-ga (puudutatud isik I/laps) suhtlemiskorra

määramiseks.

2. Avalduse kohaselt abiellusid Q.Y ja O.H 08.12.2017 ning XX.XX.XXXX sündis neil laps

F.T . Abikaasade suhted halvenesid 2022.a. suvel. Avaldaja kolis eraldi elama 28.02.2022.

Peale lapse isa väljakolimist on tekkinud olukord, kus lapse ema ei võimalda lapse isal

lapsega kohtuda. Laps käib lasteaias XXX, Põhja- Tallinn, kuid peale lapse isa väljakolimist,

laps enam lasteaeda ei jõua. Olukorraga on kursis ka Põhja- Tallinna lastekaitse, kuid

mingitele kokkulepetele lapsega suhtlemiseks ei jõutud. Kuna lapse isa tegeles lapsega

pidevalt esimesed kaks eluaastat, siis oskab lapse isa lapse eest täielikult hoolitseda. Avaldaja

taotles lapsega suhtluskorra määramist lähtudes olukorrast, et ta elab Eestis ning mille

põhitingimuse kohaselt viibib laps isaga terve nädal.

3. 11.09.2024 ärakuulamisel avaldas lapse isa, et olukord on muutunud, kuna ta elab nüüd

põhiliselt Venemaal ning 08.04.2025 menetlusdokumendis esitas avaldaja uue nägemuse

suhtluskorrast, mille kohaselt palus kohtul määrata suhtlemiskorra lapsega järgmiselt:

-

lapse isa veedab lapsega aega kaks korda kuus, reedel kella 17:00-st pühapäeval kella

17:00-ni.

-

jaotada lapsega koosveedetud aeg koolivaheaegadel ja pühade ajal järgmiselt:

Suvevaheaeg: 1,5 kuud (01.06-15.07 või 15.07-01.09); Talvevaheaeg: 25.12-04.01

04.01-14.01; Kõigi koolivaheaegade jaotamine järgnevalt võrdselt, kui õppeaasta

sisesed koolivaheaja veedab laps isaga ühel aastal, siis järgmisel aastal emaga.

Võimalus reisida väljaspool Eestit ja EL-i vanaema ja vanaisa juurde Leningradi

oblastisse ning ühiste reiside korraldamise võimalus.

-

kohustada Q.Y-d : tagama regulaarse suhtlemise isal pojaga videokõnede kaudu

(selleks kinkis isa F.T-le iPadi); üle andma reisi eel isale lapse dokumendid, mis peale

reisi lapse isa tagastab emale; pikemate lähetuste või äraoleku korral peab ema andma

lapse isa hoolde, mitte oma vanematele.

Menetluse edasine käik

4. Lapse isa esitas 17.03.2023 Harju Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

kohtumenetluse ajaks määrata suhtluskord lapsega nii, et selle põhitingimuse kohaselt on laps

isaga terve nädala.

5. Harju Maakohus rahuldas lapse isa esialgse õiguskaitse taotluse 27.03.2023 määrusega

osaliselt ning reguleeris esialgse õiguskaitse korras lapse isa ja lapse suhtlemise korda

järgnevalt: F.T viibib isa juures iga kolmapäeva õhtul kell 17:00 – 20:00 ja igal laupäeval kell

2-23-3867

10:00 – 20:00. Lapse isa võtab lapse sealt, kus laps parasjagu viibib, eelnimetatud

kellaaegadel 17:00 ja 10:00 ja viib lapse tagasi kellaajaks 20:00 ema elukohta või muusse

asukohta emaga kokkuleppel.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Lapse ema vaidles lapse isa esitatud suhtluskorrale vastu. Laps elab koos emaga ega ole

tänaseks harjunud enam isaga koos elama. Lapse kasvatamisega ja lapse eest hoolitsemisega

tegeles alati lapse ema. Kogu oma elu elas laps koos emaga, ema korteris ja oli ema täielikul

ülalpidamisel. Lapse isa viibis tihti eemal, ei tegelnud lapse kasvatamise ja lapse eest

hoolitsemisega. Lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada on ebapiisav. Isa

ei ole kunagi olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Hingeline seotus lapsega ei ole isal

piisavas ulatuses kunagi tekkinud. Elamistingimused isa juures on ebastabiilsed. Lapse isa on

tänaseks päevaks kolinud tagasi Venemaale ning lapse isal puudub Eestis püsiv elukoht.

Lapse emale teadaolevalt puudub isal ka piisav sissetulek ja vara lapse vajaduste

rahuldamiseks ja heaolu tagamiseks. Suhtluskorra 50/50 määramise tegelik eesmärk on

lapsele elatise tasumise kohustusest vabanemine. Lapse ema ei toeta ka lühiajalisi lapse ja isa

vahelisi ööbimisega kohtumisi, kuivõrd lapse isal puudub Eestis alaline elukoht, ta ööbib

peamiselt hostelites või Haapsalus vanaema juures, kus puuduvad pesemisvõimalused ning on

kuivkäimla. Lapsel tekivad pikema sõidu ajal iiveldushood, mistõttu ei ole ema nõus, et last

mööda Eestit ringi sõidutatakse.

7. Lapsele määratud esindaja hinnangul on lapse isal õigus suhelda oma lapsega ning ei ole

alust ega põhjust seda piirata. Suhtlemiskorra määramisel tuleb arvestada, et lapse isa viibib

hetkel Venemaal, mistõttu kohtumised lapsega võiksid olla üle nädalavahetuse alates reedest

pühapäevani. Samuti on mõistlik reguleerida suveaega, et mõlemal vanemal oleks võimalus

lapsega rohkem olla ja soovi korral reisida lapsega Eestist väljaspool.

8. Kohaliku omavalitsuse hinnangul peaks lapsel, sõltumata sellest, kus vanemad praegu

elavad, olema võimalus stabiilseks ja takistusteta suhtlemiseks mõlema vanemaga. Hetkel

puudub vanemate vahel positiivne dünaamika omavahelises suhtluses ja koostöö ühise

lapsega seotud küsimustes. Vanemad on pikka aega konfliktis, mis ei ole mitte kuidagi lapse

huvides. Probleemi lahendamiseks ja lapsele soodsa keskkonna tagamiseks, on vaja luua

lapsele stabiilne rutiin ja konkreetne katkematu suhtlemisgraafik teise vanemaga. Seoses

sellega, et Aleksander ei ela praegu püsivalt Eestis, võib 50/50 suhtluskord muutuda lapsele

koormavaks. Hetkel on vaja arvestada kõigi tegurite ja muutustega pere elus. Mõtlema peab

ka sellele, et laps saab iga aastaga vanemaks ning tema vajadused ja soovid muutuvad. Hetkel

on F.T rohkem seotud emaga ja igapäevarutiin mõjub talle positiivselt. Kuid ka teise

vanemaga suhtlemise küsimuses on vaja kehtestada selgus ja konkreetsus. Isa ja poja vahelise

suhtluse kujunemisel võiks heaks vundamendiks saada O. H ja F.T suhtlus kaks korda kuus

reedest pühapäevani. Samuti saab O. H ja F.T suhtlus toimuda perioodiliselt ka

videorakenduste kaudu. Lisaks võiksid poeg ja isa puhkuse ajal pikemalt koos aega veeta.

Selline graafik annaks võimaluse täisväärtuslikuks vanema-lapse suhtluseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus määras 24.04.2025 määrusega kindlaks lapse isa ja lapse vahelise

suhtluskorra järgnevalt (resolutsiooni punkt 1):

-

Alates käesoleva kohtulahendi jõustumisele järgnevast nädalast on laps koos isaga üle

nädala reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (resolutsiooni punkt 1.1.).

2-23-3867

-

Nädala sees on isal õigus lapsega telefoni teel suhelda kolm korda nädalas

ajavahemikul 18:00-19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb lapse isal ise lapse emaga

ühendust võtta (resolutsiooni punkt 1.2.).

-

Suvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 15. juulist 25. juulini (resolutsiooni punkt

1.3);

-

Talvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 04. jaanuarist 14. jaanuarini (resolutsiooni

punkt 1.4.).

Kohus määras, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest (resolutsiooni punkt

2). Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi

viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida

isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata

kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine

või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu

tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (resolutsiooni punkt 3).

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus ÜRO Lapse õiguste konventsiooni

artikkel 3 lg-le 1, LasteKS §-le 5, PKS § 123 lg-le 1, § 143 lg-le 1 ja lg-le 2¹ ning RKTKm 3-

2-1-6-12 avaldatud seisukohale, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja

lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (antud juhul jätkumine). Lapsega koos elav

vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi

kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga.

11. Antud asjas puudub vaidlus selle üle kas lapse isa üldse peaks lapsega suhtlema või mitte,

vaidlus lapsevanemate vahel on üksnes suhtluskorra tingimuste osas, eelkõige ööbimise osas.

Lapse isa on välja toonud, et hetkel kohtub ta lapsega ainult lasteaias, mida isa külastab

regulaarselt, sealhulgas suveperioodil ja pühade ajal. Viimase aasta jooksul käis isa Tallinnas

2–4 korda kuus ja külastas last XXX lasteaiarühmas, kus isa ja laps saavad õpetajate toetusel

koos aega veeta. Lapse isa soovib lapsega kohtuda üle nädala reedest pühapäevani ning

vaheaegadel. Samuti soovib isa lapsega kolm korda nädalas telefoni teel suhelda. Lapse isa on

selle jaoks kinkinud lapsele iPadi. Lapse ema on lapse isa pakutule vastu kuna isa alaline

elukoht ei ole Eestis ning ema ei soovi seetõttu lapse ja isa vahelisi ööbimistega kohtumisi,

kuivõrd ei ole teada, kus tema laps sellel ajal viibib. Lapsele määratud esindaja ja kohalik

omavalitsus leiavad, et põhjendatud on isa ja lapse suhtlus kaks korda kuus reedest

pühapäevani ning et tuleks reguleerida ka puhkusi.

12. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lapse isa viibib 1-2 korda kuus Eestis, viibides

Eestis keskmiselt 1-3 päeva. Kohtu hinnangul on seega isa poolt välja pakutud üle nädalased

reedest kuni pühapäevani kohtumised ka reaalselt teostatavad ning kohus ei näe ühtegi

põhjust miks need ei võiks toimuda. Asjaolu, et isa viibib koos lapsega kohtumiste ajal

Tallinnas majutusasutustes või Haapsalus vanaema juures (mis on ka isa registrijärgseks

elukohaks) ei ole kohtumiste takistuseks. Kohalikud omavalitsused on käesoleva menetluse

raames kontrollinud nii lapse isa tavapärast peatumiskohta Tallinnas kui ka Haapsalu elukohta

ning leidnud, et nimetatud elu- ja/või viibimiskohad ei kujuta lapsele ohtu. Kohus leidis, et

ööbimistega suhtluskorra osas omab elukoha/viibimiskoha osas tähtsust, et lapsega ööbitaks

kusagil ohutus ja lapsele sobivas kohas, mitte nö tänaval ning antud asjas ei ole keegi väitnud

ega arvanud, et isa lapsega tänaval ööbiks. Isa on ilmselgelt normaalne inimene, kes Eestis

olles kas läheb ööbima oma registreeritud elukohta või siis võtab toa majutusasutuses – milles

kohus ei näinud midagi veidrat, keelatud, ega lapsele ohtlikku. Lapse ema poolt seoses

2-23-3867

Haapsallu minekuga väidetud lapsel esinevad iiveldushood pikemal autosõidul ei ole

tõendatud, kuid isegi kui nende olemasolu eeldada, ei saa need antud juhul olla kohtu

hinnangul takistuseks isaga suhtluskorra määramisel. Ilmselgelt ei saa väidetava iivelduse

tõttu lapse elu jääda elamata või kuni lõpuni Tallinna linnaga piiratuks. Küllap ka lapse ema

ise ei asu oma lapse elu piirama Tallinna linnaga. Kohus märkis seejuures, et antud asjas nö

pikema autosõidu võimaliku vajaduse lapse isa registreeritud elukohta Haapsallu, tingib

peamiselt lapse ema enda vastumeelsus Tallinna ööbimisvõimalustele (kus laps isaga kohtu

hinnangul siiski olla võib, vt ülal). Kohus leidis seega, et isa ja lapse vahel on põhjendatud

paika panna suhtluskord, mille kohaselt kohtub isa lapsega kaks korda kuus reedest

pühapäevani. Kohus leidis, et isa poolt soovitud ja kohtu poolt põhjendatuks peetud lapse

koosolemised (kaks korda kuus reedest pühapäevani) tuleb määrata selliselt nagu neid

tavapäraselt mõistetakse ehk sisuliselt kaks nädalavahetust kuus, mis jaotatakse rütmis üle

nädala.

13. Kuna laps kohtub isaga sisuliselt ainult kaks korda kuus, siis suhtlemise katkemise

vältimiseks ning isa-lapse sideme tugevdamiseks on vajalikud ja põhjendatud ka isa poolt

taotletud nädala sisesed telefonikõned, mistõttu lisas kohus need kindlaksmääratavasse

suhtluskorda. Kuna lapse isa soovib ise lapsega suhelda ning lapse ema soov, et talle sellist

kohustust peale ei pandaks, on mõistlik, siis tuleb lapse isal lapsega suhtlemiseks lapsele/lapse

emale ise helistada, kuid ema ei tohi takistada lapse ja isa vahelist telefonivestlust. Juhul, kui

lapse isa lapsele ei helista, jäävad nimetatud kõne ära.

14. Lapse isa soovis, et suvel veedaks laps koos isaga aega 1,5 kuud (01.06-15.06 või 15.07-

01.09) ning talvel 11 päeva (25.12-04.10 või 04.01-14.01). Lapse ema vaidles nimetatule

vastu, kuna ema on kategooriselt vastu ööbimistega kohtumistele ning lapse välisriiki

viimisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja lapse huvides veeta tavapäraste talve ja

suvepuhkuste ajal isaga pikemalt aega, kuid samas ei ole isa taotletav suve osas täies ulatuses

põhjendatud. Kohtu hinnangul on suveks 1,5 kuud järjest liiga pikk aeg, arvestades lapse

vanust, millest tulenevalt võib see olla last liialt koormav, tekitada lapses segadust ja

võõrandumist teisest vanemast. Talveks soovitud 11 päeva on mõistlikus suuruses ja lapse

huvidega kooskõlas, kuivõrd selliselt ei ole laps teisest vanemast liiga pikalt eemal. Seetõttu

leidis kohus, et avaldajal on võimalik nii suvel kui ka talvel lapsega aega veeta võrdse aja ehk

järjest 11 päeva. Selline ajavahemik on asjaolusid arvestades lapsele sobiv puhkuse

veetmiseks ühe vanemaga. Kohus määras need päevad konkreetsetesse ajavahemikesse,

valides talve osas isa poolt esitatud kahest võimalikust variandist ühe ja valides suve osas isa

poolt esitatud kahest võimalikust variandist ühe, kuid siis vastavalt 11 päeva ulatuses.

15. Muud avaldaja esile toodud puhkuseajad ehk koolivaheajad ei oma käesolevas menetluses

tähtsust ning need jättis kohus tähelepanuta, kuivõrd laps ei ole veel pikka aega kooliealine

ning tal ei ole veel koolivaheaegasid. Arvestades praeguseid vanemate vahelisi suhteid ja

erinevaid nägemusi suhtluskorrast, tuleb esmalt toimima saada suhtluskord, mida praegu ka

täita saab. Kui käesolevaga kindlaks määratav suhtluskord toimib, siis on avaldajal võimalik

tulevikus kas lapse emaga kokku leppides või kohtu kaudu taotleda nimetatu osas muudatuste

tegemist. Kohus määras suhtluskorra resolutsioonis märgitud sõnastuses.

Määruskaebus

16. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

p-d 1.1. ja 1.3. ning teha selles osas uus määrus, millega määrata lapse isa ja lapse suhtluskord

järgnevalt: 1) kohtumääruse jõustumisest iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal on laps koos

isaga reedel kella 17:00-st kella 20:00-ni, laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni, pühapäeval

2-23-3867

kella 10:00-st kella 17:00-ni (so. ilma ööbimiseta). Kui eeltoodud taotlus jääb rahuldamata,

siis (alternatiivselt) määrata üleminekuperiood kestusega 6 kuud määruse jõustumisest, mille

jooksul laps viibib isa juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal reedel kella 17:00-st kella

20:00-ni, laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni, pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni (so.

ilma ööbimiseta) ja pärast üleminekuperioodi lõppemist viibib laps koos isaga iga kuu

esimesel ja kolmandal nädalal reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (so.

ööbimisega). 2) Suvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 01. juunist 11. juunini. 3) Talvel on

laps lisaks eeltoodule koos isaga 04. jaanuarist 14. jaanuarini. 4) Lapse üleandmine eeltoodud

suhtluskorra raames toimub lapse ema elukohas või lapse ema poolt määratud muus kohas. 5)

Üks nädal enne määratud lapsega kohtumist peab isa teatama emale, kas ta tuleb lapsele järele

või ei tule. Vastav teade tuleb saata e-posti teel aadressilt XXX aadressile XXX. 6) Kui laps

viibib isa juures, viimane on kohustatud teatama emale aadressi kus laps viibib ja ööbib. Isa

on kohustatud lapsega viibimise ajal viima last huviringidesse ja sektsioonidesse, kus laps

tavaliselt käib. Isa peab tagama lapsele tingimused päevaseks uneks. 7) Kui isaga määratud

kohtumise ajaks laps haigestub või viibib reisil väljaspool Tallinna linna, siis seda loetakse

mõjuvaks põhjuseks isaga kohtumise ära jätmiseks. Kui laps haigestub isa juures viibimise

ajal, siis isa on kohustatud sellest emale e-posti teel viivitamatult teatama ja kui ema seda

nõuab, siis last emale viivitamatult tagastama. 8) Isal on õigus lapsega telefoni teel suhelda

kolm korda nädalas ajavahemikul 18:00- 19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb lapse isal ise

lapse emaga ühendust võtta. Lapse isa juures viibimise ajal on emal õigus lapsega suhelda

telefoni teel (sh. videokõne) vähemalt 2 korda päevas.

17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vastas lapse isa 11.09.2024 kohtuistungil, et ta ei ela

Haapsalus ega plaani seal elada ning elab Eestis olles hostelis. Kohtunik märkis, et kui isal

puudub püsiv elukoht, ei ole võimalik rääkida lapsega ööbimisest. Määruses märkis kohus

ühe võimaliku elukohana lapse isa vanaema elukoha Haapsalus. Kui avaldaja ise väidab, et ei

plaani seal elada, siis miks kohus jätkas Haapsalu aadressil viitamist tema elukohana.

18. Lastekaitse esindaja esitas kohtule akti lapse isa elutingimuste kontrolli kohta: isa viis

lastekaitse esindaja Tallinna hosteli juurde, mille aadressi ta nimetas kohtuistungil oma

ööbimiskohana Eestis. Dokumendis märkis lastekaitse, et O.H sõnul ööbib ta tavaliselt seal,

mis viitab, et võivad olla muud kohad. Puuduvad tõendid, et avaldaja oleks seal ööbinud.

Kohus määras lapse isa potentsiaalseteks elukohtadeks Tallinna hosteli, kus isa ööbimine pole

tõendatud ja vanaema maja Haapsalus, kus puuduvad ööbimiseks vajalikud tingimused. See

viitab formaalsele suhtumisele lapse ööbimiskoha valiku hindamisel. Selleks, et määrata lapse

ööbimine isa juures, peaks kohus veenduma selles, et lapsele on tagatud sobilikud magamise

tingimused.

19. Lapse ema on korduvalt kirjutanud kohtule lapse isa vägivaldse ja sobimatu käitumise

kohta, mille tõttu pidid möödakäijad isegi politsei kutsuma. Selline käitumine välistab, et isa

kuuluks automaatselt usaldusväärsete ja „normaalsete“ inimeste hulka. Kohus ei arvestanud

lapse isa isikuomadusi, enne kui jõudis järeldusele, et tegemist on inimesega, kellele saab

täielikult toetuda ja kellele võib lapse usaldada.

20. Avaldaja ei suutnud esitada kohtule tõendeid piisava ja püsiva sissetuleku kohta. Seega ei

ole võimalik hinnata tema rahalist võimekust regulaarselt üürida hosteleid elamiseks koos

lapsega, sealhulgas pikematel perioodidel talvel ja suvel. Hetkel tuleneb lapse ema mure isa

ööbimiste pärast lapsega sellest, et O.H ööbib Tallinnas teadmata kohtades ning ei ole

välistatud, et ta ei suuda tagada lapsele piisavalt turvalisi ja mugavaid tingimusi. Milliseid

hosteleid või muid ööbimiskohti isa valib, on teadmata. Seetõttu jääb ema oma senisele

seisukohale, et sellistes elukorralduslikes tingimustes peaks laps ööbima kodus.

2-23-3867

21. Juhul kui kohus ei tühista ööbimisi, palub ema määrata üleminekuperiood kestusega 6

kuud, mille jooksul isa on kohustatud tooma lapse ööbimiseks ema juurde reedel ja laupäeval

kell 20:00 ja pühapäevalt kell 17:00. See periood on vajalik, et laps, kes on vaid 4-aastane,

saaks harjuda uue elukorraldusega – et ta veedab nüüd mõnel kuul mitmeid päevi isa juures

erinevates hostelites, mitte kodus ema juures.

22. Kaebaja leiab, et olulised detailid lapsega suhtluskorra osas jäid kohtumääruses

kajastamata ja see võib põhjustada vaidlusi kohtumääruse täitmisel ning lapse heaolu

tagamisel.

23. Kaevatava kohtumääruse resolutsiooni p 1 järgi viibib laps määruse jõustumisele

järgnevast nädalast isaga üle nädala. Tuleviku mõttes on aastaid väga ebamugav arvestada

nädalaid alates otsuse jõustumise kuupäevast. Palun asendada see sõnastus sellega, et laps

viibib isa juures iga kuu 1. ja 3. nädalavahetuse reedest pühapäevani.

24. Kuivõrd isa elab alaliselt Venemaal ja lapsega kohtumiseks peab Eestisse tulema, siis

emal on põhjendatud kahtlus (mida varasema praktika on juba kinnitanud), et isa ei hakka

kõikidel määratud päevadel lapsele järele tulema. Lapse elu planeerimiseks peab ema teadma

piisava ajavaruga ette, kas määratud kohtumine toimub või mitte. Seetõttu peab isa vähemalt

7 päeva enne määratud kohtumist teatama emale, kas ta tuleb määratud ajal lapsele järele või

kohtumine jääb ära. Vastav teade peaks olema saadetud isa meiliaadressilt XXX ema

aadressile XXX. Kui isa jätab ema teavitamata ja ei tule suhtluskorraga ettenähtud ajal lapsele

järele, siis see peab olema aluseks määrata isale trahv kohtulahendi täitmata jätmise eest.

Lapse ema on veendunud, et isa ei kavatse kohtumiste graafikut järgida, vaid plaanib tulla

siis, kui talle sobib. Selle tõestuseks – lapse ema palvel tegi kohus taotluse Eesti

Piirivalveametile O.H piiriületuste kohta, millest nähtuvalt ei saa rääkida regulaarsest

Eestisse tulekust, sest et avaldaja ei saabunud Eestisse neil nädalavahetustel, mil lapse ja isa

kohtumised olid määratud esialgse õiguskaitse raames.

25. Lapse üleandmise koht peab olema kindlaks määratud. Isa peab lapsele järele tulema ja

tagasi tooma lapse ema alalisse elukohta või muu ema poolt määratud kohta. Kui isa ei tagasta

last kohtu määratud ajal ema elukohta või ema määratud kohta, siis see peaks olema aluseks

isale trahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest.

26. Isa on kohustatud iga kord, kui ta lapse enda juurde võtab, teavitama ema, millisel

aadressil laps viibib ja ööbib. Kui isa keeldub seda infot jagamast või edastab valeandmeid,

võib see olla aluseks kohtutäituri ettepanekule määrata isale trahv kohtuotsuse rikkumise eest,

täpsemalt olulise info varjamise eest. Ajutise suhtlemiskorra kehtimise ajal viis isa lapse kolm

korda teadmata suunas mitmeks päevaks, ilma et oleks emale öelnud, kus nad viibivad. Ema

oli sunnitud last politsei abil otsima. Pealegi puudub isal Eestis püsiv elukoht ning näib, et ta

plaanib ööbida lapsega erinevates hostelites.

27. Lapse haigus on mõjuv põhjus isa juures veedetavate päevade ärajätmiseks. See punkt

tuleb kindlasti kirja panna, kuna on olnud juhtum, kus laps tundis end õhtuks halvasti ja oli

väsinud, kuid isa saatis emale tund aega ähvardavaid ja solvavaid sõnumeid, nõudes, et laps

toodaks talle viivitamatult tänavale.

28. Kui laps haigestub või tunneb end halvasti isa juures olles, on isa kohustatud viivitamatult

lapse tagasi tooma ema alalisse elukohta või ema poolt määratud kohta. See punkt on vajalik,

sest lapse ööbimine hostelites isa juures ei ole sobiv olukord, kus laps saaks rahulikult

terveneda või end halvasti tundes puhata.

2-23-3867

29. Lapse viibimine puhkusel (nt välisreisid vms) või teistes väljasõitudes (nt suvelaager vms)

Tallinna piiridest väljaspool loetakse põhjendatud aluseks isaga määratud kohtumise ära

jätmiseks. Vastasel juhul ei saa laps kunagi minna pikaajalisele puhkusele ja kõik tema

väljasõidud jäävad rangelt piiratud. Lisaks ei ole alati võimalik väga vajalikke ja olulisi

reiside täpselt sobitada kohtumiste kuupäevade vahele isaga.

30. Isa on kohustatud, kui laps viibib tema juures, viima last huviringidesse ja

sektsioonidesse, kus laps tavaliselt käib. Isa peab tagama lapsele tingimused päevaseks uneks.

Laps külastab nädalavahetustel spordiringe, mille eest maksab ema. Laps käib seal rõõmuga

ja ei tohiks ega taha neid kunagi vahele jätta. Laps on väike ja vajab väga päevast und.

31. Sarnaselt sellega, kuidas kohus määras resolutsiooni punktis 1.2, et isa on õigustatud

suhtlema lapsega videokõnede kaudu, peab olema antud emale samuti õigus helistada lapsele

(sh. videokõned) vähemalt 2 korda päevas, kui laps viibib isaga. Isa peab soodustama selle

kõne korraldamist ega tohi seda takistada.

32. Kaebaja palub lükata isa suvine 10-päevane kohtumine ajavahemikule 01.06-11.06. Juulis

– augustis korraldab ema regulaarselt lapsele merereise soojale maale. Reiside täpsed

kuupäevad valitakse iga aasta sõltuvalt ilmast ja reisipakettide hindadest. Seetõttu palub ema

viia 10-päevane suhtlemisperiood isaga üle juuni algusesse. Isa oma avalduse järgi palus

ajavahemikku 01.06-15.07 või 15.07-01.09. Seega on ema poolt pakutud ajavahemik ka isale

sobiv.

Menetlusosaliste seisukohad

33. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu. Kaebus tugineb hirmudele. Lastekaitse kontroll

kinnitas, et elutingimused lapse isa juures on ohutud. Kohus on juba arvestanud lapse vanust,

kiindumust ja ajakava. Kaebus sisaldab ülemääraseid ja ebaseaduslikke nõudmisi seoses

etteteatamistega. Kaebus on suunatud suhtluse takistamisele ja sisaldab tõendamata

süüdistusi.

34. Kohalik omavalitsus toetas kaebust nn üleminekuperioodi osas. Kuigi lapsele määratud

esindaja leidis, et kohus lähtus suhtluskorra määramisel lapse huvidest, toetas esindaja

kaebust samuti üleminekuperioodi osas seonduvalt lapse ööbimistega isaga.

Menetluse edasine käik

35. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Harju Maakohus selgitas vaidlustatud määrust

menetlusosalistele 29.04.2025 ja 18.06.2025 määrustega lapse reisimise ning määruse

täitmisega seotud küsimuses, sh selles, et lõpplahend ei ole enne jõustumist viivitamata

täidetav tulenevalt sellest, et maakohus määras, et lahend on täidetav alatest jõustumisest

(lahendi resolutsiooni p 2), 27.03.2023 kohaldatud esialgse õiguskaitse määrus on kehtiv ja

viivitamatult täidetav st koheselt sundtäidetav ning lõpplahend on sundtäidetav peale

jõustumist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659

ja §-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning

vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras suhtluskorra

2-23-3867

tingimusega, et alates käesoleva kohtulahendi jõustumisele järgnevast nädalast on laps koos

isaga üle nädala reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (resolutsiooni punkt 1.1.)

ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata suhtluskord astmelisena, samuti

täpsustada ja täiendada suhtlemise korda selle täitmise tingimustega vastavalt käesolevale

määrusele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub osas,

milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud õiguslike põhjendustega ja tulenevalt

TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

37. TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse

ulatusega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on

vaidlustatud ehk määruse resolutsiooni punktide 1.1. ja 1.3 osas. Muus osas on vaidlustatud

maakohtu määrus TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud.

38. Määruskaebusest nähtuvalt on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas laps peaks isaga ööbima või

mitte. Lapse ema seda endiselt õigeks ei pea, põhjendades oma seisukohta nii sellega, et lapse

isal puudub alaline elukoht ja teada pole, kus ta lapsega ööbima hakkab, kui ka sellega, et isa

isikuomadused ei ole lapsega pikemaks viibimiseks sobivaks, samuti on teadmata tema

majanduslik võimekus lapsele normaalseid ööbimistingimusi pakkuda. Ringkonnakohus on

seisukohal, et ükski eelnimetatud määruskaebuse väide maakohtu otsustuse, määrata

suhtluskord lapse ja isa vahel selliselt, et lubatud on ka ööbimine isa juures, muutmiseks alust

ei anna. Selles osas ei ole kaebust toetanud ka lapsele määratud esindaja ega eestkosteasutus,

kes asja materjalidest nähtuvalt on läbivalt olnud põhimõttelisel seisukohal selles, et laps F.T-

le tuleb tagada suhtlus (sh ööbimistega) oma isaga (II kd, tlk 9, 13, 124-126).

39. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses toodud etteheited maakohtule

seonduvalt asjaolude tuvastamise, tuvastamata jätmise, tõendite hindamise ja uurimisprintsiibi

rikkumisega põhjendatud.

40. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et 11.09.2024 kohtuistungil oleks lapse isa

ja asja menetlenud kohtunik kaebuses märgitut väitnud. Lapse isa on kohtule avaldanud, et

elab põhiliselt Venemaal ja käib 4-5 korda kuus Eestis, kus tema elukoht on Haapsalus ja

täpne aadress Tallinnas, kus lapsega elab, on Akadeemia teel (II kd, tlk 34 ja 34 pöördel).

Protokollist nähtuvalt olid lapse isa elukoha andmed kohtule teada rahvastikuregistriandmete

alusel (II kd, tlk 34 pöördel). Seega ei ole maakohtule ette heidetav, et ta lähtus muuhulgas

sellest, et lapse isa üheks võimalikuks ööbimiskohaks koos lapsega on tema vanaema kodu

Haapsalus.

41. Nähtuvalt 11.09.2024 istungi protokollist leidis kohus, et vajalik on kontrollida ka isa

elukohta Eestis (II kd, tlk 34 pöördel). Vastuseks kohtunõudele teatas Haapsalu Linnavalitsus

30.12.2024, et lapse isa registreeritud elukohas Haapsalu linnas YYY asuva eramaja

omanikuks on lapse isa emapoolne vanaema. Maja on ahjuküttega, selles on kolm tuba, köök,

väike peruruum, kuivkäimla, vesi ja kanalisatsioon, tubades on lisaks vanaema voodile diivan

ja lahtikäiv voodi. Eraldi hoonetes on saun ja garaaž koos suvetoaga, kus peatuvad suvel külla

tulnud sugulased. Maja ümber on suur aed, mis on väravaga suletud ning maja asub vähese

liiklusega tänava ääres. Kui lapse isa peaks soovima koos lapsega majas kahekesi olla, siis

saab vanaema minna selleks ajaks oma poja juurde, kes elab samuti Haapsalus (II kd, tlk 76).

Kuna vastusest ei nähtu, et ööbimiseks vajalikud tingimused puuduvad, nagu väidab

määruskaebuse esitaja, ja lapsele on soovi korral tagatud privaatne ööbimine koos isaga

vanaema majas, ei ole maakohtule ette heidetav ka formaalne suhtumine lapse ööbimiskoha

valiku hindamisel.

2-23-3867

42. Samale seisukohale jääb ringkonnakohus seonduvalt asjaoluga, et Tallinnas viibides on

lapse isa ööbimiskohaks eelduslikult kas tema poolt seni valitud külaliskorter või mõni muu

majutusteenust pakkuv asutus (hostel, hotell, puhkemaja jms). Ringkonnakohus selgitab, et

kuna suhtluskord on määratud edasiulatuvalt, ei olnudki kohtul võimalik kontrollida enamat

kui seda, millises majutusasutuses on lapse isa Tallinnas viibides seni ööbinud. Põhja-Tallinna

Valitsuse 25.09.2024 vastusest nähtuvalt oli selleks AAA, Tallinn asuv S OÜ-le kuuluv

külaliskorter, mis oli varustatud kõige eluks vajalikuga, mh oli olemas kaks eraldi voodit ja

võimalus kohapealseks toiduvalmistamiseks. Elamukompleksis on eraldi pesuruum ja vaba

aja veetmise ruum, eluase asub pargi kõrval, kus jalutuskäigu kaugusel on mänguväljakud,

kauplused ja muud olulised teenused. Kuna visiidi käigus tutvustas lapse isa ka korteri

üürilepingut ja kasutustingimusi ning näitas spetsialistidele lapse jaoks ostetud raamatuid,

koomikseid ja õppematerjale (II kd, tlk 51), ei ole kohtule esitatud üürilepingul isa allkirja

puudumine asjaoluks, mis annaks aluse maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on õigesti

leidnud, et kuna asjas ei ole keegi väitnud, et isa on inimene, kes ööbiks lapsega lapsele

sobimatus kohas, tuleb eeldada, et ööbitakse lapsele sobivate tingimustega kohas. Pealegi ei

ole asja materjalidest tuvastatav, et lapse isa oleks lapse jaoks kuidagi ohtlik, sh tema suhtes

vägivaldne olnud. Asjaolu, et lapse ema (enam) lapse isa ei usalda, ei anna alust maakohtu

määratud suhtluskorra muutmiseks ja ööbimiste ärajätmiseks.

43. Maakohtule ei ole ka etteheidetav, et ta jättis lapse isa finantsseisundi seonduvalt ema

kahtlusega, kas isal on piisavalt rahalisi vahendeid suhtluskorra täitmiseks, hindamata.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt arutati seda küsimust 11.09.2024 istungil, kus lapse isa

vastuseks lapse ema kahtlusele selgitas, et tal on ettevõte, ta maksab lapsele miinimumelatist

ja tal on sissetulekud olemas. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus lapse ema taotluse,

teha päring EMTA-sse, õigesti rahuldamata (II kd, tlk 35). Ringkonnakohus selgitab, et

õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene, et suhtluskorra määramise eelduseks on vanema

finantsvõimekuse olemasolu. Tegemist on suhtluskorra täitmise küsimusega, mitte

suhtluskorra määramise kohustusliku eeldusega. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus

isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega

isiklikult. Sealjuures on kohtupraktikas rõhutatud, et üldjuhul on lapse huvides suhelda

mõlema vanemaga ka siis, kui vanemad elavad eri riikides (vt RKTKm, 07.12.2018, 2-17-

3347, p 22), sealhulgas suhelda välisriigis elava vanema tavapärases elukeskkonnas, et laps

saaks osa ka lahus elava vanema elust, keelest ja kultuurist (vt RKTKm, p 05.11.2024, 3-2-1-

113-14, p 26). Seda, et laps F.T huvides on temast lahuselava vanema, so lapse isaga

suhtlemine, on asja materjalidest nähtuvalt leidnud nii eestkosteasutus kui lapsele määratud

esindaja. Milline saab olema lapse isa võimekus suhtluskorda täita, selgub maakohtu määruse

jõustumise järgselt. Määruskaebuse primaarne nõue määrata lapse ja lapse isa vaheline

suhtluskord ööbimisteta jääb ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades

rahuldamata.

44. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud on määruskaebuses esitatud ettepanek

määrata suhtluskord nn üleminekuperioodiga, mille vältel lapse ööbimiste arvu isaga järk-

järgult suurendatakse.

45. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kaebust selles osas toetanud nii eestkosteasutus kui

ka lapsele määratud esindaja. Sealjuures on eeskosteasutus seisukohal, et kui laps ei ole

ööbinud teise vanema juures või tal puudub varasem kogemus pikemaajalisest vanemaga

koosviibimisest, on oluline tagada lapse jaoks sujuv ja järkjärguline üleminek. Esimestel

kuudel võib olla tegemist kohanemisperioodiga, mille jooksul lapse F.T suhtlemine toimub isa

Alexandriga regulaarselt, kuid päevasel ajal, isa O.H ja laps F.T saavad taastada

emotsionaalse sideme, usalduse ja turvatunde ning ööbimised lisanduvad järk-järgult,

2-23-3867

alustades ühest ööst ning suurendades kestvust lapse F.T positiivse reaktsiooni korral. Sellisel

viisil lähenemine aitab vähendada lapse stressi ja ärevust, toetab tema emotsionaalset

stabiilsust ning pakub tuge muutustega toimetulekul (II kd, tlk 124 ja 124 pöördel). Lapsele

määratud esindaja on seisukohal, et kuna laps ei ole veel ööbinud isa juures ja peab

kohanema, siis on põhjendatud määrata üleminekuperiood kolmeks kuuks. Peale

üleminekuperioodi möödumist võib laps jääda isa juurde ööbima (II kd, tlk 126).

46. Astmelise suhtluskorra määramise võimalust seonduvalt lapse kohanemisvajadusega on

lubatavaks peetud ka kohtupraktikas (vt RKTKm, 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 27). Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt sündis laps F.T XX.XX.XXXX ning lapse isa kolis lapsest ja lapse

emast eraldi elama 28.02.2022 (I kd, tlk 2). Lapse isa taotluse alusel pidas maakohus

27.03.2023 põhjendatuks määrata esialgse õiguskaitse korras lapse ja isa suhtlemise

katkemise vältimiseks suhtluskord, mis ei näe lapse isale ette õigust lapsega ööbimisteks, kuid

võimaldab isale suhtlust lapsega igal kolmapäeval ajavahemikul 17:00-20:00 ja igal laupäeval

ajavahemikul 10:00-20:00. (I kd, tlk 65). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole suhtluskorra

täitmine kohtu määratud viisil täielikult õnnestunud. Seega ei ole laps oma isaga enam

pikemat aega koos olema harjunud. Laps elab pärast isa lahku kolimist oma emaga ning on

sellega harjunud. Võttes arvesse laps F.T arengutaset (laps on hetkel 4-aastane) ning asjaolu,

et tema huvideks on turvatunne ja stabiilne elukorraldus, on ringkonnakohus seisukohal, et

laps vajab kohanemisperioodi, mille jooksul toimub suhtlemine isaga regulaarselt, kuid

esialgu ainult päevasel ajal, mil isa ja laps saavad taastada emotsionaalse sideme, usalduse ja

turvatunde ning ööbimised lisanduvad järk-järgult, so ühe öö kaupa. Kohanemisperioodi

pikkuseks on ringkonnakohtu hinnangul kuus kuud, mis on piisav selleks, et laps F.T muutuva

elukorraldusega stressivabalt ja turvaliselt kohaneks.

47. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka mõned määruskaebuse ettepanekud

suhtluskorra täitmise tingimuste täpsustamisega seoses. Asja materjalidest nähtuvalt on

vanemate suhted endiselt pingelised määral, mis ei välista nendevahelisi väiksemaidki

vaidlusi. Nende ärahoidmiseks ja lapsele suhtlusõiguse tagamiseks oma isaga on põhjendatud

selge suhtluskorra määramine. Ka kohtupraktika kohaselt peab kohtu määratud suhtlemise

kord olema eelkõige selge ja täidetav (vt RKTKm, 05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 16).

48. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et nädalaid, mil laps ja tema

isa suhtlevad, on pikemas perspektiivis ebamugav arvestada alates määruse jõustumise

kuupäevast. Seetõttu tuleb suhtluskorda täpsustada selliselt, et laps viibib isaga iga kuu

esimese ja kolmanda nädala reedest pühapäevani, vastavalt maa- ja ringkonnakohtu määratud

aegadele. Nii on suhtlemise kord ja selle alusel kujunev elukorraldus ka mõlema vanema ja

lapse jaoks paremini ettenähtav. Samal põhjusel on mõistlik lapse ema ettepanek, et lapse isa

annaks talle nädal enne lapsega kohtumist teada, kas ta tuleb lapsele järele. Kuna lapse isa

elab hetkel põhiliselt Venemaal, on lapse elu korraldamiseks igati otstarbekas, et lapse emal ja

lapsel on eelnev teadmine sellest, kas lapse kohtumine oma isaga toimub või mitte.

Teadaandmine on vaidluste ärahoidmiseks mõistlik korraldada vanemate vahel e-kirja teel.

49. Põhjendatud on ka lapse ema ettepanek määrata lapse üleandmise koht. Kuna laps elab

emaga, on mõistlik määrata, et lapse üleandmine toimub kas lapse ema elukohas või lapse

ema poolt määratud muus kohas. Sisuliselt samast põhimõttest lähtub ka hetkel asjas kehtiv ja

maakohtu poolt esialgse õiguskaitse korras 27.03.2023 määratud suhtluskord (I kd, tlk 65).

Asja materjalidest nähtuvalt on lapse isa registreeritud elukoht Eestis Haapsalus, kuid ta on

eelistanud suhelda lapsega Tallinnas, kus viibimise ajal on ta kasutanud külaliskorteri

üürimise võimalust. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et hetkel puudub ringkonnakohtule

teadaolevalt lapse isal Eestis püsiv ja alaline elukoht, on põhjendatud ka see määruskaebuse

2-23-3867

ettepanek, et lapse isa on kohustatud lapse emale teatama aadressi, kus laps isaga viibib ja

ööbib.

50. Põhjendatud (ehk lapse huvidega kooskõlas) on ka määruskaebuses toodud ettepanek

lugeda lapse haigestumine isaga kohtumise ajaks selle ärajäämise mõjuvaks põhjuseks ning

lapse isa kohustus lapse ema koheselt lapse haigestumisest ajal, kui ta viibib isaga, teavitada

ning laps emale tagastada, kui ema seda nõuab. Ringkonnakohus peab omal algatusel

vajalikuks suhtluskorda selles osas täiendada lisaks sellega, et lapse haigestumiseks loetakse

üksnes seisund, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, mida tuleb lapse emal vastava

arstitõendiga isa nõudmisel isale tõendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna lapse ja

isa suhtluskorraga määratud aeg on niigi piiratud ja lühike, ei ole põhjendatud kohtumiste

ärajätmine kergematel haigestumise juhtudel nagu näiteks nohu või köha, mis üldjuhul lapse

liikumist ei takista.

51. Samal põhjusel ehk lapse ja isa omavahelise ajaveetmise lühiduse tõttu, on

määruskaebuses toodud ettepanek, tagada samaks ajaks lapse ema võimalus lapsega telefoni

teel suhtlemiseks, põhjendatud vaid osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et lapse ema

soovitud võimalus suhelda lapsega kaks korda päevas ei ole lapse huvides.

Üleminekuperioodi esimesel etapil, so kolmel kuul, suhtleb laps oma isaga nagunii väga

piiratud ulatuses (so reedel 3 h, laupäeval 8 h ja pühapäeval 7 h), mistõttu võivad ema kõned

osutuda lapsele koormavaks ja isaga suhtlemisele keskendumist häirivaks. Üleminekuperioodi

teisel etapil, so neljandal kuni kuuendal kuul, mil laps on isaga reedel kella 17:00-st kuni

laupäeval kella 20:00-ni (so. ühe ööbimisega), läheb siis ema juurde tagasi ja on taas isaga

pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni, ei ole ema soovitud kõnede maht samal põhjusel

lapse huvidega kooskõlas. Lapse huvides on saada võimalus keskenduda oma isaga

suhtlemisele, keda laps näeb oma emaga võrreldes niigi vähem. Küll on aga põhjendatud ja

lapse huvidega kooskõlas lubada ema ja lapse telefonisuhtlust üks kord päevas alates ajast,

mil laps ööbib isaga kaks ööd järjest. Lapse emal on õigus lapsega suhelda telefoni teel üks

kord päevas, laupäeval ajavahemikul 18:00-19:00 ning sarnaselt maakohtu määratuga isa

suhtes, tuleb ka lapse emal endal lapsega suhtlemiseks lapse isaga ühendust võtta.

52. Eeltoodut arvestades ning tuginedes PKS § 123 lg-le 1, § 143 lg-le 1 määrab

ringkonnakohus lapse ja lapse isa suhtluskorra astmelisena järgmiselt: maakohtu määruse

jõustumisele järgneval kolmel esimesel kuul on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal

nädalal, reedel kella 17:00-st kella 20:00-ni, laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni ja

pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni (so. ilma ööbimiseta), maakohtu määruse

jõustumisele järgnevast neljandast kuust kuni kuuenda kuu lõpuni on laps isaga iga kuu

esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st kuni laupäeval kella 20:00-ni (so. ühe

ööbimisega) ja pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni ning maakohtu määruse jõustumisele

järgnevast seitsmendast kuust, so pärast eelnimetatud üleminekuperioodi lõppemist, on laps

isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni

(so kahe ööbimisega).

53. Ringkonnakohus täpsustab ja täiendab maakohtu määratud suhtluskorda ka järgnevaga:

lapse üleandmine eeltoodud suhtluskorra raames toimub lapse ema elukohas või lapse ema

poolt määratud muus kohas; üks nädal enne määratud lapsega kohtumist peab isa emale

teatama, kas ta tuleb lapsele järele või ei tule. Vastav teade tuleb saata e-posti teel aadressilt

XXX aadressile XXX; kui laps viibib isa juures, on isa kohustatud teatama emale aadressi,

kus laps viibib ja ööbib; kui isaga määratud kohtumise ajaks laps haigestub viisil, mis ei

võimalda lapsel kodust väljuda, siis loetakse seda mõjuvaks põhjuseks isaga kohtumise ära

jätmiseks. Ema on kohustatud lapse haigestumise tõendamiseks esitama arstitõendi, kui isa

2-23-3867

seda nõuab. Kui laps haigestub isa juures viibimise ajal, siis isa on kohustatud sellest emale e-

posti teel viivitamatult teatama ja kui ema seda nõuab, siis lapse emale viivitamatult

tagastama; alates ajast, kui laps ööbib isaga kaks ööd, on emal õigus lapsega suhelda telefoni

teel üks kord päevas laupäeval ajavahemikul 18:00-19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb emal

ise lapse isaga ühendust võtta.

54. Muus osas ei pea ringkonnakohus määruskaebuses toodud ettepanekuid seoses määruse

täitmisega põhjendatuks. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on lapse ja isa suhtlemiseks

määratud aeg niigi piiratud. Samas on laps F.T vaieldamatuks õiguseks ja huviks suhtlemine

oma isaga, mille jätkumist toetavad nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja. Sel

põhjusel ei ole mõeldav panna lapse isale kohustust viia laps isaga kohtumiste ajal

huviringidesse ja sektsioonidesse, kus laps tavaliselt käib. Lapse ema saab lapse elu

korraldada mõistlikul viisil nii, et huviringid ei kattu lapse ja isa suhtlemiseks määratud

aegadega. Samal põhjusel ei ole võimalik nõustuda ettepanekuga, et mõjuvaks põhjuseks

lapse ja isa kohtumiste ärajätmiseks on olukord, kus laps viibib sel ajal hoopiski reisil

väljaspool Tallinna linna. Lapse ema saab lapse elu korraldada ka nii, et lapsele on iga kuu

esimesel ja kolmandal nädalal tagatud oma isaga suhtlemiseks kohtute poolt määratud aeg

ning kodulinnast väljapoole jäävatel reisidel ja väljasõitudel (sh suvelaagrites) käib laps

sellest ülejääval ajal. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks panna lapse isale ka kohustust

tagada lapsele tingimused päevaseks uneks, kuna asja materjalidest ei nähtu tõendeid selle

kohta, et lapse isa ei saaks lapse arengutasemetega seonduvatest eripäradest (sh väikelapse

suuremast unevajadusest) aru.

55. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse ema vaidlustas maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 1.3., millega maakohus määras, et suvel on laps koos isaga 15.juulist kuni

25.juulini. Selles osas ei ole kaebust toetanud mitte ükski menetlusosaline. Lisaks nähtub

kaebusest, et lapse ema on lapsele merereise soojale maale regulaarselt korraldanud juulis-

augustis, sõltuvalt ilmast ja reisipakettide hinnast. Seda ja maakohtu määrangut arvestades

jääb lapse emale võimalus reiside jätkuvaks korraldamiseks kas juuli algusest kahe nädala

jooksul või 26.juulist alates. Kuna maakohtu määratu lapse õigusi ei riku ja arvestab sisuliselt

ka lapse varasemat elukorraldust, puudub vajadus selles osas määruse muutmiseks.

56. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Selgitused

57. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu

poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud

suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord

ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu

poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda, kuna PKS §

123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab

PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

58. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS §

172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse

2-23-3867

rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

59. Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest

lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)