1-10-5963/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5963 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.H

määruskaebus Viru Maakohtu 29. novembri 2011 määrusele.

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2011 määrus.

2. Vabastada O.H (isikukood XXX) Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi 10 kuud ja 20 päeva enne tähtaega katseajaga 1 aasta kuni 09.01.2013.

3. Määrata O.H katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada O.H katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 kohaselt kohustada O.H katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist

või registreerima ennast töötuna tööturuametis, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.

- 2 -

6. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

7. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega mõisteti O.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega karistati 2 aasta, 1 kuu ja 16 päeva vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 13.10.2010 ja lõpp 29.11.2012.

Viru Maakohtu 29.11.2011 määrusega jäeti O.H Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on kolm korda kriminaalkorras karistatud,

vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on O.H karistatud enamuses varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimise) toimepanemise eest, kuid ta on toime pannud

narkootikumidega seotud süüteo. O.H on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal

toimepandud varguse eest. O.H ei ilmunud vabatahtlikult karistust kandma ja tema suhtes kohaldati vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohtuotsus jõustus 29.06.2010 ja O.H peeti kinni 13.10.2010. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole O.H puhul täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus pidas positiivseks, et O.H ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ta töötab väljaspool vanglat P S C OÜ-s, on osalenud sotsiaalprogrammis XXXX ja on töötanud ka majandustöödel. Vabanemisel on O.H elukoht ema juures ja töökoht BK OÜ-s XXXX.

Maakohus leidis, et arvestades O.H poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas I astme kuritegu

röövimine ning narkokuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu), ei ole O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

õigustatud. Süüdimõistetu pani viimasel katseajal toime uue kuriteo. Seega ei osuta kriminaalhooldus O.H-le piisavalt mõju.

- 3 - Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isegi töökoht H B OÜ-s, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest.

Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Karistusaja lõpuni on veel 1 aasta, mis on pikk aeg. Alkoholi tarvitamine ja suured

rahalised nõuded 5861,98 eurot võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

O.H esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega.

Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohtu määruses palju ebaõigeid fakte. Ebaõige on maakohtu väide, et O.H on karistatud enamuses varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimise) toimepanemise eest, kuid on toime pannud ka narkootikumidega seotud süüteo. O.H

kinnitab, et teda ei ole kunagi karistatud röövimise ega narkootikumidega seotud kuriteo eest. Teda on karistatud kelmuse ja varguse eest. Samuti on ebaõige, et O.H on

olnud kaks korda kriminaalhoolduse all, kuna tegelikult on ta olnud ainult üks kord kriminaalhoolduse all. Samuti kirjutatakse maakohtu määruses vahepeal hoopis teisest isikust, s.o M.P. O.H leiab, et maakohtu määrus on ebaõiglane, kuna tugineb valedel faktidel ning on

jätnud arvesse võtmata positiivsed asjaolud. O.H on seisukohal, et ta on vangistuse jooksul käitunud korralikult, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on vangistuse ajal

osalenud ehitusalasel kursusel, sotsiaalprogrammis, töötanud köögitöölisena. Hea käitumise tõttu suunati ta karistust kandma avavangla osakonda. Vabanemisel on tal olemas töökoht. O.H on aru saanud tehtud vigadest ja kinnitab, et on asunud paranemise teele ning lubab elada edaspidi seadusekuulekalt.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus kuulub rahuldamisele.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille järgi arvestades O.H poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased

kuriteod (muuhulgas I astme kuritegu röövimine ning narkokuritegu), ei ole O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud.

3. Ringkonnakonnakohus märgib esmalt, et maakohtu määruse põhjendavas osas on ekslikult

mitmeid asjaolusid, mis ilmselgelt ei seondu O.H isikuga (O.H poolt toimepandud kuritegude nimistu, samuti viide M.P. isikule). Ringkonnakohus tuvastas, et O.H ei ole toime pannud maakohtu poolt viidatud I astme

kuritegusid – röövimist ja narkokuritegu. O.H (endine XXX) mõisteti Harju Maakohtu 11.02.2008 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (kelmus); KarS § 201 lg 2 p 1, 4 (omastamine) ja KrK § 185 lg 2 (dokumendi riisumine); KarS § 199 lg 2 p 4 (vargus) järgi. KrK § 1411 järgi lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus (omastamine) kvalifitseeriti ümber KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi (omastamine). Harju Maakohtu 07.04.2009

otsusega mõisteti O.H kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi

- 4 -

(omastamine). Käesoleval ajal kannab O.H karistust Harju Maakohtu 28.05.2010 otsuse järgi KarS § 199 lg 2 p 4 (vargus) eest mõistetud karistust.

4. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et arvesse võttes O.H isikuomadusi, suhteid lähedastega, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, samuti määruskaebuses märgitut - on need kaalukamad kui tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud.

Viru Vangla iseloomustuse järgi on O.H töötanud vangla majandustöödel XXXX.

Käesoleval ajal kannab karistust avavanglas ning töötab väljaspool vanglat. Kinnipeetava iseloomustuse järgi ei väljenda O.H kuritegelikke hoiakuid, pigem taunib neid. Ringkonnakohus leiab, et O.H puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi

ning ta on motiveeritud varasemat käitumist muutma ja edaspidi elama seaduskuulekalt. Samuti on ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul kaalukaks asjaoluks see, et O.H vabastamisega on nõustunud nii vangla kui prokurör.

5. Ringkonnakohus märgib, et O.H-le tuleb anda võimalus kriminaalhoolduse kaudu

kohaneda eluga vabaduses ja näidata üles distsiplineeritust ning võimet käituda õiguskuulekalt.

6. Ringkonnakohus leiab, et lisaks KarS §-s 75 lg 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb Kars § 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel panna O.H-le kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna tööturuametis, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. O.H karistusaja lõpp on asja materjalide kohaselt 29.11.2012. Seisuga 09.01.2012 on

kandmata karistust 10 kuud ja 20 päeva. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg

ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Seega kestab O.H katseaeg kuni 09.01.2013.

7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Viru Maakohtu 29.11.2011 määruse.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk