2-24-9835/55 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-9835

Määruse tegemise aeg ja koht

08.08.2025, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

L G, D G, S G, Z G ja R G hagi T G vastu elatise

suurendamiseks

Tsiviilasja hind

L G osas 1666,98 eurot, D G osas

1308,96 eurot, S G osas 1576,98 eurot, Z

G osas 1232,46 eurot ja R G osas 1232,46 eurot

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende Hageja L G (isikukood XXX)

Hageja D G (isikukood XXX)

Hageja S G (isikukood XXX)

Hageja Z G (isikukood XXX)

Hageja R G (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja V S

Kostja T G (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt L G, D G, S G, Z G ja R G hagi.

2. Suurendada Pärnu Maakohtu 30.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-134117

T G L G, D G, S G, Z G ja R G kasuks välja mõistetud elatist.

3. Mõista T G (isikukood XXX) L G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis 120

eurot alates 01.07.2024 kuni L G täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Elatis L G eest

ajavahemikul 01.07.2024–17.08.2025 on kokku 1625,81 eurot.

4. Mõista T G (isikukood XXX) D G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis

järgmiselt:

- 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis D G eest ajavahemikul

01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot.

- 150 eurot alates 01.09.2025 kuni D G täisealiseks saamiseni (XXX).

2-24-9835

5. Mõista T G (isikukood XXX) S G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis

järgmiselt:

- 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis S G eest ajavahemikul

01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot.

- 150 eurot alates 01.09.2025 kuni S G täisealiseks saamiseni (XXX).

6. Mõista T G (isikukood XXX) Z G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis

järgmiselt:

- 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis Z G eest ajavahemikul

01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot.

- 150 eurot alates 01.09.2025 kuni Z G täisealiseks saamiseni (XXX).

7. Mõista T G (isikukood XXX) R G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis

järgmiselt:

- 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis R G eest ajavahemikul

01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot.

- 150 eurot alates 01.09.2025 kuni R G täisealiseks saamiseni (XXX).

8. Elatis tuleb tasuda V S nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal V S pangakonto

nr XXX) selgitusega „Elatis“. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmisel lauses nimetatud

pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagejate nõue ja põhjendused

1. L G (hageja I), D G (hageja II), S G (hageja III), Z G (hageja IV) ja R G (hageja V) (koos

hagejad) esitasid Viru Maakohtule

26.06.2024 (hiljem täiendatud) hagi T G (kostja) vastu elatise suurendamiseks

perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummani muutuva suurusena alates

01.07.2024 kuni nende täisealiseks saamiseni.

2(7)

2-24-9835

Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa ega ela hagejatega koos. Kostja maksab igale

hagejale Pärnu Maakohtu 30.12.2019. a määruse alusel tsiviilasjas 2-19-134117 igakuist elatist

80 eurot. Hagejate ema nõudis toona kostjalt niivõrd väikest elatist, sest tal oli kostjast kahju.

Sellest hagejate vajaduste rahuldamiseks hindade tõusu tõttu ei piisa. Hageja I igakuised kulud

on 321 eurot, hageja II kulud 283,60 eurot, hageja III kulud 313 eurot, hageja IV kulud 311

eurot ja hageja V kulud 340 eurot. Hagejate ema ostab hagejatele minimaalselt riideid ja

jalanõusid. Ka on vahepeal muutunud õiguslik olukord ja miinimumelatise arvutamise alused.

Hagejate ema sissetulekuks on perehüvitised 929,18 eurot (910 + 19,18) ning kostja makstav

elatis 400 eurot. Hagejate ema on täiskasvanute koolitaja ning sellel erialal saab töötada

käsunduslepingu, mitte töölepingu alusel. Lisaks tegeleb ta ürituste korraldamisega, kuid ta on

tegevusega alles alustanud. Hagejate ema ei saa täistööajaga töötada, sest mitmed hagejad on

väiksed ja tal tuleb nende eest hoolitseda: aidata neid õppetöös ning tegeleda huviringidega

(muusikakool). Seejuures on hagejal V suured logopeedilased probleemid ja temaga tuleb käia

arsti juures (ortodont, logopeed, müofunktsionaalne terapeut). Hagejate ema on tööd otsinud,

kuid ei ole sobivat tööd leidnud. Kostja ei osale hagejate kasvatamises ega hariduses.

Täiskohaga töötamisel ei oleks hagejate emal võimalik laste eest piisaval määral hoolitseda.

Perehüvitisi kasutatakse vaid laste huvides. Nooremad hagejad on kostja juures maksimaalselt

viis ööpäeva kuus. Kostja ei suhtle hagejatega regulaarselt. Hagejad mõistavad, et

miinimumsummas elatis viie lapse eest on suur, kuid praegu makstav elatis ei kata pooltki

nende esmavajadusteks kuluvast summast. Kostja on teinud hagejatega seoses kulutusi

vabatahtlikult, kuid tema ostetud riided või jalanõud ei ole hagejatele sobinud. Kostja juures ei

ole lastele tagatud täisväärtuslik toit.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja elatise suurendamisega ei nõustunud. Asjaolud ei ole võrreldes elatise väljamõistmise

ajaga oluliselt muutunud. Hagejate ema ei panusta põhjendamatult hagejate ülalpidamisse.

Hagejate emal oleks võimalik töötada. Nooremad lapsed viibivad kostjaga puhkepäevadel ja

nädalasiseselt õhtuti ning siis tagab kostja nende ülalpidamise. Kostja töövõime on vähenenud

seljavigastuse tõttu ja tal ei ole võimalik paremat töökohta leida. Kostja töötab

remondilukksepana ning sellel töökohal arvestatakse tema füüsiliste võimalustega. Tema

sissetulek pärast elatise mahaarvamist on 376 eurot ja töövõimetoetus 363,47 eurot. Kostjal

kulub 50 eurot transpordile, 19 eurot kindlustusele, eluasemele 110 eurot, elektrile 16 eurot,

sideteenustele 32 eurot, ravimitele 10 eurot ning muuks jääb 502 eurot. Kostja annab 20 eurot

vanemale pojale söögirahaks. Kostja ei saa makseid suurendada oma toimetulekut

kahjustamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagejate hagi osaliselt.

4. Vaidlus puudub, et hagejad on kostja alaealised lapsed (vt ka dtl 9–13, 31–40) ning nad

elavad kostjast eraldi. Pärnu Maakohtu 30.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-134117

(maksekäsk) on kostjat kohustatud maksma igale hagejale igakuist elatist 80 eurot (hagejate

eest kokku 400 eurot; dtl 7–8). Hagejad on esitanud kostja vastu hagi varem välja mõistetud

elatise suurendamiseks PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummani muutuva suurusena

kuni nende täisealiseks saamiseni.

5. Hagejate nõude aluseks on PKS § 101, TsMS § 497 ja § 459 lg 1. Nende sätete järgi ei tohi

igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa ning

jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatist saab muuta, kui muutunud on maksete

3(7)

2-24-9835

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise

üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

Seejuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad. Üldjuhul võib eeldada, et kohtulahendiga välja mõistetud summa on

ülalpidamiseks piisav. Kui toimikust ega kohtulahendist ei ole võimalik lahendi tegemisel

aluseks võetud asjaolusid tuvastada (nt maksekäsu ja tagaseljaotsuse puhul), tuleb kohtul

määrata elatise aluseks olevad asjaolud kindlaks samadel alustel elatise esmakordse

määramisega (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 37.1; 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11;

29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11).

6. Täidetud on materiaalõiguslikud eeldused elatise nõude muutmise nõude esitamiseks.

Võrreldes maksekäsu tegemise ajaga, on muutunud miinimumelatise arvutamise

regulatsioon, millest saab omakorda järeldada, missugune summa on eelduslikult lapse

vajaduste rahuldamiseks piisav. Vaidlus puudub, et kostja makstav 80 euro suurune elatis on

PKS § 101 alusel arvutatud elatisest tunduvalt väiksem (vt põhjenduste p 8 tabel). Hagejad

on ka tuginenud elukalliduse tõusule, millest tulenevalt neil kulub vajaduste rahuldamiseks

rohkem kui maksekäsu alusel makstav igakuine elatis. Maksekäsk on tehtud enam kui viis

aastat tagasi. Üldteada on, et viimase viie aastaga on elukallidus tunduvalt tõusnud.

Statistikaameti andemetel on 2019. a detsembri ja 2024. a juuni võrdluses toidukaupade

hinnad tõusnud 49%. Maksekäsu tegemise ajal olid hagejad ka vanuses 2–12 ning hagi

esitamise ajal 7–17, praegu 8–17. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimumini ei ole vaja tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (RKTKo 28.10.2015, 3-

2-1-124-15, p 13).

7. Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei tuvastanud kohus ülalpidamisnõude aluseks olevaid

asjaolusid, tuleb praeguses menetluses tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud

teisele isikule ülalpidamist andma (vrdl TsMS § 491–496; RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-

15, p 11). Ülalpidamise ulatus tehakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99). Eelduslikult on lapse vajadused

kaetud kahekordse elatise miinimumsummaga. Miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada

lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (PKS § 101 lg 1; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).

8. Praegu puudub poolte vahel vaidlus miinimumelatisega seonduvate asjaolude üle: hagejate

emale makstakse lapsetoetust 410 eurot (2 x 80 + 3 x 100 = 410) ja lasterikka pere toetust

450 eurot. Hagejad viibivad kostja juures alla seitsme ööpäeva kuus. Elatist vähendatakse

järgnevate laste ja nende vanusevahe tõttu. Justiitsministeeriumi veebilehel kättesaadava

elatiskalkulaatori abil PKS § 101 alusel arvutatud igakuine elatis on seega järgmine:

Hagejad

Elatis ajavahemikul

01.07.2024–31.03.2025

Elatis alates 01.04.2025

L G

265,22 eurot

279,24 eurot

D G

225,44 eurot

237,35 eurot

S G

255,22 eurot

269,24 eurot

Z G

216,94 eurot

228,85 eurot

R G

216,94 eurot

228,85 eurot

4(7)

2-24-9835

9. Eelduslikult annavad vanemad lastele ülalpidamist võrdselt (PKS § 116 lg 1, § 105 lg 3).

Asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et praegu oleks ühe vanema majanduslik

seisund oluliselt parem kui teisel vanemal, mis annaks aluse vanemate võrdsuse põhimõttest

kõrvale kalduda.

Vanemate majandusliku seisundi hindamiseks on kohus teinud päringud Maksu- ja Tolliametile,

Sotsiaalkindlustusametile, töötukassale ning krediidiasutustele.

Kogutud andmetest nähtub, et hagejate ema sissetuleku moodustavad perehüvitised, s.o

lastetoetus viie lapse eest 410 eurot, lasterikka pere toetus 450 eurot, lapsehooldustasu 19,18

eurot kuni 2024. a augustini (dtl 355–356) ning kostja makstav elatis 400 eurot. Hagejate ema

Swedbank AS-s asuvalt pangakontolt nähtuvad sularaha sissemaksed ja täiendavate toetuste

maksed (esimesse klassi mineva lapse toetus, Haridus- ja Teadministeeriumi põhitoetus), mis

osutavad, et hagejate emal võib olla aeg-ajalt täiendavaid sissetulekuid. Seda kinnitab ka 2024.

a töötamine (dtl 164). Hagejate emale on tehtud üksikuid ülekandeid, kuid puudub põhjus

pidada neid töiseks sissetulekuks. Hagejate ema Swedbank AS-s asuvale pangakontole laekus

ajavahemikul 03.07.2024–03.01.2025 9998,85 eurot ning kulus 9783,36 eurot (dtl 219–239).

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hagejate emale ajavahemikul 01.12.2024–30.11.2024

maksustavaid väljamakseid tehtud (dtl 143). Hagejate ema on kinnitanud 08.07.2025 vastuses,

et tema majanduslik seisund ei ole vahepeal muutunud. Hagejate emale kuuluvad XXX asuvad

korteriomandid, kus hagejad elavad (dtl 3, 161–163). Samuti kuulub hagejate emale 2004. a

sõiduauto Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX, mis hagejate sõnul ei tööta. Samuti puudub

sellel kehtiv tehnoülevaatus (dtl 165).

Kostja sissetulekuks on töötasu Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalsest naiskloostrist,

kus ta enda sõnul töötab remondilukksepana. Töötamise registri järgi töötab ta seal traktoristina

(dtl 54). Maksu- ja Tolliameti teatise järgi tehti kostjale ajavahemikul 01.12.2023–30.11.2024

väljamakseid 9131,89 euro ulatuses, sh palgatulu 9131,30 eurot ja intressid 0,59 eurot. 2024. a

on töötasu olnud enamjaolt 820 eurot (dtl 145–149). Kostjal on tuvastatud osaline töövõime

perioodiks 03.10.2023–02.10.2028 ning talle on määratud töövõimetoetus (dtl 56, 68–70).

Töövõimetoetus on alates hagi esitamisest olnud 351,75–363,47 eurot kuus (dtl 56, 182).

Kostja AS-s SEB Pank asuvatel arveldusarvetel oli 30.12.2024 seisuga -6,75 eurot (dtl 133–

137). Kostja Swedbank AS-s asuvatel arveldusarvetel nähtuvad sissetulekud Pühtitsa

Jumalaema Uinumise Stavropigiaalsest naiskloostrist 376,30–426,91 eurot (töötasust on peetud

kinni 400 euro suurune elatis, töötasu väljamakse on seega olnud 776,30–826,91 eurot) ja

töötukassast. Lisaks nähtuvad sularahasissemaksed ja ülekanded, mille kohta kostja on öelnud,

et need on seotud tema tuttavaga. Kohtul ei ole võimalik järeldada, et kostja saaks sularaha

sissemaksetest laekuvat raha kasutada oma kulude katmiseks. Samuti teeb kostja ülekandeid

rahakogujast, mistõttu võib arvata arvata, et tal saab raha aeg-ajalt otsa ning tema mis tahes

täiendav sissetulek ei ole suur. Kostja Swedbank AS-s asuvale pangakontole laekus

ajavahemikul 03.07.2024–03.01.2025 11 455,89 eurot ning kulus 11 288,99 eurot (dtl 189–218,

267–295, 315–336). Kostja hoiukontol oli 03.01.2025 seisuga 5,63 eurot (dtl 240–253). Kostja

sissetulek on ligikaudu 1157,61 eurot (800 + [(351,75 + 363,47) : 2] = 1157,61 eurot). Kostjal

ei ole registervara.

10. Eeldada tuleb kummagi vanema võimalust miinimumsummas ülalpidamist lapsele anda.

Seejuures ei arvesta kohus vanema tegelikku sissetulekut vaid piisava sissetuleku teenimise

võimalust. Eelnev ei tähenda siiski, et mitme lapse vanem peaks teenima kahe alampalga

suurust töötasu. Piisava sissetuleku teenimise võimaluse puhul tuleb arvestada vanema

vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid

asjaolusid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb arvestada muud vara, mille arvelt

5(7)

2-24-9835

ülalpidamist maksta. Elatise väljamõistmine miinimumsummast väiksemas summas on PKS

§ 102 lg 2 järgi võimalik üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus, kohustatud vanema varanduslik seisund ja lapse tegelikud vajadused,

vabatahtlikult antava elatise suurus, vanemaga koos veedetud aeg jms asjaolud. Seejuures

tuleb silmas pidada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk. Vanema varaline

seisund võib anda aluse mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid kohtul

tuleb kaaluda lapse ja vanema õigustatud huvisid (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p-d 14,

20; 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).

11. Praegusel juhul on kostja seisukohal, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal

hagejatele anda ülalpidamist miinimumsummas. Kostja toob välja, et tal ei ole võimalik

tasuvamat tööd teha ja leida, sest tema töövõime on vähenenud. Lisaks heidab kostja

hagejate emale ette, et too ei käi tööl.

12. Arvestades kohtu tuvastatud kostja sissetulekut (u 1157,61 eurot) ja hagejate nõutavat

elatist (1179,76 eurot ajavahemikul 01.07.2024–31.03.2025 ning 1243,53 eurot alates

01.04.2025), ei ole kostja sissetulek piisav, et maksta hagejatele elatist miinimumsummas.

Kohus leiab, et praegu on täidetud tingimused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel

arvutatud miinimumsumma.

Töötukassa on 09.10.2023. a otsusega tuvastanud, et kostja töövõime on vähenenud (dtl 56).

Eksperthinnangu järgi ei sobi kostjale raske füüsiline töö. Tema võime liikuda on piiratud (dtl

66). Kostja töö on samas füüsilise iseloomuga (traktorist / remondilukksepp). Kostja on

võimeline küll mingil määral lisasissetulekut teenima, kuid mitte suures ulatuses. Kostjal ei ole

muud vara, mille arvelt ülalpidamist anda. Kostjalt ei saa tema piiranguid arvestades eeldada

piisava või suurema töötasu teenimist.

Hagejate ema annab neile ülalpidamist vahetult nendega koos elades, kuid asja materjalidest

võib arvata, et temagi osa jääb alla seaduses sätestatud miinimummäära. Praegusel juhul on

ema osa vähendamine alla miinimummäära siiski põhjendatud. Kuna hagejaid on viis, nõuab

see eelduslikult ka suuremat osalust vanemalt, kes elab hagejatega koos. Hagejate sõnul tagab

ema sisuliselt kõik nende vajadused. Kostja ei ole seda eitanud. Kostja juures viibivad kolm

nooremat hagejat maksimaalselt viis ööpäeva kuus. Võib arvata, et ema ei tööta mitte n-ö

mugavusest, vaid seetõttu, et tal ei ole võimalik sobivat tööd teha. Kuna ema on varem

töötanud, sh 2024. a, puudub põhjus arvata, et ta sobiva töö olemasolul ei töötaks (dtl 164).

Kohus möönab, et kui kostjal ei ole tõenäoliselt võimalik tasuvamat tööd leida, siis hagejate

emal on selline võimalus olemas. Hagejate ema töövõime ei ole vähenenud.

Pooled ei vaidle, et kolm nooremat kostjat veedavad mõningal määral kostjaga kuus aega ning

sel ajal tuleb kostjal tagada neile toit ja eluase. Kohus möönab, et kostja selgitustest ja esitatud

pangakonto väljavõtetest võib järeldada, et sel ajal antav vahetu ülalpidamine on minimaalne

(dtl 267–295, 315–336). Miinimumsummas elatise väljamõistmise kahjustaks siiski kostja

võimalusi hagejatega koos aega veeta.

Hagejate tegelikke vajadusi võib pidada miinimumsummast väiksemast. Hagejate avalduste

(dtl 91) järgi on hageja I igakuised kulud on 321 eurot, hageja II kulud 283,60 eurot, hageja III

kulud 313 eurot, hageja IV kulud 311 eurot ja hageja V kulud 340 eurot – kokku 1586,60 eurot.

13. Kostja on välja toonud enda vajadused transpordile, eluasemele, sidele, ravimitele – kokku

237 eurot (dtl 52). Hagejad ei ole neid kulusid kahtluse alla seadnud. Asjaomaseid kulusid

võib järeldada ka kostja esitatud arvetest ja pangakonto väljavõtetest (dtl 71–82, 267–295,

315–336). Kohus lisab nendele kuludele Statistikaameti andmeid arvestades minimaalse

toidukorvi maksumuse 153 eurot 2024. a. Kohus möönab, et kostja ei ole toonud välja

6(7)

2-24-9835

kulusid riietele ja jalanõudele ning lisaks on minimaalse toidukorvi maksumus eelduslikult

hinnatõusu arvestades suurem. Arvestades kostja esitatud andmeid on tema vajadused 387

eurot. Hagejad on märkinud oma tegelikeks vajadusteks 1586,60 eurot (dtl 91). Kostja osa

sellest on 793,30 eurot. Kostja ei ole hagejate vajadusi kahtluse alla seadnud. Arvestades

kostja sissetulekut ja tema enda vajadusi (1177,61 - 387 = 790,61), ei ole tal võimalik

maksta hagejatele piisavalt ülalpidamist.

14. Kuna kostjal ei ole võimalik anda hagejatele piisavalt ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist, on ta PKS § 102 lg-s 2 sätestatud olukorras. Seetõttu peab kostja

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st

võrdväärselt (RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-16-118651, p 10; 09.06.2017. a, nr 3-2-1-35-17,

p 21.4).). Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja sissetulek on 1177,61 eurot, kostja

vajadused on 387 eurot ning hagejate vajadused 793,30 eurot. Proportsionaalselt peaks

kostja maksma hagejatele oma sissetulekust elatist järelikult u 67%, s.o ligikaudu 790 eurot

(387 + 793,30 = 1180,30, 793,30 : 1180,30 ≈ 0,67). Kuna kostja ei ole välja toonud kulusid

riietusele ja jalanõudele, eelduslikult on võrreldes 2024. a tõusnud ka minimaalse

toidukorvi maksumus ning kostja veedab osade hagejatega koos aega, võib sellises

summas elatise maksmine kostja võimalusi hagejatega koos olla oluliselt halvendada.

Kostja pangakonto väljavõttest ja märkmetest võib järeldada ka vabatahtlikke kulusid kuni

ligikaudu 100 euro ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on suurendada iga hageja

eest makstavat elatist 120 euroni kuus, s.o kokku viiele hagejale 600 eurot. Sellises

suuruses elatise puhul ning kostja sissetulekut arvestades saavad hagejate vajadused

senisega võrreldes suuremas ulatuses kaetud, kuid kostjale jääb ka võimalus end ülal

pidada. Arvestades, et hageja I saab täisealiseks 17.08.2025, mõistab kohus tema puhul

elatise välja kuni

täisealiseks saamiseni ühe summana. Elatis L G eest ajavahemikul 01.07.2024–17.08.2025 on

järelikult kokku 1625,81 eurot (120 x 13 + 120 : 31 x 17 = 1625,81). Teiste hagejate puhul on

elatis ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest 1680 eurot. Hageja I täisealiseks saamisest

järgmisest kuust tuleb suurendada alaealistele hagejatele makstavat elatist 150 euroni kuus, sest

hagejast I jääb üle 120 eurot, mida kostja saab võimalusi arvestades elatiseks maksta (120 : 4 =

30, 30 + 120 = 150).

15. Kokku võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning suurendab kostjalt hagejate kasuks Pärnu

Maakohtu 30.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-134117 välja mõistetud elatist.

Alates hagi esitamisest kuni hageja I täisealiseks saamiseni tuleb kostjal maksta iga hageja

eest elatist 120 eurot ning alates 01.09.2025 hagejate II–V eest 150 eurot.

16. Elatis tuleb tasuda hagejate ema nimetatud pangakontole, märkides makse selgitusse

„Elatis“. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 10. päevaks järgmise kuu

eest ette hagejate ema nimetatud pangakontole.

17. Kostja kohtumenetluse kestel makstud elatis tuleb välja mõistetud elatisega tasaarvestada.

18. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

7(7)