1-08-16929/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.01.2012.a., Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-08-16929

Kohtunik Heli Väinaste Taotlus

A K´e taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 169/2009/2266 Taotluse esitaja

Kohtutäitur A K, ik: xxxx; viibimiskoht: xxxx

Terje Tšapis, Puškini 20-46 Narva

RESOLUTSIOON:

Jätta A K´e taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 169/2009/2266, rahuldamata.

Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale ja teadmiseks kohtutäitur Terje Tšapisele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud.

Viru Maakohtu 30.06.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-16929 tunnistati A K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi (I A korterist varguse episood) ning karistuseks mõisteti 4 (neli)

kuud vangistust, A K tunnistati süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti A Ke liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.10.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 26 päeva vangistust võrra ning A Ke liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 26 päeva vangistust. A K tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi (S V telefoni varguse episood 31.03.2008) ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti S V telefoni varguse eest mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning A Ke lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 05.11.2008 ja alates 30.11.2008, s.o. 7 (seitse) kuud ja 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja A Kel kuulus ärakandmisele 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 24 päeva

2

vangistust. KarS § 69 alusel asendati A Kele mõistetud vangistus 1018 (ühe tuhande kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.

Sama otsusega mõisteti A Kelt välja riigituludesse menetluskuluna sundraha 6525 krooni,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 172 krooni ja kaitsjatasu 3433.80 krooni v.-adv. Kristel Vedro ja v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsus jõustus 08.07.2009.a.

Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) poolt on kriminaalasjas väljamõistetud

menetluskulude sissenõudmiseks esitatud avaldus täitemenetluse läbiviimiseks 30.09.2009.a. kohtutäitur Terje Tšapisele ning sissenõudja avalduse alusel on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 169/2009/2266.

24.10.2011.a. on A K esitanud Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 169/2009/2266. Taotluse põhjenduse kohaselt viibib A K kinnipidamisasutuses, mistõttu palub

peatada võla sissenõue ning avaldab, et vabanedes soovib hakata makseid sooritama maksegraafiku alusel, kuna summad on suured ja koheselt ei ole võimalik neid tasuda.

Kohtumääruse põhjendused.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Kohus leiab, et A Ke taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 169/2009/2266 ei ole põhjendatud.

Elektrooniliselt peetava täitetoimiku andmete väljatrükist nähtuvalt on täiteasjas nr

169/2009/2266 täitmisel kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude nõue kokku summas

647.47 eurot. Nõudest ei ole midagi tasutud. Lisaks on täiteasjas täitmisel kohtutäituri tasu summas 241.59 eurot, täitemenetluse alustamise tasu 7.67 eurot ja täitekulu 3.87 ja 0.67 eurot.

Kohus leiab, et A Ke poolt taotluses esitatud asjaolust ei nähtu täitemenetluse ebaõiglust tema suhtes, mis annaks kohtule aluse taotluse rahuldamiseks. Täitmise peatamine ei oleks käesoleval

juhul sissenõudja, s.o Eesti Vabariigi huve arvestav. A K ei ole siiani võla katteks midagi tasunud, vaatamata sellele, et täitmist on alustatud juba enne seda, kui ta asus vanglas karistust kandma. Ka vangistuse ajal ei ole nõude katteks midagi laekunud, kuigi ka vangistuses on isikul võimalik soovi korral töötada ning võlgnevust vähendada.

Seega leiab kohus, et kuna A Ke suhtes läbiviidav täitemenetlus ei ole ebaõiglane, ta on ise enda kriminaalse käitumisega põhjustanud sellise olukorra, siis ei ole käesoleval hetkel täitemenetluse peatamine põhjendatud, arvestades sissenõudja õigustatud huvi saada enda nõue rahuldatud,

3

mille täitmist on alustatud juba 2009. aastal. Lisaks ei ole võimalik ka täitemenetluses olevat nõuet rahuldada osamaksetena ühe aastase tähtaja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A Ke taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 169/2009/2266 rahuldamata.

Kohtunik /allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

Kantselei juhataja

Monica Siim

Kohtumäärus jõustus

24.jaanuaril 2012.a.

Kantselei juhataja

Monica Siim