1-08-9186/60 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-08-9186 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.detsembril 2011.a, Narva kohtumaja Kirjalikus menetluses vastavalt KrMS § 341 lg 4 Kriminaalasja number 1-08-9186 ( 08240101491, 09240105730) ühendatud Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Kriminaalasi Aleksandr Jegorovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi, I.Z-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8, § 202 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatavad

Aleksandr Jegorov

Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 38107263711,

ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused:

- 06.11.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 200’5 lg 1 järgi rahatrahviga summas 1380 krooni; - 17.10.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2, § 143 lg 2 p 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 a 6 kuud katseajaga 2 aastat; asta - 11.07.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 175 lg 1 järgi rahatrahviga summas 2000 krooni; - 24.12.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2, § 143 lg 2 p 2 järgi

vangistusega 1 aasta 6 kuud; - 19.04.2005.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 rahalise karistusega summas 1500 krooni; järgi - 20.03.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 202 lg 1 järgi vangistuse 8 kuud; ga - 07.05.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

1-08-9186 2

201 lg 2 p 1 järgi tingimisi äeva vangistusega 3 kuud 27 p katseajaga 1 aasta 6 kuud;

- 14.08.2008.a Viru Maakohtu Kohtla- poolt Järve kohtumaja KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi äev. vangistuse 1 kuu 1 p ga

Tõkend – vahistamine alates 24.11.2010.a.

I.Z

Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, ei – tööta. Varasemad karistatused: - 16.12.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2,

3, 197 l § g 2 p 1, 2, § 207 lg 3 p 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 2 aastat katseajaga 2 aastat; - 10.03.2000.a Narva Linnakohtu poolt lg 2 p 1, 2, KrK § 139 3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud; - 10.10.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3,

§ 197 lg 2 p 1 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 06.08.2001.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 vabaduskaotusega 8 kuud; - - 17.01.2003.a Lääne Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, KarS vangistuse

asta 5 kuud; § 215 lg 2 p 1 järgi ga 1a - 27.04.2005.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, § 185 lg 2 järgi KarS § 69 alusel 1366 tundi ÜKT tähtajaga 2 -ga

aastat; - 09.03.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 201 lg 2 p 1,

vangistuse 2 aastat 3 kuud § 199 lg 2 p 4 järgi ga 6 p eva; ä - 26.02.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - vangistusega 6 kuud. § 22 lg 3 järgi Tõkend – vahistamine alates 05.03.2011.a Kaitsjad Igor Belugin, Vladimir Rogulski,

Sergei Politšev RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Aleksandr Jegorov 199 lg 2 p 4, 7, 8 süüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Tunnistada

Aleksandr Jegorov süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Aleksandr Jegorovile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Jegorovit vangistusega 2 (kaks aastat. )

1-08-9186 3

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Kohtla- 2 (kaks Järve kohtumaja 14.08.2008.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – ) kuud ja

a tuseks, lugedes 20 (kakskümmend) päev ning mõista Aleksandr Jegorovile liitkaris

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata

liitkaristusest maha Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 14.08.2008.a kohtuotsuse

järgi täielikult ärakantud karistus – päev vangistust ning lõp 2 d ja 20 kuu a likult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kümme) päeva vangistust. kuud ja 10 (

Karistuse kandmise alguseks lugeda 24.11.2010.a. Aleksandr Jegorovi

suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata.

2. Tunnistada I.Z

talle karistuseks 2 süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista (kaks) aastat vangistust. Tunnistada I.Z

le karistuseks 1 süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista tal (üks) aasta vangistust. Tunnistada I.Z

le karistuseks 9 süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning mõista tal (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, mõista I.Z-ile üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel liitkaristuseks 3 (kolm) aasta vangistust. t Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

I.Z vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010 6 (kuus) kuud .a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – ning mõista I.Z-ile liitkaristuseks, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 26.02.2010 6 ud .a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – ku vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.2011.a. I.Z-i

suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Aleksandr Jegorovilt kuritegudega tekitatud kahjud:

- kannatanu Xxx xxx, elukoht Xxx sada i (sünd. ) kasuks 11272 (üksteist tuhat kaks seitsekümmend kaks) krooni 25 senti (ehk 720,43 eurot); - kannatanu Xxx xxx., elukoht Xxx (sünd. ) kasuks 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni (ehk 24,16 eurot);

- kannatanu Xxx xxx, elukoht Xxx mend viis) i (sünd. ) kasuks 2025 (kaks tuhat kaksküm krooni (ehk 129,42 eurot); - kannatanu Rimi Eesti Food AS- Rae i (reg. 10263574, asukoht Põrguvälja tee 3, Pildiküla, vald, Harjumaa) kasuks 5000 (viis tuhat) krooni (ehk 319,56 eurot);

- -i (reg. 11292655, asukoht xxx) kasuks 6090 (kuus tuhat kannatanu Rakvere 73 KÜ üheksakümmend) krooni 70 senti (ehk 389,27 eurot).

1-08-9186 4

Välja mõista I.Z-ilt kuritegudega tekitatud kahjud:

- kannatanu Xxx xxx.a, elukoht Xxx) kasuks uhat viissada) krooni (sünd. 9500 (üheksa t (ehk 607,16 eurot); - kannatanu Xxxi xxxa., elukoht Xxx) kasuks 17050 ( (sünd. seitseteist tuhat viiskümmend) krooni (ehk 1089,69 eurot).

Välja mõista solidaarselt Nikita Grulevilt, Konstantin Pilaberilt, Aleksandr Jegorovilt kannatanu Xxx xxx.a, elukoht Xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1200 (sünd. (üks tuhat kakssada) krooni (ehk 76,69 eurot).

Mõista riigituludesse välj Aleksandr Jegorovilt a menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada neli krooni (ehk 53,69 eurot), poolt kümmend) kaitsja Jekaterina Jevšina eeluuri 95 ( misel osutatud õigusabi eest 4 nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti (ehk 31,67 eurot) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 288 (kakssada ,

kaheksakümmend kaheksa) krooni 50 senti (ehk 18,44 eurot kaitsja Vladimir Rogulski ),

poolt 22.12.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1800 (üks tuhat kaheksasada)

krooni (ehk 115,04 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt 10.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 6 senti.

Mõista riigituludesse välja men I.Z-ilt etluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Xxx poolt eeluurimi Belõševa sel osutatud õigusabi eest 840

(kaheksasada nelikümmend) krooni (ehk 53,69 kaitsja Oleg Nišajevi poolt eurot),

eeluu 2337 rimisel osutatud õigusabi eest (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) krooni 60 senti (ehk 149,40 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 281 (kakssada kaheksa ) krooni 50 senti (ehk 17,99 eurot), kaitsja Sergei kümmend üks

Politševi ngil osutatud õigusabi eest 138 (ükssada poolt 10.03.2011.a kohtuistu kolmkümmend kaheksa) eurot 19 senti.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi , menetluskulud“. , kriminaalasja number 1-08-9186

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-08-9186 5

21.10.2011 Tartu Ringkonnakohus oma määrus uhindudes KrMS § ega j -dest 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 l

t kriminaalasjas g 1 p 7; 341 lg 2 ja 4 tühistas Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 kohtuotsus nr 1-08-9186 osaliselt, see on:

1. Aleksandr Jegorovile karistuste mõistmises KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuste mõistmises KarS § de 64 lg 1 ja 65 lg 1 järgi. -

2. I.Z-ile karistuste mõistmises KarS §-de 209 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4, 8 ja 202 lg 2 p 2 järgi ning liitkaristuse mõistmises KarS § 64 lg 1 järgi ja liitkaristuse mõistmata jätmises KarS § 65 lg 1 järgi.

Tühistatud osas saatis Ringkonnakohus kriminaalasja Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.

Tulenevalt KrMS § 341 lg 4, kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Viru Maakohus lahendab käesolevat asja kirjalikus menetluses ning alljärgnevalt kordab kohtuotsuse põhiosa, täiendades selle p. süüdistatavatele -s III I.Z-ile ja Aleksandr Jegorovile

, karistuste mõistmise motiivide osas.

I Süüdistusakti sisu

1.1. Kriminaalasjas nr

Aleksandr Jegorovile selles, et tema

08240101491 on süüdistus esitatud olles karistatud 20.03.2006 Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 järgi, taas ajavahemikul 13.04.2008.a.- paiknevatest 14.04.2008.a. lõikas Narvas, Rakvere,73 asuva maja neljas trepikojas elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 150 meetrit, maksumusega 16.50 krooni meeter- ng varastas 45 üldmaksumusega 2475 krooni ni pistikühendust, ühe pistikühenduse maksumus 45 krooni- krooni, üldmaksumusega 2025 millega tekitas korteriühistule „Rakvere 73" materiaalse krooni. kahju üldsummas 4500 Samuti tema ajavahemikul 13.04.- kini 49 asuva maja 14.04.2008.a. lõikas Narvas aadressil Puš viies trepikojas paiknevatest elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 225 meetrit, maksumusega 26.27 krooni meeter, kokku 5910, 75 krooni väärtuses, ning varastas 10 ühendusotsikut maksumusega 6.36 krooni üks ühendusotsik, kokku 63.60 krooni väärtuse, 40 ühendusotsikut maksumusega 10.75 krooni üks ühendusotsik, kokku 430 krooni väärtuse, millega tekitas korteriühistule „Puškini 49" materiaalset kahju 6404.35 krooni. Samuti tema ajavahemikul 14.04.- elaste,17 asuva maja neljas 15.04.2008.a. lõikas Narvas, Kang trepikojas paiknevatest elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 160 meetrit, maksumusega 26.27 krooni meeter, üldmaksumusega 4203.20 krooni ning varastas 20 ühendusotsikut maksumusega 6.36 krooni üks ühendusotsik üldmaks - umusega 127.20 krooni väärtuse, 50 ühendusotsikut maksumusega 10.75 krooni üks ühendusotsik üldmaksumusega - 537.50 krooni väärtuse, millega tekitas korteriühistule „Kangelaste 17" materiaalset kahju 4867.90 krooni. Samuti tema 20.04.2008.a. kella 13.20 paiku varastas kaks 2500 krooni maksvat elektritoitekaablit üldmaksumusega 5000 krooni, millega olid varustatud Narvas, Tallinna mnt. 19c asuva kaupluse RIMI hoone juures paiknevad pressid, tekitades AS Narva Hyper Rimi kahju summas 5000 krooni. Samuti tema 21.04.2008.a. lõikas Narvas, Kangelaste 16 asuva maja kuues trepikojas paiknevatest elektrikilpidest ära maanduskaabli kogupikkuses 75 meetrit, maksumusega 27 krooni meeter-üldmaksumusega 2025 krooni, millega tekitas korteriühistule „Kangelaste 16"

1-08-9186 6

materiaalset kahju summas 2025 krooni.

Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Jegorov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t. KarS § 199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Jegorovit süüdistatakse selles, et tema 17.04.2008.a. kella 08.20 paiku tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, ukseluku 71 asuva lõhkumise teel Narvas, Rakvere kaupluse Walker ruumidesse, kust varastas sularaha summas 378 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, taas 18.04.2008.a. kella 09.00 paiku tungis ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel Narvas, Rakvere,71 asuvasse kauplusesse Walker. Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Jegorov pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda, s.t. KarS § 266 lg.2 p.l järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. Kriminaalasjas nr

09240105730 on süüdistus esitatud

Aleksandr Jegorov süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis Konstantin Pilaber´i ja Nikita Gruljov´iga ajavahemikul 27.11.2009.a kl. 20.20 - 28.11.2009.a kl. 11.45, tungis esimese välisukse lukule võtme sobitamise teel ja teise välisukse luku lõhkumise teel Narvas, Puškini 49 ´le kuuluvaid esemeid: perforaatori - 75 asuvasse korterisse, kust varastas Xxx Boch maksumusega 4000 krooni, puuride komplekti „Маkita“ maksumusega 800 krooni, elektrisae „Ferex“ maksumusega 900 krooni, ketaslõikuri „Boch“ maksumusega 600 krooni, elektrilise kruvikeeraja „Makita“ koos akuga maksumusega 2600 krooni, 100 meetrit kaablit maksumusega 600 krooni, 100 meetrit kaablit maksumusega 700 krooni, magnetofoni „Thoma“ maksumusega 600 krooni, millega tekitas Xxx´le materiaalset kahju kokku summas 10800 krooni. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Jegorov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo. Samuti tema ajavahemikul 29.01. - 05.02.2010.a kl. 08.50, valdaja tahte vastaselt

ebaseaduslikult, võõra vara varguse eesmärgil, seinast tellise väljalõhkumise teel avas kilbiruumi viiva ukse luku ning varastas 30 meetrit elektrikaablit väärtusega 290,30 krooni. Koos taastamistööde maksumusega korteriühistule „Rakvere 73“ on tekitatud materiaalne kahju summas 1590,70 krooni. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Jegorov toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikku tungimise vähemalt teist korda, s.t. KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

I.Z e pannud varguse, taas süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toim ajavahemikul 18. - 20.07.2009.a kella 12.00 võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kelderukse hingedelt mahavõtmise teel, tungis Narvas, Tallinna mnt. 15 asuva maja teise trepikoja ja korteri nr. 28 kuuluvasse keldrisse, kust varastas Xxx´ile kuuluvaid esemeid: mägijälgratta väärtusega 1050 krooni, raadiojaama Motorolla koos laadimisseadmetega väärtusega 9500 krooni, akulööktrelli Makota koos laadimisseadmetega väärtusega 4500 krooni, ehitustööriistu 200 krooni eest, satelliittelevisiooni antenni väärtusega 300 krooni, satelliiti tüünere väärtusega 1000 krooni, CD mängija Pioneer väärtusega 500 krooni, millega tekitas - Xxx ni; ´ile materiaalset kahju kokku summas 17000 kroo samuti tema 28.10.2009.a tungis Ida-Virumaal Vaivara vallas AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaaži,

1-08-9186 7

kust, varastas OÜ-le Nitreon kuuluvat vara: bensiinigeneraatori Powerpluss 470 maksumusega 1890 krooni, ketassae Makita maksumusega 1670 krooni, keevitusaparaadi №rdica maksumusega 1800 krooni, ehitustolmuimeja Makita maksumusega 3570 krooni, millega tekitas OÜ-le Nitreon materiaalset kahju kokku summas 3560 krooni. Oma tahtlike tegudega pani I.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetung

imisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 28.10.2009.a andis xxx -le Nitreon kuuluvaid asuvasse OÜ Mezola pandimajja OÜ ja 28.10.2009.a Nikita Gruljov´i poolt Virumaal Vaivara vallas AÜ „Rjabinka“ Vaigu 3 Ida- 8 garaažist varastatud ketassae Makita maksumusega 1670 krooni, bensiinisae Makita maksumusega 2695 krooni, elektritrelli Metabo maksumusega 1250 krooni; samuti tema 30.10.2009.a andis xxx -le Nitreon kuuluvaid ja asuvasse OÜ Mezola pandimajja OÜ 28.10.2009.a Nikita Gruljov´i poolt Virumaal Vaivara vallas AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 Ida- garaažist varastatud ehitustolmuimeja Makita maksumusega 3487,50 krooni ja keevitusaparaadi №rdica 4-118 maksumusega 1800 krooni. Oma tahtlike tegudega pani I.Z toime korduva kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, s.t. KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 19.02.2009.a varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt -s Plastpak Aken ebaõige ettekujutuse loomise teel vormistas OÜ enda nimele lepingu akende paigaldamiseks Xxx elukohas Narvas, Tiimani 6 102 asuvas – korteris. Olles 19.02.2009.a kella 20.00 paiku Narvas, Mõisa 8 asuva kaupluse Maxima juures saanud sularaha summas 5150 krooni, katkestas 04.03.2009.a lepingu OÜ-ga Plastpak Aken ja lasi kanda 19.02.2009.a Xxx poolt ettemaksuna tasutud 4350 krooni enda tuttava Xxx arveldusarvele, tekitades oma tegudega Xxx

´le materiaalset kahju 9500 krooni. Oma tegevusega pani I.Z toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.t. KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1- -07). Kohus avaldas 20 kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS § 296 sätestatut. -s KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist:

2.1.

id 10.03.2011 kohtuistungil süüdistatav Nikita Gruljov tunnistas oma süüd ja tsiviilhagis täielikult. Nõustus lühimenetlusega. Ülekuulamist ei taotle, kõik, mis uurimise ajal rääkis vastab

kriminaalasja tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud ütlusi.

Süüdistatav tunnistas oma süüd ja tsiviilhagisid täielikult. Nõustu Aleksandr Jegorov s lühimenetlusega. Ülekuulamist ei taotle, kõik mis uurimise ajal rääkis vastab kriminaalasja

tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud ütlusi.

Süüdistatav tunnistas oma süüd ja tsiviilhagisid täielikult. Nõustus Konstantin Pilaber lühimenetlusega. ekuulamist ei taotle, kõik mis uurimise ajal rääkis vastab kriminaalasja Ül tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud ütlusi.

1-08-9186 8

Süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt. KarS § 209 kelmuse osas ei olnud I.Z süüdistusega nõus. Eeluurimise ajal andis ütluseid selle kohta et tahtlust kelmuseks ei olnud. Vormistas enda peale ja vastutust klaaspakettide eest kannaks isiklikult. Süüdistust KarS § 199 ja 202

järgi tunnistab. Tsiviilhagisid tunnistab. Nõustus lühimenetlusega. Palub teda üle kuulata. Kõik mis uurimise ajal rääkis vastab kriminaalasja tehioludele. Kinnitab eeluurimise ajal antud

ütlusi.

Ettemaksu võtta õigust . Arvas, et tagastab raha võla korras. Sellel hetkel oli raha vaja ei olnud oma vajadusteks. Ei ole nõus, et pani sellega toime kelmuse. Tahtlust ei olnud. Leidis endas julgust sellest inimesele öelda. Sellel hetkel võimalust maksta ei olnud. Ei ole nõus et see oli kelmus. J äi inimesele raha võlgu. Kannatanu oli tema tüdruku õde. Tahtis vormistada krediidi enda nimele ja aknad panna, a nde jaoks oli ga osa raha võtta ja kulutada oma vajadusteks. Ake osa rahast olemas ja need ta võttis kannatanult. Kokkulepe oli et antakse osa raha ja paigaldab aknad. Lepingu vormistas koos kannatanuga oma nimele. Kannatanu maksis esimese sissemakse. Aknad -3 kuud ja arvas, et ei ole pidid olema paigaldatud kannatanu korterisse. Möödus 2 võimeline kohustust täitma ja loobus tellimusest, millest kannatanut ei jõudnud hoiatada. Firmalt sai raha lepingu lõpetamise pärast endale ja kasutas oma vajadusteks. Lubas kannatanule raha tagastada, aga ei tagastanud. Kannatanu andis 2-3 tuhat krooni sularahas. Peale lepingust loobumist kandis firma raha tema poolt teatatud arvele. Kannatanule raha ülekandmisest koheselt ei teatanud. Tema enda arved olid arestitud, siis teatas ta firmale Xxx arve numbri.

KarS § 202 osas ei ole nõus süüdistusega. uljov elas tema juures Gr , käis suvilas, võttis tööriistad ja pani maja ees olevasse garaaži. Palus pärast sinna sõita ja asjad garaažist ära tuua. Sõitis sinna ja tõi asjad koju. Mingit sissetungimist mitte kusagile toime ei pannud ja ei teadnud et need on varastatud. pantisid asjad pandimajja. Järgmisel päeval Käis autoga aianduskooperatiivis Rjabinka asjade järel, mida Nikita ära tuua palus. Nikita selgitas, kus asjad asuvad ja tõi need sealt ära. Suvilas see ei käinud. Garaažis ei käinud, sest asjad asusid garaaži juures väljas. s Kokkuvõttes tunnistab süüd täielikult. Tõi ära bensiinigeneraatori ja ketassae Makita. Keevitusaparaadi ja ehitustolmuimeja tõi ära Nikita Gruljov, aga pandimajja andis, kuna Nikital ei olnud dokumente. N tub, et xxx

õus lõhkus keldri ja võttis ära asjad. Süüd tunnistab täielikult. Kaitsja leiab et kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 201 aga mitte 209 järgi. Raha omastas, kuid omastamine ei ole kelmus. Selleks et tunnistada süüdi § 201 järgi oleks pidanud esitama uue süüdistuse. Seda ei tehtud, sellepärast KarS § 209 järgi tuleb süüdistatav õigeks mõista. Kannatanu

Xxx ütluste kohaselt ei vasta I.Z-i ütlused tõele. Temaga tuttav ei olnud, tema, õde oli. Kui ta koju tuli, oli mees kodus. I.Z ütles et teeb aknad odavamalt. Andis tuhat krooni. Firmas maksis mees 4350 krooni. Mõne tunni pärast helistas I.Z ja ütles et kiiresti on vaja juurde maksta ja paneb aknad kiiremini. Võttis arvelt 5150 krooni ja andsin talle. Pärast seda ei näinud teda kaks kuud. Kui õe kaudu nägi ja küsis, et mis ja kuidas, siis ta vastas, et kõik on OK. Firmast öeldi et leping on lõpetatud ja raha on kellegi arvele üle kantud. I.Z kadus. Märtsis nägi teda ja ta andis allkirja et tagastab ühe kuu jooksul 9500 krooni. Pärast ütles,

et tema suhtes on mõttetu avaldust kirjutada, kuna tal on hagisid üle pea.

2.2. (kriminaalasi nr 08240101491)

Kannatanu Xxx ütluste (I kd, tl 4) kohaselt töötab müüjana kaupluses Walker. 17.04.2008 hommikul näitasid turvatöötajad et kauplusse oli sisse tungitud ja avatud kassa. Uksel on peitelukk ja seda ei kasutata. Kassast oli kadunud raha 378 krooni.

Kannatanu Xxxütluste (I kd, tl 66) kohaselt varastati 20.04.2008 kaks musta värvi punaste pistikutega elektritoite kaablit. Ühe kaabli maksumus 2500 krooni. Kauplusele Rimi tekitatud kahju 5000 krooni.

1-08-9186 9

Kannatanu Xxxi ütluste (I kd, tl 71) kohaselt on korteriühistu Kangelaste 16 esimees. 21.04.2008 avastati et kõikide korruste platvormidel asuvatest elektrikilpidest on ära lõigatud maanduskaabel. Kokku 75 meetrit vasest maanduskaablit. Varaline kahju 2025 krooni + taastustööd.

Kannatanu Xxxi ütluste (I kd, tl 82, 91) kohaselt on korteriühistu Rakvere 73 juhatuse liige.

Maja trepikodadest on varastatud 150 meetrit maanduskaablit, pistikuühendused. Varaline kahju 9447 krooni.

Kannatanu Xxx ütluste (I kd, tl 103, 110) kohaselt on KÜ Puškini 49 esimees. 13-14-04.2008 lõigati elektrikilpidest maha 225 meetrit maanduskaablit ja varastati ka ühendusotsikud 10 tükki. Kahju 18 967, 60 krooni. 14-15.04.2008 lõigati nelja trepikoja elektrikilpidest maha 160 meetrit maanduskaablit ja 20 otsikut. Kahju 15 227, 85 krooni.

Kahtlustatava Aleksandr Jegorov ütluste (I kd, tl 38, 99) kohaselt tunnistab end süüdi nimetatud kuritegude toimepanemises. 17.04.2008 kergitas kruvikeeraja abil kaupluse Walker välisust, mis avanes. Sisenes kauplusse. Kassaaparaadil oli võti ees. Võttis kassast umbes 400 krooni ja riiulilt teksapüksid. R püksid kaotas ära. 18.04.2008 aha kulutas enda vajadusteks. Teksa läks taas varguse toimepanemise eesmärgil kauplusehoone küljesissepääsu juurde. Tõstis jälle kruvikeeraja abil kaupluse Walker välisust ja tungis hoonesse. Nägi välisukse juures naisterahvast. Väljus kohe läbi sama ukse. Tehtut kahetseb. 14.04.2008 hommikul läks eesmärgiga varastada kaablit aadressil Rakvere 73. Lõikas kaasasolevate lõiketangidega esimesel ja viimasel korrusel kaabli läbi ning tiris välja. Kaablid

põletas lõkkes ja metalli andis vastuvõtupunkti. 20.04.2008 läks prügikonteinerite juurde Rimi kaupluse juures ja varastas kaks punaste pistikutega kaablit. Vist 20.04.2008 õhtul läks aadressil Kangelaste 16 eesmärgiga varastada kaablit. Lõikas kaasasolevate lõiketangidega läbi kaabli maja kõikide trepikodade elektrikilpides, tiris kaabli välja ja andis metalli vastuvõtupunkti. Tehtut kahetseb. 15.04.2008 hommikul läks eesmärgiga varastada kaablit aadressil Kangelaste 17 ja lõikas kaasasolevate lõiketangidega kaabli läbi maja kõikides trepikodades. Kaabli andis metalli vastuvõtupunkti.

Tunnistaja Xxxi ütluste (I kd, tl 8 said väljakutse. Avastasid et kaupluse Walker ) kohaselt külgseinas on uks avatud. Peauks oli kinni. Tatasid juhatajale ja ootasid ära müüja.

Tunnistaja Xxx ütluste (I kd, tl 25 töötab müüjana Rakvere 71 asuva kaupluse ) kohaselt lilleosakonnas. 118.04.2008 kell 09.00 lähenes tagavaraväljapääsule ja nägi klaasukse lõhutud lukku. Kaupluses nägi umbes 30 noormeest väga määrdunud riietes, kelle oli käes kilekott. Teatas turvatöötajatele.

Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd, tl 43) kohaselt tundis Xxx ära isikuna kes 18.04.2008 avas kaupluse tagavaraväljapääsu ukse, Aleksandr Jegorovi.

Tunnistaja Roman Pljesnovi ütluste (I kd, tl 53 viibis 20.04.2008 töökohal kaupluses ) kohaselt Rimi. Turvamees teatas et laost on kadunud elektrikaablid. Juhataja hindas kaabli 5000 kroonile.

Ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja lisatud fotode (I kd, tl 121-135) kohaselt näitas ja selgitas kuidas avas kruvikeerajaga kaupluse Walker ukse ja võttis kassast raha, kuidas varastas kaupluse Rimi hoovist kaablid, kuidas varguse toimepanemise eesmärgil lõikas kaablit Rakvere 73, Puškini 49, Kangelaste 16 ja Kangelaste 17 majade trepikodadest.

1-08-9186 10

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise.

Aleksandr Jegorovi poolt vargus kaupluse

kohtuistungil

st Walker on tõendatud süüdistatava antud ütlustega kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl 38, 99) bil kaupluse Walker . Ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja lisatud fotodega (I kd, tl 121-135), mille kohaselt ning Xxx Vargus kaupluse Rimi ütlustega (I kd, tl 4) kassast oli kadunud raha 378 krooni. territooriumilt ja kaablite vargus majadest asukohaga Kangelaste 16, 17, Rakvere 73 ja Puškini 49 on l

tunnistajate Xxx(I kd, tl 66), Xxxi (I kd, tl isaks süüdistatava enda ütlustele tõendatud

71), Xxxi (I kd, tl 82, 91), Xxxi

(I kd, tl 103, 110) ütlustega ja ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ja lisatud fotodega (I kd, tl 121-135) kus süüdistatav Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav inkrimineeritud kuriteo toime pannud hõivatud võõra vara är d aviimises enda asukohta, mida kasutas oma tarbeks . ja hüvanguks Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil t näitab ka see, et süüdistatav lõikas , s.o kavatsetusega. Kavatsetus kaablit, kaasasolevate lõiketangidega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat

Aleksandr Jegorovit varem varguse eest karistatud, sh. viimane kord 14.08.2008 ja karistus ei ole

kustutatud Aleksandr Jegorovi -s 4 toodud , siis on süüdistatava puhul täidetud KarS § 199 lg 2 p kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise (KarS § 199 lg 2 p 4). KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda. Kahtlustatava enda ütluste kohaselt (I kd, tl 38, 99) tungis 18.04.2008 taas varguse Aleksandr Jegorov tungis võõrasse hoonesse ebaseaduslikult, kasutades ukse avamiseks kaasas olnud kruvikeerajat. Xxx Sissetungimine on tõendatud lisaks tunnistaja

ütlustega (I kd, tl 25) hoones noormeest tundis Xxx ning äratundmiseks esitamise protokolli (I kd, tl 43) mille kohaselt ga isikuna kes 18.04.2008 avas kaupluse tagav Sissetungimise eesmärgiks oli panna toime teistkordne vargus hoones asuvast kauplusest Walker. Varguse toimepanemisel võõrasse hoonesse tungimise eelneval päeval sisenes Aleksandr Jegorov samasse hoonesse samal viisil, millest järeldub et süüdistatav tungis võõrasse hoonesse ebaseaduslikult teistkordselt. Seega on täidetud KarS § 266 lg 2 p 1 sätestatud koosseisutunnus, sissetungimine teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on õige.

2.3. (kriminaalasi nr 09240105730)

Kannatanu Xxx ütluste (I remontis ostetud korterit aadressil Puškini 49 I kd, tl 1, 2) kohaselt -75. Tõi sinna tööriistad. Välja kolides andis endine omanik kaks komplekti korterivõtmeid. 28.11.2009 tuli korterisse remonti tegema. Välimine metalluks avanes võtmega, sisemine puituks oli aga lõhutud. Korterist olid varastatud perforaator Bosch (4000 krooni), puuride komplekt makita (800 krooni), elektriline ketassaag Ferex (900 krooni), ketaslõikur Bosch (600 krooni), elekter. kruvikeeraja Makita koos akulaadijaga ja kahe akuga (2600 krooni), 2 rulli elektrikaablit

1-08-9186 11

(600 ja 700 krooni), magnetofon (600 krooni). Kokku kahju 10 800 krooni.

Kannatanu Xxxi ütluste (II kd, tl 82 ) kohaselt on tema ema AÜ Pihlakas, Vaigu tn 38 , 142 suvila omanik. 06.12.2009, kella 09.oo paiku teatas ema et talle helistas valvur ja ütles et nende majakeses on keegi, kuna korstnast tuleb suitsu. Sõitis kohale ja avastas et teisel korrusel puudub klaas. Kutsus politsei kellega koos sisenesid majja. Toas magas Nikita Grulev, kellele on korduvalt räägitud ja keelatud majja tungida, kuna ta on sealt asju varastanud. Kahju tekitatud ei ole. Hoiab suvila garaažis tööriistu. 29.10.2009 helistati ja öeldi et aiamajas põleb valgus. Sõitis kohale. Garaažist oli varastatud ehitustolmuimeja Makita (3570 krooni), keevitusaparaat (1800 krooni), ketassaag Makita (2500 krooni), ehitusmikser Robir (1500 krooni), bensiinigeneraator Powerplus (1900 krooni), auto laadimisseade (500 krooni), bensiinisaag Makita (3500 krooni), Varguse võis toime panna Nikita Grulev. Kahju 15 270 krooni. Tööriistad mis oktoobris varastati kuulusid OÜ Nitreonile, kellele on tekitatud kahju 21 020, 20 krooni, kuid kuna osa asju on tagastatud siis on kahju nõue 14 482, 70 krooni.

Kannatanu Xxx ütluste (II kd, tl 181) kohaselt pöördus 19.02.2009 OÜ

-sse Plastik aken eesmärgiga soetada kolm plastikakent. Suhtles vahetult I.Z-iga kes esines vahendajana ja palus teenuse eest raha 1000 krooni. Samal päeval teostas I.Z korteris mõõtmised ja sai sõlmitud leping ja abikaasa kandis oma arvelt üle 4350 krooni võõrale arvele. Õhtul umbes kella 20.00 paiku helistas I.Z ja teatas et on vaja täiendavalt 5000 krooni üle kanda, siis tuleb hinnaalandus. Kohtusid ja andis I.Z-ile üle 5150 krooni. Hiljem sai teada et leping on lõpetatud. I.Z helistas ja andis kaudu üle allkirjastatud võlakirja 9000 Xxx kroonile.

Kannatanu Xxxi ütluste (II kd, tl 233) kohaselt lukustab keldri ripplukuga. 20.07.2009 avastas et lukk on lõhutud ja ukse juurde jõudes et see on hingedelt maha võetud. Keldrist oli varastatud mägijalgratas (1050 kro aku ja lööktrell Makita (4500 oni), raadiojaam Motorola (9500 krooni), krooni), suures koguses tööriistu (200 krooni), satelliittaldrik ja ressiiver (100 krooni) ning CD mängija Pioneer (500 krooni). Kahju kokku 17 000 krooni.

Kahtlustatava Konstantin Pilaber ütluste (II kd, tl 14, 15) kohaselt pani kuriteo toime. Kohtus 2009 novembri lõpus öösel Nikita Gruleviga, kes kutsus kaasa korterist asju ära tooma. Astusid Aleksandr Jegorovi juurde sisse. Kolmekesi suundusid korteri Puškini 49 75 poole. Jäi trepik - oja juurde seisma, teised läksid korterisse. Mõne aja pärast kutsuti. Ei pööranud tähelepanu et sisemine uks oli lahti murtud ja ei tekkinud mõtet et tegu on vargusega. Teistel olid käes tööriistad, talle anti kaks elektrikaabli vihti. Jegorov kutsus takso. Laadisid asjad pakiruumi ja sõitsid aadressil Partisani 9, kus ootas keegi noormees, kes maksis ka takso eest. Oli Grulevi tuttav. Asjad viisid noormehe juurde keldrisse. Nikita ütles et tal on raha vaja ja asjad on vaja kiiresti maha müüa. Leidsin ostja kruvikeerajale ja puuridele 800 krooni eest. Perforaator ja magnetofon jäid tema korterisse. Jegorov ütles et müüs kas sae või kaabli maha 500 krooni eest, ülejäänut müüa ei õnnestunud. Kahetseb et pani teadmatusest toime varguse.

Kahtlustatava Nikita Grulevi I kd, tl 21, 128, 175, 254) kohaselt kuritegu toime ütluste (I pannud ei ole. Ei puutu kuidagi asjade vargusse korterist. Ema poolt müüdud korteri võtmed kaotas

ära. Polnud kuskil elada ja tungis AÜ Rjabinka aiamajja, mis kuulub tema isale Aleksandr Grulevile. Öeldud otseselt et seal olla ei tohi, pole, kuid sai aru et ilma nende loata seal viibimisele on nad vastu. Tungis aiamajja 04.12.2009 õhtul teise korruse akna kaudu. Elas suvilas kuni 06.12.2009 kui isa ta avastas. Kui Narvas Puškini 49 terist lahkus jäid võtmed kätte, kuid mingi aja -75 kor pärast kaotas ära. Oktoobri lõpus sõitis vanemate suvilasse asukohaga AÜ Rjabinka, 8 tn. maja 38, kruvikeeraja

1-08-9186 12

abil tungis majja sisse varguse eesmärgil. Leidis majast garaaživõtmed, avas garaaži ja varastas sealt tööriistad mis jättis suvila taha. Sõitis I.Z-i juurde, rääkis kust asjad varastas. I.Z lahkus, sõitis suvilasse, pärast ütles et võttis seal generaatori, kuid hiljem selgus et ta võttis palju rohkem sealt asju. Nägi Simonini käes pandimajade kviitungeid. Sai müügist vaid 500 krooni.

Osa tööriistadest müüs ise ära. I.Z võttis suvilast ketassae ja bensiinigeneraatori. Tehtut kahetseb.

Kahtlustatava I.Z-i , 169, 217, 218, 216) kohaselt tunnistab ütluste (II kd, tl 138 kuritöö toimepanemist osaliselt kuna varastas vaid osa asju. Tema juures elas Nikita Grulev. 2009 oktoobri lõpus käis ta vanemate suvilas ja tuli tagasi kotitäie tööriistadega. Palus asjad pandimajja

viia ja sõita suvilasse ning tuua ära tema poolt ülejäänud valmispandud asjad. Selgitas põhjalikult kuidas suvilat leida ja et jättis suvilasse tule põlema ning sellisel juhul võib suvilasse minna. Läks garaaži, seal oli palju tööriistu, aga väravate juures olid need mis oli väljaviimiseks ette valmistatud. Võttis bensiinigeneraatori ja suure ketassae. Otsustas asjad, bensiinisae ja ketassae Makita ning löökdrelli Metabo pandimajja anda. asjad pandimajja. Grulev käis veel mitu Viis korda suvilas ja tõi asu. Pandimajast saadud rahast võttis endale 1500 krooni, ülejäänud raha andis Gruljevile. Tunnistab et pani toime p 4, 8 ja

KarS § 199 lg 2 KarS § 202 lg 1 ja 2 p 2 sätestatud kuriteod, kinnitab eelnevalt antud ütlusi ja on valmis tekitatud kahju hüvitama. Tehtut kahetseb. Kannatanu Xxx suhtes kuritegu toime pannud ei ole. Pakkus vormistada järelmaksuga lepingu enda peale, kuid akende maksumus tasutakse talle kohe. Xxx nõustus. Abi osutamise eest palus 1000 krooni. Sõtis juurde koju ja võttis akende mõõtmed. Xxx Esimese sissemakse tegi firmas Xxx Xxx a . Ülejäänud summa pidi ta tasuma sularahas. te dis et selle summa võtab isiklikeks vajadusteks ja tasub akende eest järelmaksuga. Leppisid kokku et õhtul tasub Xxx talle sularahas veel 5000 krooni. Xxx . Katkestas firmas lepingu. Kui raha helistas õhtul ja andis 5000 krooni Xxx Xxx arvele tuli viimane raha välja ja tõi tema emale. Kohtus ga, rääkis et katkestas lepingu ja kohustus raha tagastama ühe kuu jooksul. Kirjutas võlakirja. Võlga tagasi andnud ei ole, sest pole sellist raha. Kannatanu Xxxi suhtes on kurteod toime pannud. Kasutas varem elukaaslase Xxxkeldriruumi aadressil xxx. Ühel päeval läks keldriboksi juurde ja viis ära kahtlustuses nimetatud asjad keldriboksist, mis kuulub korterile 28. Müüs asjad ära 1000 krooni eest. Raha kasutas isiklikuks otstarbeks. Vargust tunnistas mõni päev hiljem Müüs asjad Xxxle. Xxxle. Vargust tunnistas Xxx

le. Jalgratta müüs tundmatule energia tänava turul. Tehtut kahetseb, kahju nõus hüvitama.

Kahtlustatava Aleksandr Jegorovi ütluste (II kd, tl 65, 66) kohaselt kuritegusid toime pannud ei ole, ehkki neis osales. 2009 novembri lõpus tulid tema juurde Konstatin Pilaber ja Nikita Grulev. Viimane ütles et tal on vaja midagi kangitaolist kuna ta ei saa oma korterisse sisse. Andis väikese kangi, kuid kartuses et seda tagasi ei tooda läks koor Gruleviga korterisse. Teadis et see on Grulevi korter, kes tegi esimese ukse lahti võtmega, teise surus lahti tööriistaga. Pilaber korterisse ei tulnud. Grulev korjas tööriistu kokku ja hiljem kutsus takso. Kutsus Pilaberi ja kolmekesi viisid asjad takso juurde ning hiljem Grulevi tuttava keldrisse. Sel hetkel sai aru et Grulev varastas asjad oma emalt. Kruvikeeraja ja puuride komplekti müüs Pilaber naabrile. Otsustas varastatud asjad maha müüa, võimaluse korral omakasuga. Müüs sae maha 300 krooni eest ja ühe kaablivihi 150 krooni eest. Mag etofoni müüs tuttavale n .

Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 28 ööl vas , 70) kohaselt tu 28.12.2009 kella 04.00 paiku helistas Nikita Grulev ja küsis kas on takso eest tasumiseks 30 krooni. Takso saabudes palus tema asju hoida. Nõustus ja asjad viidi tema keldrisse. 28.11.2009 tuli Grulev koos noormeestega asjade järgi. Kinkis tülitamise eest ketaslõikuri. et tööriistad Sae kavatsesid viia pandimajja. Ei teadnud olid varastatud. , mille hiljem ostis Nikita Grulev ja sõbrad palusid aidata hinnata ka elektrikaablit ära . Raha andis ühele Grulevi sõpradest. Xxx

1-08-9186 13

Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 73) kohaselt pakkus tuttav talle ketassaagi koos dokumentidega. Noormees rääkis et ehitusfirma läks laiali ja nad müüvad tööriistu ja materjale. Pakkus ka elektrikaablit, millest ühe ostis ära 120 või 150 krooniga. Ketassae eest maksis 400 või

450 krooni. Ei arvanud et asjad on varastatud.

Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 32 on Nikita Grulevi ema. Kolis korterist välja ) kohaselt 05.11.2009 ja andis kaks komplekti võtmeid uuele omanikule. Kolmas komplekt võtmeid jäi pojale. Poeg tedis korteri müügist. Talle ütles seda . Järgmisel päeval varastati tema suvila Xxx AÜ Rjabinka tühjaks.

Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 36 2009 novembri lõpus tuli tema juurde ) kohaselt Konstantin Pilaber ja pakkus müüa kasutatud akudrelli Makita ja otsakute komplekti. Küsis drelli eest 800 krooni ja otsakute eest 200 krooni. Ostis asjad ära. Puhkepäevadel oli matkaklubiga matkal, kus Xxxrääkis et temalt varastati tööriistad. Sai kirjeldusest aru et tema käes on Vassili drell, millest

teatas viimasele.

Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 39 tuli tema juurde 2009 novembri lõpus nikita ) kohaselt Grulev ja tõi võla katteks löökdrelli Bosch koos dokumentidega. Ütles et on tema tööriist. Kuu aega tagasi palus Grulev viia end tema suvilasse AÜ Pihlakas, kust tahtis ära võtta tööriistu. Tööriistu ära ei võtnud, öeldes et suvilas on vanaema või vanaisa ja nende juuresolekus ta neid ära viia ei tahtnud.

Tunnistaja Xxx Xxx ütluste (II kd, tl 189, 258) kohaselt I.Z usaldas, ehkki teadis et viimane koos oma sõbraga ei tööta. Koos ga kahtlusi ei tekkinud et nad võtavad mõõdud. Xxx Leping sõlmiti I.Z-i ja firma vahel. I.Z selgitas et kui sõlmida leping tema peale siis firma töötaja Katja teeb hea allahindluse. Sama päeva õhtul helistas I.Z ja ütles et õel on vaja enne kella 19.00 veel 5000 krooni maksta. Teab et õde andis talle 5000 krooni. Firmast sai teda et I.Z oli lepingu katkestanud ja tehtud ettemaks oli kantud Xxxarvele. Hiljem ütles I.Z et oli väljapääsmatus olukorras ja tal oli raha vaja. I.Z kirjutas võlakirja, kuid raha tagastanud ei ole. 2009 juulikuus oli külas l. Nägi korteris suurt ruudulist reisi . Margarita ütles et koti tõid Xxx kotti

I.Z ja Xxx. Viimane oli selle koos asjadega ostnud I.Z-ilt. Mõni päev hiljem I.Z tunnistas et varastas asjad majast, kus nad enne koos elasid.

Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 194 töötab ettevõttes Ida Servis sekretärina. Tuli ) kohaselt noormees ja ütles et tema tuttav tahab aknaid tellida. Arvutas maksumuse välja. Noormees käis ära ja tuli tagasi koos naisterahvaga ja Aleksandriga. Noormees rääkis et kõik läheb hästi ja aknad paigaldatakse kiiresti ja kvaliteetselt. Sõlmis I.Z-iga lepingu. Naine tasus umbes 4000 krooni kaardimaksega. Aknad olid järelmaksuga 3 ks kuuks. Nädala pärast tuli I.Z ja tahtis - lepingu katkestada. Saatis isiku direktori juurde. Käis mitu korda päevas firmas ja palus raha üle

kanda. Tuli naisterahvas kes aknad pidi saama ja küsis millal need paigaldatakse. Vastas et leping on katkestatud. Naine ütles et oli veel 5000 krooni tasunud.

Tunnistaja Xxxi ütluste (II kd, tl 199) kohaselt on Ida Servis Grupp direktor. Tuli noormees kes ütles et tellis aknad ja tahab lepingu katkestada ning raha tagasi saada. Ütles et tellimus on juba tehasesse saadetud. №ormees kirjutas avalduse I.Z-i nimelt ja Xxxarve numbri. Kandis raha antud arvele

üle.

Tunnistaja Xxx ütluste (II kd, tl 224 selgitas et tema on ettevõtja kes paigaldab aknaid ) kohaselt ning võimalik on paigaldada aknad tavalisest soodsama hinnaga. Mõõtis koos kaaslasega korteris aknaid ning ütlesid et need lähevad maksma 9000 krooni. Sõitsid ettevõttesse. Kodus võttis abikaasa 1000 krooni. Abikaasa koos Borissiga läksid lepingut sõlmima. Abikaasa ütles et andis

1-08-9186 14

Borissile veel 4500 krooni. Hiljem selgus et abikaasa on tasunud kogu summa. Firmas said hiljem teada et leping on katkestatud ja raha on üle kantud Borissile. Hiljem koostati võlakiri. Raha pole tagastatud.

Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 264) kohaselt tuli tema juurde I.Z, kellel oli kiiresti raha vaja. Tõi suure ruudulise koti aparatuuriga. I.Z veenis et need on tema asjad. Andis I.Z-ile asjade eest 1000 krooni. Endale jättis drelli, ülejäänud müüs Energia turul maha.

Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 268 tõi suure ruudulise kotitäie materjal ) kohaselt I.Z e ja tööriistu.

Äratundmiseks esitamise protokollide (II kd, tl 42, 46, 50) kohaselt tundis Xxx seast ära esitatu temalt varastatud akutrelli Makita . , lööktrelli Bosch, ketaslõikuri Bosch Kannatanu Xxxi ütluste (I on KÜ Rakvere 73 esimees. 05.02.2010 kell II kd, tl 5, 14) kohaselt 08.50 laskus neljanda sissekäigu keldrisse. Sisenes keldriruumi ja avastas et elektrikilbiruumi uks on lahti. Telliskivi oli välja löödud ja avatud ühe riiviga kinnitatav lukk. Maha oli lõigatud kokku 30 viiesoonelist elektrikaablit, maksumusega 290, 30 krooni. Kaabli taastamine maksis 1590, m 70 krooni.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisatud fotode kd, lk 6-11) kohaselt on krohvitud (III seinast ukseavast paremal ukseluku kõrgusel läbiv kandilise kujuga – põrandal lebab veerand ava silikaattelliskivi. Kilbiruumi põrandal vedelevad valge elektriisolatsiooni tükid. Kilbi kohal ripub viiesoonelist elektrikaabli lõpp värskete lõikejälgedega.

Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kd, tl 20, 21) koh (III aselt osutas süüdistatav Rakvere tn 73 nurkmisele sissekäigule ja selgitas et varastas sissekäigu keldriruumis asuvast kilbiruumist

2010 jaanuari alguses, veebruari lõpus paljusoonelist elektrikaablit, mille hiljem puhastas ja andis metalli kokkuostupunkti naisterahva Xxx abil.

Kahtlustatava Aleksandr Jegorov ütluste (III kd, tl 24) kohaselt pani kuriteo toime. Kasutas ära seda et keegi väljub trepikojast, läks Rakvere 73 maja nurgatrepikotta. Tahtis vaadata kas saab midagi varastada. Nägi et võreuks on lahti. Keldriruumis nägi et tellis on kuidagi nihkes,

lükkas tellist ja avas lukuriivi. Lõikas kaabli lõiketangidega mis kaasas olid läbi. Võttis ,

isolatsiooni maha ja viis Tonja nimelisele naisele, kes andis umbes 120 krooni. Täpsustas et varastas ka kaabli mis oli veetud mööda neljanda sissekäigu keldrit. Tehtut kahetseb.

Tunnistaja Xxx Xxx ütluste (I tuli juurde välimuselt tuttav noormees ja II kd, tl 27) kohaselt

palus metallikokkuostu punkti ära anda metalli. Tõi 2 kg. vaskkaabli juppe. Juhe oli puhas. Arvas et pole kriminaaliga seotud. Andis noormehele raha kohe 100 krooni ringis.

Äratundmiseks esitamise protokolli kd, tl 30, 31) kohaselt tundis Xxx Xxx (III ära fotol nr. 2 noormehe, kes tõi vaskjuhtme tükke. Äratuntu: Aleksandr Jegorov.

KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

pannud varguse, röövimise või omastamise, kui see on toime pandud grupi poolt, kui see on toime pandud sissetungimisega . ja kui see on toime pandud süstemaatiliselt

2.3.1. Konstantin Pilaber, Aleksandr Jegorov ja Nikita Gruljov toime Süüdistuse kohaselt panid

grupiviisilise varguse Xxx korterist.

1-08-9186 15

Süüdistat ses oma süüd tunnistanud, kuid avad on kohtuistungil ja kohtueelses menetlu Nikita Grulev on kohtueelses menetluses ka väitnud et tema nimetatud kuritegu toime pannud ei ole ja ema poolt müüdud korteri võtmed kaotas ära.

Kohus leiab et sellised ütlused ei ole eluliselt usutavad. Seda nii selles et ta kuritegu toime ei

pannud, kui ka osas et korteri võtmed kaotas ära. Sellised väited on täielikult vastuolus teiste ütlustega ning on ümber lükatud ütlustega (II kd, tl 65, 66)

Aleksandr Jegorovi

Gruleviga korterisse , ja Konstantin Pilaber ütlustega (II kd, tl 14, 15) , tunnistaja Xxx (II kd, tl 32) selle kohta, et ja ütlustega

kannatanu X

xx ütlustega (II kd, tl 1, 2)

Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka tunnistaja ütlustega (II kd, tl 36 Xxx ) selle kohta et ta ostis Konstantin Pilaberilt akudrelli Makita ja otsakute komplekti ja tunnistaja Xxxi ütlustega (II kd, tl 39 millised esemed ) , tundis hiljem ära kannatanu Xxx (äratundmiseks esitamise protokollid, II kd, tl 42, 46 Samuti ). tunnistaja Xxxi (II kd, tl 28, 70 ütlustega ) 28.12.2009 kella 04.00 paiku helistas Nikita Grulev, saabus taksoga ja asjad viisid tema keldrisse. Aleksandr Jegorov leiab et ta kuritegu toime ei pannud, ehkki osales selles ja sai hiljem aru et Grulev varastas asjad oma emalt (II kd, tl 65, 66). Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on selline vallasasi, mis

ei 68). ole teo toimepanija omandis (AÕS § Gruppi ehk kaastäideviimist sisustatakse lähtuvalt

funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS 21 lg § 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kokkulepe ei pea olema suuline

ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RKKKo 3-1-1-23-10). Kohus arvestades eeltoodud tõenditega leiab, et süüdistatavad panid kuriteo toime kooskõlastatult, sest Aleksandr Jegorov ja

Nikita Gruljov sisenesid korterisse koos ja kõik kolmekesi viisid korterist ära võõrad esemed Grulevi tuttava keldrisse ning osalesid ka varastatud asjade realiseerimisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatavad inkrimineeritud kuriteo toime pannud korterisse

sisenemisega selle valdaja tahte vastaselt, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemisega

sissetungimisega ja grupiga. Valdaja tahte vastaselt sisenemise järgselt hõivatud võõra vara viisid süüdistatavad ära eesmärgiga see maha müüa. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et

süüdistatavad sid võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebas tegutse eadusliku

omastamise eesmärgil. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldab kohus, et

süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja

äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupivi . isiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteona

2.3.2.

Nikita Grulevit süüdistatakse veel selles et ta on toime pannud süstemaatilise varguse

(KarS 199 lg 2 p 9). § Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm

vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199

(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks näiteks hangib -

isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik

1-08-9186 16

on varasemate varguste eest süüdi mõistetud, või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Ka ei ole s ilisuse moodustamiseks oluline. Nikita Grulevit on üütegude vaheline ajavahemik süstemaat

eelnevalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud varguste eest ja 13.01.2009 ja 19.06.2009 karistatud väärteokorras varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu (II kd, tl 42-44).

Samuti on käesoleva kriminaalasja raames esitatud süüdistus talle veel mitmes varguse episoodis. Siit järeldab kohus et Nikita Grulev paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kriminaalasja Aleksandr Jegorovit varem varguse materjalidest nähtuvalt (tl 61) on süüdistatavat eest karistatud, sh. viimane kord 14.08.2008 ja karistus ei ole kustutatud, siis on täidetud KarS § 199 lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

2.3.3. d Nikita Gruljov ja I.Z toime grupiviisilise varguse Süüdistuse kohaselt pani

AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaažist ning 06.12.2009 tungis Nikita Gruljov valdaja Aleksandr

Grulev´i AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 asuvasse majja tahte vastaselt ebaseaduslikult

Aleksandr ja Jegorovile Rakvere 73 asuva korterelamu elek ikilbiruumi. tr

Kohus leiab et Nikita Gruljov ja I.Z-i poolt grupiviisilise varguse toimepanemine

i

AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaaži on tõendatud süüdistatava poolt kohtuistungil süü st te tunnistamisega, I.Z-i (II kd, tl 138, 169) ütlustega k ratiivis Rjabinka valmispandud jas, andis asjad pandimajja,

. S tunnistab Nikita Grulev s

uvilasse minna.

avas Nikita Grulevi stega (II kd, tl 128, 175 ütlu )

asjad varastas. I.Z

Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatavad inkrimineeritud kuriteo toime pannud korterisse

sisenemisega selle valdaja tahte vastaselt, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemisega

sissetungimisega ja grupiga. Valdaja tahte vastaselt sisenemise järgselt hõivatud võõra vara viisid süüdistatavad ära eesmärgiga see maha müüa. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et

süüdistatavad sid võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebas tegutse eadusliku omastamise eesmärgil. I.Z-ile oli eelnevalt teada et asjad on varastatud ning Nikita Grulev tahtis juba eelnevalt AÜ Pihlakas ära võtta tööriistu ütlused, II kd, tl 39 (tunnistaja Xxxi ) .

Kohus leiab et tegemist on kaastäideviijatega, sest kumbki süüdistatavatest võttis osa võõraid

asju ja realiseeris need erineval moel. Tegemist on vaikivalt kokkulepitud rollijaotusega.

Kriminaalasja toimiku j materjalide põhjal äreldab kohus, et süüdistatavate käitumine on

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupiviisiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteona seisukohalt ei oma tähtsust süüdistatav . Varguse a I.Z-ini ta

väide, et hõivas vaid osa võõraid asju.

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritakse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda.

Süüdistuse kohaselt tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse Nikita Grulev ebaseaduslikult teist korda. (II kd, tl 21, 128, 175) Süüdistatava enda ütluste kohaselt tungis ta

aiamajja 04.12.2009 Arusaadavalt tuleneb võõrasse hoonesse sisenemise ebaseaduslikkus hoone valdaj

aval ei olnud. a puuduvast nõusolekust, millist süüdistat Sissetungimine on tõendatud lisaks k i ütluste annatanu Xxx ga (II kd, tl 82, 142) Vaigu tn 38 suvila omanik. 06.12.2009 s

Kutsus politsei kellega koos sisenesid majja. Toas magas Nikita Grulev. Nikita Grulev on eelnevalt tunginud samasse võõrasse hoonesse varguse eesmärgil 2009 aasta oktoobris, millest

1-08-9186 17

järeldub et süüdistatav tungis võõrasse hoonesse ebaseaduslikult teistkordselt. Seega on täidetud

KarS § 266 lg 2 p 1 sätestatud koosseisutunnus, sissetungimine teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on õige.

Samu selles et ta 2010 jaanuaris, valdaja tahte ti on süüdistus esitatud Aleksandr Jegorovile vastaselt ebaseaduslikult, tungis võõra vara varguse eesmärgil, seinast tellise väljalõhkumise teel Rakvere 73 asuva korterelamu elektrikilbiruumi viiva ukse luku ning varastas 30 , lõhkudes sinna

meetrit elektrikaablit. Kohus leiab et ebaseaduslik sissetungimine on tõendatud süüdistatava

kohtuistungil antud ütlustega ja kohtueelses menetluses antud ütlustega (III kd, tl 24)

pani Xxxi ütlustega (III kd, tl 5, 14) 0

ja ütluste ning

olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 20, 21) Aleksandr Jegorov osutas Rakvere tn 73

jaanuari alguses elektrikaablit. Aleksandr Jegorov on eelnevalt tunginud võõrasse hoonesse

varguse eesmärgil 2008 aasta aprillis , millest järeldub et süüdistatav tungis (kauplus Walker)) võõrasse hoonesse ebaseaduslikult teistkordselt. Seega on täidetud KarS § 266 lg 2 p 1 sätestatud koosseisutunnus, sissetungimine teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on õige.

2.3.4.

kse selles et ta on isikuna, kes on varem toime pannud I.Z süüdistata

varguse, taas 2009 juulikuus tungis sisse ja varastas Tallinna mnt. 15, korteri nr. 28 keldrist Xxx ( ) ning sellest et 2009 oktoobris andis ´ile kuuluvaid esemeid KarS § 199 lg 2 p 4, 8 pandimajja varastatud esemeid ( ). KarS § 202 lg 2 p 2

Kohus leiab et I.Z-i poolt varguse toimepanemine sissetungimisega on tõendatud süüdistatava poolt kohtuistungil süü tunnistamisega ja antud ütlustega, sh.

15-28 keldri, kus s

üüdistatav kinnitas ka eelnevalt antud ütluseid, I.Z-i ütlustega (II kd, tl 254), Xxxle Xxx kannatanu Xxxi ütlustega (II kd, tl 233) st oli varastatud esemeid 2009 ,

tunnistaja Xxx Xxx ütlustega (II kd, tl 189, 258) Xxx I.Z ja Xxx, kes oli selle koos tunnistas et varastas asjad majast, kus nad enne koos elasid, tunnistaja Xxxütlustega (II kd, tl

264) uriga. maha ja tunnistaja Xxxütlustega (II kd, tl 268)

I.Z-i poolt kuriteo toimepanemise tulemusena - Nikita Gruljovi poolt varastatud vara

turustamin

e on tõendatud süüdistatava poolt kohtuistungil süü tunnistamisega ja ütlustega keevitusaparaadi ja ehitustolmuimeja andis pandimajja, sai umbes 2000 krooni, kus süüdistatav kinnitas (II kd, tl 138, 139) ka eelnevalt antud ütluseid, I.Z-i ütlustega otsustas asjad,

pandimajja bensiinigeneraatori koos

dokumentidega. Sai asjade eest umbes 4000 krooni, OÜ MEZOLA vastusega Ida Politsei , lepingutega ja kviitungitega (II kd, tl 130-134) prefektuuri päringule , mille järgi pantis

I.Z -le MEZOLA kaks elektrisaagi Makita, elektrigeneraatori, tolmuimeja

Makita ja keevitusaparaadi №rdica

ja Nikita Grulevi ütlustega (II kd, tl 128) .

1-08-9186 18

Turustamise all KarS § 202 mõttes tuleb mõista kuritegelikul teel saadud vara võõrandamist

mistahes tehingu vormis. Turustamine ei eelda vara eelnevat omandamist. KarS § 202 tähenduses on turustajaks isik, kes vahetult ise võõrandab kuriteo läbi saadud vara kolmandale isikule, andes selle vara üle ja saades selle eest tasu, aga ka isik, kes vara eelnevalt omandamata otsib sellele uut valdajat. KarS § 2 sätestatud süüteokoosseisu aspektist ei ole oluline kellega 02 ja kas üldse turustaja raha jagab. Tuvastatud on et nimetatud vara on eelnevalt Nikita Gruljovi poolt varastatud AÜ „Rjabinka“ Vaigu 38 garaaži et süüdistatav võõrast st ja see, teadis, et nimetatud vara on varastatud ja viis vara pandimajja mitu korda, seega on täidetud KarS § 202 lg 2 p 2 sätestatud koosseisutunnus, vähemalt õige. teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon on

2.3.5. I.Z samuti süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (kelmus).

S kelmusena -s Platspak Aken üüdistuses on kirjeldatud seda, et I.Z vormistas OÜ enda nimel lepingu plastakende paigaldamiseks kannatanu korterisse, kellelt sai ettemaksu, peale mida taganes lepingust ja sai kannatanu poolt ettemaksuna tasutud summa endale. Varalist kasu

sai kokku 9500 krooni. Karistusseadustiku § 209 objektiivsed tunnused eeldavad pettust, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse

ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu (ehk süüdlase varalise seisu paranemine).

Tunnistaja Dmitri Kossutski ütluste (II kd, tl 224) kohaselt selgitas kahtlustatav,

Kriminaalasja toimiku materjalide juures oleva 19.02.200 - 9 sõlmitud ostu müügilepingu (II kd, tl 200) järgi on kolme tellitud akna maksumuseks 16 ütluste 181, 05 krooni. Tunnistaja Xxx Xxx (II kd, tl 189) kohaselt tema peale, Tunnistaja Xxxütluste (II kd, tl 194) kohaselt arvutas ta akende maksumuse välja, millest järeldub et mingit erakordset

allahindlust ei tehtud, umbes nädal peale lepingu sõlmimist lõpetas I.Z lepingu ning lasi ettemaksu raha üle kanda tema poolt teatatud kontole. ütluste (II kd, tl 181) kohaselt Xxx esines

Käesoleval juhul seisnes väärkujutluse loomine selles, et kannatanul tekkis mulje I.Z-i maksmisvalmidusest ja allahindluse saamisest (akende maksumus 9000 krooni) juhul ülisoodsa kui leping sõlmitakse süüdistatavaga õhtul ja kui viimasele tasutakse veel 5000 krooni sularahas.

Eelnevast järeldub, et süüdistatav lõi kannatanule n ö tingimuste osas tegelikest asjaoludest -

teadvalt ebaõige ettekujutuse. üüd Kohus on eeltoodust tulenevalt veendunud, et s

istataval oli

juba algselt kavatsus pettuse teel raha saada ja mitte tasuda lepingujärgset järelmaksu. Süüdistatav oli teadlik et akende maksu Ei ole eluliselt tõene, et mus ei ole lubatud 9000 krooni. süüdistatav lootis alguses akende eest järelemaksuga maksta täismaksumuse (16 181, 05 krooni),

olles tellijale Kossobutskajale akende kogumaksumuseks nimetanud 9000 krooni. Sellest tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et I.Z-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kui tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamine loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse

ning tema süü on tõendatud.

2.4.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

1-08-9186 19

Nikita Grulev tuleb süüdi tunnistada KarS § de 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi, Konstantin - Pilaber KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, Aleksandr Jegorov KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 266 lg 2 p 1 järgi ning I.Z KarS § de 209 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4, 8 ja 202 lg 2 p 2 järgi. -

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Süüdistatavate

näol ei ole tegemist isikutega, kes ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik.

Mõlemad süüdistatavad on oma tegusid kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava

asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad on

varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. I.Z-i poolt

viimase dekaadi jooksul toimepandud kuritegude kataloog täienes uue kuriteoliigi- kelmuse-

võrra, mis pigem viitab tema kuritegeliku tegevusvälja laiendamise soovile ja mida kohus arvestab karistuse mõistmisel eripreventsioonina.

A.Jegoroiv tuleb tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel, mille eest karistusseadustik

näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse; KarS § 266 lg 2 p 1 alusel, mis näevad ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

I.Z-i tuleb tunnistada süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest karistusseadustik näeb

ette ühe e vangistuse; KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, mis näevad ette rahalise - kuni viieaastas karistuse või kuni viieaastase vangistuse; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, mis näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kuna KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 202 lg 2 p 2 nimetatud teo eest on

võimalik alternatiivselt mõista kas rahaline karistus või vangistus, siis kohus, KarS § 56 lg 2

alusel, leiab, et nii A.Jegorovi kui ka I.Z-i puhul ei ole põhjendatud rahalise karistuse

kohald - korral kriminaalkorras karistatud amine. Seda põhjusel, et A.Jegorovit on varasemalt 4 varguste, omastamise ja ebaseaduslikult saadud vara omandamise, hoidmise ja turundamise eest

vangistusega, I.Z on varasemalt karistatud 7- korral varguse eest vangistusega. Nii A.Jegorovi kui I.Z-i puhul ei ole täheldatav nende karistamise eri ja üldpreventiivsete - eesmärkide saavutamine varasemalt, mis hoidnuks ära nende poolt uute varavastaste kuritegude

toimepanemist, mistõttu rahalise karistuse kohaldamine mõjutusvahendina käesoleval ajal

mõjuks riigipoolse järeleandmisena õiguskuulekuse tagamise järjekordsel katsel ega vastaks seega üldistele huvidele.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. 27.11.2009 aset leidnud teoga

realiseeris A.Jegorov kolm KarS § 199 lg-s 2 toodud koosseisutunnust: korduvus, grupilisus ja

sissetungimine-

milles avaldub tema teos suurem ebaõigussisu ning kohus käsitleb seda süüd

suurendavana. Samuti suurendab A.Jegorovi süüd ajavahemikus 13.04.2008- 21.04.2008 toimepandud teo korduvus ning kaablivarguse erakordne mastaapsus, mis tähendas, et reaalselt sattus ohtu korteriühistute kümnete kui mitte sadade elanike energiaga varustatus.

18.- - s 2 20.07.2009, 28.10.2009 aset leidnud teoga realiseeris I.Z kaks KarS § 199 lg

toodud koosseisutunnust: korduvus ja sissetungimine; ühe KarS § 202 lg- s 2 toodud

1-08-9186 20

koosseisutunnuse: korduvus; ja KarS § 209 lg 2 p –s 1 toodud koosseisutunnuse: korduvus, mida kohus käsitleb tema süüd suurendavana.

Kohus võtab karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmise määra.

A.Jegorov tuleb tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille keskmine sanktsioonimäär

on 2 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mille keskmine sanktsioonimäär on 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust.

I.Z tuleb tunnistada süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille keskmiseks

sanktsioonimääraks on 3 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, mille keskmiseks sanktsioonimääraks on 2 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust; ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, mille keskmiseks sanktsioonimääraks on 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust.

Kohus mõistab A.Jegorovile § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. § 266 lg 2 p 1 järgi mõistab kohus 1 aasta vangistust. § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse

kaetuks raskeimaga ning mõistab A.Jegorovile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks kolm

aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes ja karistust KarS § 64 järgi mõistes, vähendab kohus süüdimõistetavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõistab A.Jegorovile karistuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu Kohtla- 2 kuud Järve kohtumaja 14.08.2008 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega ja 20 a s kergem karistus kaetuks raskeima päev ning mõistab A.Jegorovile liitkaristuseks, lugede karistusega, 2 aastat vangistust. Kohus arvab liitkaristusest maha Viru Maakohtu Kohtla-Järve

kohtumaja 14.08.2008 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistuse päev - 2 kuud ja 20 vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 aast päeva vangistust. A.Jegorov a 9 kuud 10 on vahi all alates 24.11.2010. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse alguseks lugeda 24.11.2010.

Kohus mõistab I.Z-ile § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 2 aastat vangistust. § 199 lg 2 p 4,8 alusel mõistab kohus 1 aasta vangistust. § 202 lg 2 p 2 järgi

mõistab kohus karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendab kohus eripreventiivsetel eesmärkidel ja arvestades, et I.Z on varem 7 korral kohtulikult karistatud, kuid ei asunud paranemise teele, üksikkaristustest raskeimat ja mõistab liitkaristuseks kuritegude

kogumi eest 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus süüdistatavale KarS § 64 järgi mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõistab I.Z-ile karistuseks vangistuse 2 aastat.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel käesoleva otsusega mõistetud karistus kohus dab lii t Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 6 (kuus)

kuud ning mõistab I.Z-ile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. Kohus arvab liitkaristusest maha Viru Maakohtu

Nar e 6 kuud va kohtumaja 26.02.2010.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

I.Z on vahi all alates 05.03.2011. stus KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse eelvangi karistusaja hulka ja karistuse alguseks lugeda 05.03.2011.

IV Tsiviilhagid

Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle

1-08-9186 21

ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab,

et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on

kohtule siduv. TsMS § kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest 444 lg 4 vabastab (RKKKo 3-1-1-79-09).

Kuna süüdistatavad kõik õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada täies ulatuses, on tsiviilhagid d

tuues välja ainult õigusliku põhjenduse. on tõendatud kriminaalasja tõendit Hagid ega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127 lg 1, 128 lg 2 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p 5.

V Menetluskulud

KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu menetluskulud tuleb riigi

kasuks välja mõista Nikita Grulevilt, Konstantin Pilaberilt, Aleksandr Jegorovilt ning I.Z-ilt .

Otsuse tegemisel juhindub kohus . KrMS § 233, 238, 311, 313, 315

Pavel Gontšarov Kohtunik