1-11-14231/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(3) 1-11-14231

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2012. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Raul Heido Kriminaalasja number 1-11-14231 (11260105057) Kriminaalasi M.J süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav M.J

Isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 12.03.2003. a Tartu

Maakohtu otsusega KrK § 113 järgi rahaline karistus 15 000

krooni (958,67 eurot) ja KrK § 180 järgi 1 aasta j 9 kuud vangistust; väärteomenetluses karistatud 2-l korral Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada M.J KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.J ei pane 18

(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli

ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse ja KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

2(3)

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata M.J-ile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.01.2012. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista riigieelarvest 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Aivar Hindi poolt.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.J-ilt 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 38 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-11-14231 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

Määrata M.J-ile menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 09.01.2012. a määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab.

M.J süüdistatakse selles, et tema 16.11.2011 kella 07.30 paiku Tartus XXX asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda A.V. suhtes - lõi aftershave

pudeliga „Denim“ A.V. näkku. Sellise tegevusega tekitas M.J A.V. füüsilist valu ja tervisekahjustusena pea piirkonna lahtise haava. Sellega pani M.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

3(3)

Kokkuleppe sisu.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.J-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 järgi ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui M.J ei pane 1

(ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS §-s 75 lg 2 p 2 järgi on M.J käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad.

Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 16 euro, millele lisandub 20 % käibemaksu. Taotlus on põhjendatud kohtuistungist osavõtuga tehtud tööga.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud kohtueelselt advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 38,38 eurot.

Kaitsja taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja ositi tasumist, sest menetluskulude täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale ilmselt ülejõu.

M.J ülalpidamisel on 4 last. Pere elatub M.J rahvapensionist ja emapalgast.

Arvestades pere sissetulekuid ja ülalpeetavate arvu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine

ilmselt ülejõu. Seetõttu ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades paneb kohus osa menetluskuludest sundraha osas riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Ülejäänud menetluskulud paneb kohus süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Eeltoodud asjaoludest on küllaldane alus järeldada, et ka menetluskulude tasumine KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul käib süüdimõistetavale ilmselt ülejõu. Kohus määrab tasumiseks pikema tähtaja, et mitte suurendada kohustusi täitemenetlusega kaasnevate kuludega.

Ene Muts Kohtunik