2-25-7464/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-7464

Tsiviilasi

Täisteenusliisingu AS-i hagi H.N-i vastu põhivõla ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. mai 2025 määrus hagi tagamine

Kaebuse esitaja ja liik

H.N määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja kostja: H.N, lepingulised

esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja

vandeadvokaadi abi Artur Piisang

Hageja Täisteenusliisingu AS, lepinguline esindaja

Aivar Jurs

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. mai 2025 määrus hüpoteegi summa suuruse osas

ja teha tühistatud osas uus määrus, millega seada hüpoteek 6000 eurot kostja

kinnisasjale. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda kohtumääruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1.

Rahuldada Täisteenusliisingu AS-i taotlus hagi tagamiseks.

3.2.

Seada hagi tagamise abinõuna H.N-ile kuuluvale kinnisasjale (registriosa

numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXXX) kohtulik hüpoteek

summas 6000 eurot Täisteenusliisingu AS-i (registrikood 14028999)

kasuks.

3.3.

Hagi tagamisena seatud kohtulik hüpoteek tühistatakse, kui hüpoteegi

summa ulatuses (6000 eurot) antakse tagatis või samas ulatuses

pangagarantii.

Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole: SEB Pank – a/a

EE571010220229377229 või Swedbank – a/a EE062200221059223099 või

Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorraldus või selle

tasumist kontrollida võimaldavad andmed tuleb esitada kohtule koos hagi

tagamise tühistamise taotlusega.

3.4. Käesolev määrus kuulub viivitamata täitmisele.

3.5.

Saata määrus resolutsiooni punkti 2 osas täitmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

3.6.

Saata määrus viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD

1. Täisteenusliisingu AS (hageja) esitas 14.mail 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.N-i

(kostja) vastu põhivõla ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

liisingu jääkmaksumuse 9049,80 eurot, liisingumaksete võla 4602,82 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 1149,82 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XXXXXXXXXX OÜ (likvideerimisel)

täisteenusliisingu lepingu nr XXXXXXXXXXXXX. Lepingu alusel andis hageja 22. juulil

2021 XXXXXXXXXX OÜ-le (likvideerimisel) kasutusse 60 kuuks köögitehnika

kogumaksumusega 27 683,30 eurot. Lepingut käendas kostja, kelle vastutuse maksimummäär

oli 43 185,95 eurot. XXXXXXXXXX OÜ (likvideerimisel) jäi liisingumaksete tasumisega

viivitusse, mistõttu saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale 3. juunil 2024 hoiatuse

liisingulepingu ülesütlemise kohta ning ütles lepingu üles 13. juunil 2024.

Lepingu ülesütlemise päeva seisuga jäi liisingulepingu lõpuni tasuda veel 28 osamakset, st 21

049,84 eurot ilma käibemaksuta. Hageja müüs liisinguvara 30. augustil 2024 XXXXXXX

OÜ-le, kelle juhatuse liikmeks kostja on, hinnaga 12 000 eurot, millele lisandus käibemaks.

Seega pärast liisingu eseme müüki on hageja ees veel võlgnevused kokku summas 14 802,44

eurot.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, milles taotles, et kohus seaks

hagi tagamise abinõuna kostja kinnistule XXXXX, neljandasse jakku esimesele vabale

järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks summas 15 782,44 eurot.

Hageja märkis, et on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, kuid see ei ole olnud tulemuslik.

Hageja hinnangul on XXXXXXXXXX OÜ (likvideerimisel) tegevuse lõpetamine ja selle

suutmatus rahalisi kohustusi täita tekitatud kostja poolt, kuna kostja tõstis toimiva toitlustusäri

kui ettevõtte enda uude äriühingusse XXXXXXX OÜ.

Hagi tagamise abinõude rakendamine on vajalik, vastasel juhul võib kohtuotsuse täitmine

muutuda võimatuks. Hagejale teadaolevalt on kostja ainus vara, mille arvelt võiks hageja

nõuet rahuldada, kostjale kuuluv kinnisasi XXXXX. Võttes arvesse, et kostja on näidanud

juba enda oskust varasid ümber liigutada, siis on oht, et kui kostja saab kätte hagiavalduse,

võib ta kinnisasja müüa. Hageja palub seada kostja kinnisasjale hüpoteegi summas 15 782,44

eurot, millest 14 802,44 eurot on hagis esitatud rahalised nõuded ning 910 eurot on

hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 70 eurot hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv.

MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tartu Maakohus rahuldas 15. mai 2025 määrusega hageja taotluse ja seadis hagi tagamise

abinõuna H.N-ile kuuluvale kinnisasjale (registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga

XXXXXXXXXXX) kohtuliku hüpoteegi 15 782,44 eurot Täisteenusliisingu AS-i kasuks ja

määras, et hüpoteegi kustutamiseks tuleb tagatiseks anda 15 782,44 eurot.

Kohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Maakohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud nõuded lubatavad. Hageja on hagis oma

nõuded asjaoludega põhistanud ning esialgselt, tõendeid hindamata, eeldades hagi aluseks

olevate asjaolude õigsust, on hagiga põhimõtteliselt võimalik hageja taotletavat eesmärki

saavutada.

Maakohus leidis, et arvestades nõude suurust ning kostja varasemat käitumist, võib hagi

tagamata jätmise korral olla hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine raskendatud.

Kohus kontrollis äriregistri andmete alusel, et kostja on XXXXXXX OÜ osanik, kellele

kuulub äriühingu 5% suurune osalus. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et

kostjale kuulub kinnisasi, registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXXX.

Kostjal ei ole teada muud registreeritavat vara ega ka muud olulise väärtusega vara.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et vaatamata tema korduvatele nõuetele ei ole kostja

hagis esitatud nõuet tasunud. Samuti on hageja hagiavalduses teinud usutavaks, et kohvik kui

ettevõte on liigutatud ühe äriühingu alt teise alla. Seda arvestades on alust arvata, et hagi

rahuldamise korral kostja vabatahtlikult kohtuotsust täitma ei asu ja võib hakata sellest

kõrvale hoidma. Muu hulgas võib kostja kohtuotsuse täitmise vältimiseks võõrandada temale

kuuluva kinnisasja. Hageja nõue kostja vastu koos menetluskuludega on hagiavalduse

esitamise seisuga 15 782,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt esineb TsMS § 377 lg 1 järgi alus

hagi tagamiseks.

Hageja taotles hagi tagamise abinõuna seada tema kasuks sissenõutavaks muutunud rahalise

nõude ulatuses kohtulik hüpoteek kostja kinnisasjale.

Kohus leidis, et kohtuliku hüpoteegi seadmine ei koorma kostjat liigselt. Hüpoteegi seadmine

ei piira kostjal kinnisasja tavapärast kasutamist, samas on hageja rahalise nõude täitmine

kostja vastu vähemalt osaliselt tagatud. Kohus leidis, et arvestades asjaolusid on hageja

taotletud abinõu hagi tagamiseks kohane ja proportsionaalne.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas Tartu Maakohtu 15. mai 2025 määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus

rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja leiab, et hageja esitas hagi tagamise taotluses ebaõiged väited, mida

kohus hagi tagamisetaotlust rahuldades uskus.

Ebaõige on väide, nagu oleks XXXXXXXXXX tegevuse lõpetamise ja selle suutmatus

rahalisi kohustusi täita olnud tekitatud kostja poolt. Samuti väide, et XXXXXXX on kostja

„uus ettevõte“.

Ebaõige on väide, nagu oleks tõstetud XXXXXXXXXX varasid XXXXXXX. Nendel kahel

ühingul puudub igasugune õiguslik, aga ka faktiline seos. Hageja müüs XXXXXXXXXX

varasema, (liisingu)vara XXXXXXX.

Sisuliselt on maakohus hagi taganud olukorras, kus kostjal on kinnisvara (kostja kodu, kus ta

elab oma lastega), püsiv ja kindel töökoht ning sissetulek ning hageja ei ole kuidagi

põhistanud ohtu, et kostja võiks asuda oma vara esitatud hagi tõttu võõrandama.

HAGEJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning

vaidlustatud Tartu Maakohtu määruse muutmata ning määruskaebusega seonduvad

menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebus on täies ulatuses põhjendamatu ning selles esitatud vastuväited on otsitud,

tõendamata ja valed. Hageja väitel finantseeriti XXXXXXXXXX äriplaani vaid seetõttu, et

kohvikuäri vedajaks pidi olema kostja.

Väide, et teenusleping on sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja et intressimäär 20%

ületas 2021 aastal oluliselt turustandardit, on vaid kostja subjektiivne arvamus. Hageja ei ole

kostjat kallutanud käenduslepingut sõlmima.

Kostja vastu nõudest loobumise kokkulepet ei ole kunagi mitte kellegi vahel sõlmitud ja

sellist varianti 12000 euro eest pole hageja poolt kunagi isegi kaalutud. See oli vaid U. P.

ühepoolne soov.

Käendusleping sõlmiti 22. juulil 2021. Lepingu tühistamise avaldus esitati aga alles siis (13.

septembril 2024), kui hageja hakkas oma nõudeid realiseerima. Kuni selle hetkeni ei rääkinud

kostja mitte kunagi mitte mingist survestamisest ega lepingu tühisusest.

Pooled saavutasid oktoobris 2024 kokkuleppe, et kui tasutakse veel lisaks 5000 eurot, siis

kostja vastu loetakse kohustus lõppenuks, kuid kostja kokkulepet ei täitnud.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb osaliselt tühistada hüpoteegi summa osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega seab hüpoteegi 6000 eurot kostja varale. Muus osas tuleb maakohtu

määruse resolutsioon jätta muutmata.

8. Riigikohus on selgitanud, et maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust

läbi vaadates peab ringkonnakohus kontrollima haginõude ja hagi tagamise eelduste

põhistatust pärast kostja või muu menetlusosalise menetlusse kaasamist ka nende esitatavaid

väiteid arvestades (RKTKm 17.10.2024, 2-23-17002/34, p 14.1). Seega kujundab

ringkonnakohus kostja määruskaebemenetluses esitatud väiteid arvesse võttes seisukoha selle

kohta, kas hagi tagamise eeldused on täidetud ja kas hagi tagamine on põhjendatud.

9. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus seaduses

sätestatud formaalsetele nõuetele ning hagi on õiguslikult perspektiivikas. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et liisinguvõtja jäi liisingmaksetega võlgu ja liisingleping on üles öeldud,

samuti selles, et kostja käendab liisinglepingust tulenevat kohustust.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme. Praegusel juhul leiab ringkonnakohus, arvestades

määruskaebemenetluses esile toodut, et maakohus ületas diskretsiooni piire.

Arvestades kostja määruskaebuses toodud väiteid, on vaidlus selles, milline oli kostja roll

liisingulepingu sõlmimisel ja kas liisinguvara ostnud uus juriidiline isik võttis sisuliselt

liisinguvõtja tegevuse üle.

Ringkonnakohus leiab, et hageja kõik väited kostja teadlikkuse ja pahatahtlikkuse kohta

seoses liisinglepingu ja liisitud vara käsutamisega, ei ole tõendatud.

Kostja vastutab tarbijana eeldusel, et käendusleping kehtib. Vaidlus on pooltel ka selles, kas

kolmanda isiku (U. P.) avaldustel seoses kostja vastutusest vabastamisega on õiguslik

tähendus ja kas kostja vastutuse määr sõltub liisingulepingu tingimustest. Ringkonnakohus

nõustub, et liisinglepingu tingimused olid liisinguandja poole kaldu.

Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude suurus vajab täpsustamist. 23. augustil 2024 teatas

hageja kostjale, et temal tuleb tasuda veel 20307,81 eurot. Pärast seda koostatud

kompromissilepingu projektis märkis hageja, et 13. juuni 2024 seisuga oli võlgnevus

30970,81 eurot. Hagiavalduses märkis hageja, et lepingu ülesütlemise seisuga s.o 13. juuni

2024 tuli tasuda 26339,85 eurot.

10. Ringkonnakohtu arvates ei anna hageja toodud väited iseseisvalt alust arvata, et

kohtulahendi täitmine võib hagi tagamata jätmise korral olla võimatu, samas on tegemist

piisavalt suure summaga, mille korraga tasumine võib kostjale olla liialt koormav.

Ringkonnakohus märgib, et arvestades nõude suurust esineb iseseisev hagi tagamise alus.

Kostja väitis, et puudub võimalus, et ta ei täidaks kohtuotsust, kui hagi rahuldatakse, kuid ei

toonud esile, kuidas ta seda teeks või miks ta läbirääkimiste käigus kokkulepitud summat ei

tasunud. Seega on hagi tagamine põhjendatud TsMS § 377 lg 1 alusel.

Maakohus on põhjendatult hagi tagamise abinõuna rakendanud hüpoteegi seadmist, kostja ei

ole ka määruskaebuses esile toonud, mil viisil see abinõu oleks liialt koormav või milline

abinõu oleks sobivam.

Ringkonnakohtu arvates võiksid pooled kaaluda asja lõpetamist kompromissiga, et piirata

menetluskulude suurenemist.

Ringkonnakohus määrab hüpoteegi summa suuruseks 6000 eurot. Arvestades kostja püsivat

sissetulekut ja kostjale OÜ osa kuulumist, samas ka hageja nõude suurusega kaasnevat

vaidlust, samuti arvestab ringkonnakohus menetluskulude suurusega.

11. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja

sisulises lahendis.

12. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

/allkirjastatud digitaalselt/