2-25-111295/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. august 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-111295

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

625,27 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Marie Tsine

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi X vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks Multitude Bank p.l.c (esialgne krediidiandja)ja kostja

X vahel 20.11.2023 sõlmitud krediidilepingust tulenev põhivõlg 292 eurot, 25.06.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 17,85 eurot ning võla sissenõudekulud 25

eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning määrata, et rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

2-25-111295

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 15.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 518,71 euro saamiseks. Kohus tegi 17.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 20.05.2025

määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 09.06.2025 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgnevuse

nõudes.

3. Vastavalt 09.06.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Multitude Bank p.l.c (esialgne

krediidiandja) ja kostja X vahel 20.11.2023 sõlmitud krediidilepingust tulenevat

põhivõlgnevust 449,31 eurot, intresse 58,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 92,61

eurot, sissenõudekulusid 25 eurot.

4. Kostja ja Multitude Bank p.l.c (esialgne krediidiandja) sõlmisid 20.11.2023 krediidilepingu

krediidilimiidiga 2500 eurot, mille alusel võttis kostja kasutusele krediiti kokku 524 eurot.

Krediidi kulukuse määr oli 50,16% aastas: krediidilimiit 2500 eurot, intressimäär 41,35%

aastas, viivisemäär 41,35% aastas.

5. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse

laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse

arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel

maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5%

laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 20 eurot,

sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega

on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate

tasudega.

6. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a)

maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid,

teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

7. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 232 eurot, millest

põhinõude katteks arvestati 74,69 eurot, kulude katteks 25 eurot ja intressi katteks 132,31

eurot.

8. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud, kuivõrd kostja jättis tagastamata järgmised osamaksed: 10.09.2024

osamaks 23,10 eurot, 10.10.2024 osamaks 24,12 eurot, 10.11.2024 osamaks 25,16 eurot,

10.12.2024 osamaks 26,17 eurot. Krediidiandja edastas 24.11.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, millega anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg (14

päeva) kuni 08.12.2024. Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja

võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges krediidiandja

lepingu alates 09.12.2024 ülesöelduks.

9. Multitude Bank p.l.c (esialgne võlausaldaja) loovutas 10.12.2024 kostja vastase nõude B2

Impact OÜ-le.

2-25-111295

10. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

10.1.

põhivõlg 449,31 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 524 eurot ning kostja tegi

tagasimakseid põhiosa katteks 74,69 eurot;

10.2.

intressid 58,35 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 449,31 eurot alates 17.08.2024 kuni

09.12.2024 (lepingu ülesütlemise päev) lepingujärgses intressimääras 41,35% aastas;

10.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 92,61 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 449,31 eurot

alates 10.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 09.06.2025 (hagiavalduse

esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 41,35% aastas;

10.4.

võla sissenõudmiskulud 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 10.12.2024 kiri 25 eurot; 21.01.2025 kiri 5 eurot; 06.02.2025 kiri 5

eurot.

11. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 20.11.2023 sõlmitud krediidilepingu, mille alusel sai

kostja krediiti 524 eurot, puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja

laenutaotluses (sissetulek 1800 eurot, kohustused 300 eurot, laenu eesmärk auto parandus),

avalikes registrites (rahvastikuregister, maksehäireregister – kehtivad maksehäired puudusid)

ja kostja kontoväljavõttes esitatud andmetest. Lisaks kostja kinnitas, et ta kasutab laenu

tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu.

Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust laenu osamakseid.

12. Hageja esitas 25.06.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd krediidilepingu puhul on tegemist

krediidikontoga, millel puudub maksegraafik, võttis hageja ümberarvutuse aluseks krediidi

kulukuse määra arvestuse. Krediit 524 eurot võeti kasutusele 20.11.2023, mistõttu algas

tagasimaksmise periood 2023. aasta detsembris ning krediidi tagastamise tähtaeg olnuks

2024. aasta novembris. Kostja tegi viimase tagasimakse 16.08.2024. Seega enne lepingu

ülesütlemist, s.o 09.12.2024, oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamaksega, mistõttu eeldused

lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu

hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja sai krediiti kokku 524 eurot ning lepingu

kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogusummas 232 eurot ning arvestades kõik tagasimaksed

krediidisumma katteks, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 292 eurot (524-

232), sissenõutavaks muutunud viivised 17,85 eurot, s.o seadusjärgses määras arvestatuna

perioodi 10.12.2024 kuni 25.06.2025 eest ning võla sissenõudekulud 25 eurot.

13. Kostjale Xle on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

17.07.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 31.07.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud, s.o ümberarvutatud nõuete osas.

Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

15. Vastavalt 09.06.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Multitude Bank p.l.c (esialgne

krediidiandja) ja kostja X vahel 20.11.2023 sõlmitud krediidilepingust tulenevat

põhivõlgnevust 449,31 eurot, intresse 58,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 92,61

eurot, sissenõudekulusid 25 eurot.

16. Kohus tuvastab, et Multitude Bank p.l.c (esialgne krediidiandja) ja kostja X sõlmisid

20.11.2023 krediidilepingu krediidilimiidiga 250 eurot (dtl 44 jj) ja kostja sai 20.11.2023

krediiti kokku 524 eurot (dtl 57-58) ning tegi tagasimakseid kokku 232 eurot (dtl 58) Kostja

ja esialgse krediidiandja vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et

2-25-111295

Multitude Bank p.l.c (esialgne krediidiandja) loovutas 10.12.2024 kostja vastase nõude B2

Impact OÜ-le (dtl 66).

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

18. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

19. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

20. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses,

avalikes registrites ja kostja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.

21. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

22. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 20.11.2023 sõlmitud krediidilepingu, mille alusel sai

kostja krediiti 524 eurot, puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja

laenutaotluses (sissetulek 1800 eurot, kohustused 300 eurot, laenu eesmärk auto parandus),

avalikes registrites (rahvastikuregister, maksehäireregister – kehtivad maksehäired puudusid)

ja kostja kontoväljavõttes esitatud andmetest. Lisaks kostja kinnitas, et ta kasutab laenu

tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu.

Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust laenu osamakseid.

24. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

2-25-111295

kostja krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja

krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ja kostja

kontoväljavõttes avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud

krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja esitas kohtule

kostja AS LHV Pank pangakonto väljavõtte perioodi 22.08.2023 kuni 20.11.2023 kohta.

Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli laenu taotlemisele eelnenud perioodil

mitmeid laenukohustusi teiste krediidiandjate ees (sh Ühisraha OÜ, Modena Estonia OÜ, AS

LHV Finance, TF Bank AB, Bigbank AS, Inbank Finance AS, ESTO AS, BB Finance OÜ,

Coop Finants jms). Lisaks nähtub kontoväljavõttelt, et toimuvad laekumised ja väljakanded X

teisele arvelduskontole, kuid seejuures ei ole hageja esitanud kohtule andmeid selle kohta, et

krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja võimalikke kohustusi teistelt

kontodelt (st hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks

kogunud kostja teisi pangakonto väljavõtteid).

25. Kontoväljavõttelt nähtub seegi, et kostjale teevad erinevad füüsilised isikud regulaarseid

ülekandeid, kuid puudub analüüs, mis on ülekannete sisu ning seejuures pole kontrollitud ega

ei ole tegemist kostjale antud laenudega. Sealjuures nähtub kontoväljavõttelt seegi, et kostja

teeb samuti erinevatele füüsilistele isikutele regulaarseid makseid. Eeltoodust tuleneb, et

krediidiandja ei ole kostja kontoväljavõtet tegelikkuses analüüsinud ega hinnanud kostja

majanduslikku olukorda.

26. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene

asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline.

Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese

kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.

Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

27. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

28. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 24-27), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

30. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 449,31 eurot, kuivõrd kostja sai

krediiti kokku 524 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal

74,69 eurot.

31. Hageja ümberarvutuse (dtl 120 jj) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 292

eurot (524-232), kuivõrd kostja sai krediiti 524 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 232

eurot.

2-25-111295

32. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 524 eurot (dtl 57-58) ja et

kostja on teinud tagasimakseid kokku 232 euro (dtl 58) ulatuses.

33. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja

laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuivõrd kostja jättis

tagastamata järgmised osamaksed: 10.09.2024 osamaks 23,10 eurot, 10.10.2024 osamaks

24,12 eurot,

10.11.2024 osamaks 25,16 eurot, 10.12.2024 osamaks 26,17 eurot. Krediidiandja edastas

24.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 63 jj), millega anti kostjale võlgnevuse

tasumiseks täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 08.12.2024. Kostjale edastatud teatises märkis

krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning

leping lõppeb 15. päeval. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

luges krediidiandja lepingu alates 09.12.2024 ülesöelduks.

34. Hageja selgitab, et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub

tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta

krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta

tagasi 12 võrdse tagasimaksena.

35. Krediit 524 eurot võeti kasutusele 20.11.2023, mistõttu algas tagasimaksmise periood 2023.

aasta detsembris ning krediidi tagastamise tähtaeg olnuks 2024. aasta novembris. Kostja tegi

viimase tagasimakse 16.08.2024. Seega juhul, kui tagasimakse periood oleks alanud 2023.

aasta detsembris igakuiste võrdsete osamaksetega 43,67 eurot (524/12=43,67 eurot), oleks

viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks sel juhul 12 kuud hiljem, st 2024. aasta november.

Kostja tegi tagasimakseid kokku 232 eurot, seega on kostjal täielikult tasutud osamaksed

perioodil 10.12.2023 kuni 10.04.2024 ning osaliselt 10.05.2024 osamaks (tasutud 13,65

eurot, tasumata 30,02 eurot).

36. Krediidiandja edastas 24.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 63 jj), millega

anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 08.12.2024.

Krediidiandja luges lepingu alates 09.12.2024 ülesöelduks, sest kostja ei tasunud võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise

seisuga, s.o 24.11.2024, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 10.05.2024,

10.06.2024, 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 maksetega), on

lepingu ülesütlemine 09.12.2024 jätkuvalt kehtiv. Ümberarvutuse kohaselt palub hageja

mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 292 eurot (524232). Kohtu hinnangul on hageja

ümberarvutuses esitatud põhinõue 292 eurot põhjendatud. Kohus rahuldab hageja põhinõude

osaliselt 292 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 157,31 euro (449,31292) ulatuses.

37. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 58,35 eurot, s.o põhivõlgnevuselt

449,31 eurot alates 17.08.2024 kuni 09.12.2024 (lepingu ülesütlemise päev) lepingujärgses

intressimääras 41,35% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne

intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne

intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne

määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.

Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise

ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja

intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi

lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Seega kohus jätab intressinõude rahuldamata.

38. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised

92,61 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 449,31 eurot alates 10.12.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni 09.06.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras

41,35% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku

2-25-111295

laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui

see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates

01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024, 11,15% alates 01.01.2025 ja 10,15% alates

01.07.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 292 eurot perioodi 10.12.2024 kuni 25.06.2025

eest summas 17,85 eurot (10.12.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 2,15 eurot,

01.01.2025 kuni 25.06.2025 määraga 11,15% 17,70 eurot). Seega kohus rahuldab

viivisenõude osaliselt 17,85 euro ulatuses ja jätab viivisenõude 74,76 euro (92,61-17,85)

ulatuses rahuldamata.

39. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 25 eurot VÕS §

1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 10.12.2024 kiri 25 eurot; 21.01.2025

kiri 5 eurot; 06.02.2025 kiri 5 eurot.

40. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

500 euro ja kuni 1000 eurot.

41. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuete suuruseks 600,27 eurot (449,31+58,35+92,61).

Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 2.

42. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

43. Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 25 euro

ulatuses: 21.01.2025 kiri 20 eurot; 06.02.2025 kiri 5 eurot. Kohus jätab rahuldamata võla

sissenõudekulu nõude 10.12.2024 kirja eest, kuivõrd 10.12.2024 kirja saatmise seisuga

polnud möödunud VÕS § 113 lg-s 3 sätestatud 7-päevane tähtaeg.

44. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi osaliselt üksnes

alternatiivse nõuete osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

46. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud asjaoludel on õiglane ja põhjendatud jätta TsMS §

163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

47. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus

seoses sellega, et krediidiandja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise põhimõtet

ehk krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes. Seega on tarbijale antud laenu, mille

teenindamiseks ei ole tarbija võimeline. Võlgnevusse sattumine on sellisel juhul sisuliselt

2-25-111295

vältimatu. Juhul, kui krediidiandja ei oleks kostjale vastutustundetult laenu andnud, ei oleks

tekkinud vajadust ka seadusjärgses määras võlgnevust kohtulikult sisse nõuda.

48. Seega on kirjeldatud olukorras tarbijast kostja asetamine olukorda, kus ta peaks hagi

osalise rahuldamise korral kandma mistahes hageja menetluskulusid, ebaõiglane ning

põhjendamatu. Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seega

puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 17.07.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja

eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik