4-25-2146/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.08.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2146 (2302,25,006952)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kaebuse sisu

Rihhard Iheri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-

Harju politseijaoskonna 26.05.2025 otsuse peale

väärteoasjas nr 2302,25,006952 liiklusseaduse (LS) § 224

lg 2 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

Rihhard Iher; isikukood: 39205061515; kodakondsus:

XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; varem kriminaalkorras

karistatud KarS § 424 lg 1 järgi

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond

(asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha

esitas Triinu Riigor

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 26.05.2025

otsus väärteoasjas nr 2302,25,006952, millega karistati Rihhard Iherit LS § 224 lg 2

alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

2. LS § 127 alusel on Rihhard Iher kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

3. Jätta Rihhard Iheri kaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 26.05.2025 otsusega nr

2302,25,006952 karistati Rihhard Iherit LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 5 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis Rihhard Iher

04.05.2025 kell 21.30 ajal Harjumaal, Lagedi alevikus, Kuuse tn 2A, Mäe-Hansu tee ja Kuuse

tänava vahel (liikudes Kuuse tn 2A suunas) mootorsõidukit Toyota Corolla r/n XXX isikuna,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 mg/l+-0,05 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus

Rihhard Iher LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo.

2. Rihhard Iher esitas Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ning

palub kergemat karistust, s.o rahatrahvi kohaldamist, mis võimaldatakse tal tasuda ositi.

Juhtunu osas selgitab, et kuna eelneval päeval oli tema kallimaga juhtunud õnnetus, siis ta oli

stressis ning hakkas jooma. Teo toimepanemise päeval oli ta ära joonud ainult pool õlut ning

liikuma hakkas ta alles õhtul. Kuna tema kallim oli haiglas, siis pidas mõistlikuks, et toob

kallimale kuuluva auto kesklinna tasulisest parklast ära. Koju sõites tahtis ta poest läbi minna,

kuid kohe kui poe ette jõudis, pandi aparaat juba talle lõgemete vahele. Tunnistab, et oli

purjus ning kahetseb olukorda. Leiab, et menetleja poolt saadetud otsuses on aga temast

sariroolijoodik/mõrtsukas tehtud ja leiab, et see on ülekohtune. Kirjeldab kuidas viimasel ajal

on tal karma paigast ära. Tal oli linnas kaklus ja nüüd jäi ka veel purjuspeaga vahele. Selgitab

kuidas tal tuleb nüüd mõlemat suppi samaaeg helpida. Kakluse eest on tal vajalik maksta

kahjutasu ning teha ÜKT tunde. Kuna ta töötab kaugsõidu autojuhina, siis on natukene

keeruline neid trahve tal maksta, kui ta tööd enam teha ei saa. Nõustub, et asja lahendatakse

kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses

ning leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on Rihhard Iher toime pannud enamohtliku väärteo.

Väärteoasja toimikus oleva tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükilt nähtuvalt

tuvastati menetlusalusel isikul lubatud alkoholipiirmäära ületamine, kus alkoholi sisaldus

tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,39 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05

mg/L ja tulemuseks saadi 0,34 mg/L kohta. Seega on tegemist kerge alkoholijoobega.

Alkoholitarvitamist õigusrikkumise toimepanemise päeval tunnistab Rihhard Iher ka ise

maakohtule esitatud kaebuses. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuse toodud

seisukohtadele ning ei pea vajalikuks neid korrata, kuid peab oluliseks märkida käesolevas

asjas karistusotsuse tegemisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätetest, mille

kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja

arvestanud karistust raskendavaid (puuduvad) ja kergendavaid asjaolusid (süü tunnistamine).

Menetlusalusel isikul tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi sisaldus, mis ulatus LS §

224 lg 2 sätestatud keskmise näiduni. Väärteo subjektiivse tunnusena on tõendatud

menetlusaluse isiku käitumises tahtlus. Kohtuväline menetleja, tutvunud Rihhard Iheri

kaebusega on seisukohal, et sellest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse asuda

kaebemenetluses Rihhard Iheri karistuse osas teistsugusele seisukohale kui seda on asunud

kohtuväline menetleja kohtuvälises menetluses.

Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida

liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt, mistõttu ei saa karistuse määramisel jätta

tähelepanuta ka õiguskorra kaitsmise huve. Menetlusaluse isiku tegu näitab tema ükskõiksust

ja hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse, liiklusohutusse ja kaasliiklejatesse. Sellises seisundis

mootorsõiduki juht nagu seda oli menetlusalune isik, ei ole võimeline ootamatult teele

2

ilmunud takistuse korral oma sõidukit ei peatama ega sellest ka ohutult ümber põikama,

kuivõrd tema reaktsioonikiirus ja koordinatsioon on oluliselt häiritud. Arvestades seda, et

menetlusalune isik pidi juhtimisõiguse saamiseks tegema asjaomased eksamid, millega pidi

tõendama, et ta tunneb liiklusreegleid, siis oli ta ka väga hästi teadlik sellest, et tal on ilma

eranditeta on mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitamise korral rangelt keelatud. Kui

mootorsõiduki juht seda meeles pidada ei suuda, on ta oma suhtumise tõttu liiklusnõuetesse

liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel

isikul on kehtiv karistus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras.

Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et kehtiva kohtupraktika kohaselt võimaldab

isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis

muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning

tingib ohu vältimiseks juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise. Käesolevas väärteoasjas on

tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi kogus

ületas olulisel määral lubatut ning isiku käitumine ja teda iseloomustavad karistusregistri

andmed näitavad ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et arvestades igapäevaselt meedias kajastatavate raskete tagajärgedega

liiklusõnnetuste suurt arvu peab õiguskaitseorgan siinkohal andma selge signaali, et

mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ja sellega enamohtliku väärteo toimepanemine ei

ole ühiskonnas aktsepteeritud. Rangema karistuse kohaldamisega reageerimise eesmärk on

äratada Rihhard Iheri ja ka teiste liiklejate tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, miks

juhtuvad liiklusõnnetused, milles saavad viga ja hukkuvad süütud inimesed. Rihhard Iheri, kui

korduvalt kehtivaid liiklusreegleid teadlikult ja tahtlikult eirav juht ei hinda leebema karistuse

kaudu ilmselgelt oma suutlikkust kriitilise pilguga ega tee toimepandud õigusrikkumisest

soovitud järeldusi.

Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 26.05.2025.a otsuse väärteoasjas nr 2302,25,006952

muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus

menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

3

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule

etteheidetava teo tõendatust.

8. LS § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud

alkoholi piirmäära ületades rikkumist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

9. Väärteoprotokolli nr 2302,25,006952 kohaselt juhtis Rihhard Iher 04.05.2025 kella 21.30

ajal mootorsõidukit Toyota Corolla r/n XXX Harjumaal, Lagedi alevikus, Kuuse tn 2A, Mäe-

Hansu tee ja Kuuse tänava vahel (liikudes Kuuse tn 2A suunas) isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,39 mg/l+-0,05 mg/l.

10. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi

asjaolusid ning kohtu hinnangul on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:

- tunnistaja J. L. ütlustega, mille kohaselt teostas ta 04.05.2025 kell 21.30 Lagedi alevikus,

Kuuse tn 2A juures politsei operatsiooni „Kõik puhuvad“, kui peatas sõiduki Toyota r/n XXX,

mis liikus Mäe-Hansu tee ja Kuuse tänava vahel, suunaga Kuuse tn 2A tänava poole.

Kontrollides indikaatorvahendiga sõidukijuhti, tuvastasid sõidukijuhil esmaseks joobeks 0,46

mg/l, mille järel teostas ta isikule tõenduslikualkomeetriga täiendava kontrolli;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Rihhard Iher oli isikuks, kes

juhtis 04.05.2025 kella 21.30 ajal mootorsõidukit Toyota Corolla r/n XXX ning ta kõrvaldati

selle juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis;

- tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtub, et politseiametnik J. L. mõõtis Rihhard

Iheril 04.05.2025 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, nr 9510EE (seeria nr ARTF-

0035) alkoholijoobeks 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l, s.o 0,34 mg/l;

- tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik

alkomeeter taadeldud (Dräger Alcotest, nr 9510EE, seeria nr ARTF-0035) ning

taatlustunnistuse kohaselt oli taatlus läbi viidud 16.04.2025 ning taatluskehtivuse

lõppkuupäevaks oli 31.10.2025. PPA tõendist nähtuvalt on mõõtmist teostanud

politseiametnik J. L. läbinud mõõtja koolituse. Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et

mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud

pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

11. Menetlusalune isik Rihhard Iher on enda ülekuulamise protokollile joonistanud naerunäo

ning märkinud, et on süüdi.

12. Kohtu hinnangul on eelpool märgitud tõenditega tuvastamist leidnud LS § 224 lg 2

objektiivne koosseis, s.o Rihhard Iher juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,34 mg/l, millega ta rikkus LS §

69 lg 3 sätestatud keeldu.

13. Kohtu hinnangul on Rihhard Iheri tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust.

Menetlusalune isik juhtis 04.05.2025 kella 21.30 ajal mootorsõidukit seisundis, mille kohaselt

4

ei olnud tegemist alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas

õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale, mistõttu isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru

saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma juba

üksnes elukogemuse põhjal, et tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest otsustas

ta sõidukit juhtida. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu

toime pandud kavatsetult.

14. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Rihhard

Iher on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

15. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi– karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni.

16. Kohtuväline menetleja on määranud antud väärteo toimepanemise eest Rihhard Ihrile

karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks.

17. Kaebaja taotlust –asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga, mida saaks tasuda

osade kaupa – kohus põhjendatuks ei pea.

18. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse

mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü

suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

19. LS § 224 lg 2 kohane väljahingatava õhu alkoholisisalduse vahemik on 0,25-0,74

milligrammi. Rihhard Iheril tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,34 milligrammi,

mis on vahemiku keskpaigast madalam (keskmine on 0,495 mg/l). Kohtu hinnangul pani

menetlusalune isik joobes juhtimise toime kavatsetult, kuna tuvastatud joove ei olnud

jääknähu lähedane, vaid tegemist oli juba LS § 224 teise lõike raames oleva joobe suurusega.

Sellist joobe suurust arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks, et menetlusalune isik ei

tundnud enne rooli asumist, et tal esineb alkoholijoove.

20. Tuvastatud joobe suurust, rikkumise aega ja kohta arvestades ning samuti kaebuses

kirjutatud selgitust, mille kohaselt oli menetlusaluse isiku teekond enne kinnipidamist

kulgenud juba mõnda aega, ei ole süü suurus väike, vaid jääb keskmise määra lähedaseks.

21. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust

kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega. Siinkohal märgib kohus, et karistust

kergendavaks asjaoluks on kas süü ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus selgitab, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS

§ 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna

märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele

aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast

asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist

5

ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt

süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on

toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval

juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest menetlus alune isik peeti

vahetult pärast väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli politseile väärteo

toimepanemine ja rikkuja isik teada hiljemalt pärast indikaatorvahendi kasutamist. Kaebuse

kohaselt on menetlusalune isik küll avaldanud kahetsust, kuid kohus seda kaebuses kirjeldatu

pinnalt ja ülekuulamise protokolli joonistusest lähtuvalt siiraks ei pea. Kohtule nähtub pigem,

et kahetsuse märkimise eesmärk on olnud leebem karistus. Karistust raskendavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud.

22. Kohtu hinnangul ei vastaks menetlusalusele isikule käesoleval hetkel pelgalt rahatrahvi

kohaldamine karistuse eesmärkidele. Rihhard Iher on varem juba kriminaalkorras samalaadse

teo eest karistatud, s.h on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus leiab, et käesoleval hetkel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on Rihhard

Iherile isegi soodsam karistus, kuna kohtupraktika kohaselt määratakse väga tihti joobes

juhtimise eest karistuseks nii rahatrahv kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

vähemalt kolmeks kuuks, mis on seadusest tulenev miinimummäär.

23. Rihhard Iher on selgitanud, et ta töötab kaugsõidu autojuhina ning juhtimisõiguse

olemasolu on talle vajalik. Kohtu hinnangul ei kaalu nimetatud töökoht üles ülal toodud

kaalutlusi ega tingi kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamist. Rihhard Iher pidi olema

enne rikkumise toimepanemist teadlik, et taaskord alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine

toob talle suure tõenäosusega kaasa juhtimisõiguse äravõtmise. Antud asjaolust aga ei

piisanud, et ta väärtustaks juhtimisõigust, suhtuks oma kohustustesse hoolikamalt ja hoiduks

uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.

Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele

elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta elukorralduse mõnevõrra

keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt ohustatud

kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll aga on seda teiste

isikute õigus elule ja tervisele, mida mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab.

Igasugune joove halvendab isiku võimet hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu

suureneb liiklusõnnetuse oht. Ka Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23

märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud

põhjuste hulka. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid

mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ja

teadmist, et mootorsõiduki juhtimine joobes ja seda eriti isikute puhul, kes on varem juba

samalaadse teo toime pannud, toob kaasa liiklusest kõrvaldamise.

24. Kohtu hinnangul ei kaalu kaebuse esitaja töökoha säilitamine üles kõigi teiste inimeste elu

ja vara hoidmise vajaduse. Kui kaebuse esitaja ei suuda liiklusnõudeid täita, ei saa ta töötada

kohas, mis nõuab mootorsõiduki juhtimist. Rihhard Iher pidanuks teadma, et teda võidakse

mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning et see

võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja raskendada või teha võimatuks tal tööl

käimise. Sellisesse olukorda on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Tööl käimine ei saa olla

kuidagi vastutust välistavaks asjaoluks.

6

25. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus, s.o

juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, on proportsionaalne ning vastab teo ohtlikkusele.

Karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub

õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

joobeseisundis mootorsõiduki juhid. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab

liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Kohus

peab vajalikuks märkida, et juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik

seisund lubab sõidukit juhtida.

26. Kohtu hinnangul ei ilmnenud kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega

kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest

tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse

tühistamiseks ja muutmiseks, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik

7