1-25-2949/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

7. august 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-25-2949

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi

R. R. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p

5 ja § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Mariken Arro

Süüdistatav

R. R., isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht:

XXX, XXX XXX, tel. XXX, e-post: XXX; XXX; XXX.

Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit

kohaldatud ei ole.

Seaduslik esindaja D. S.

Kaitsja

Ann Saar

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada R. R. KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ning karistuseks mõista 4 kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada R. R. KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista R. R.

liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 6 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning

täielikult täitmisele pööramata, kui R. R. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime

uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R. R. menetluskulud kokku summas 1905,30 eurot

riigi kanda.

3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel DVD plaadid

kriminaalasja juurde.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

R. R. süüdistatakse selles, et tema 10.02.2025. a kella 13:06 paiku võttis avalikult, kuid

vägivalda kasutamata Tartu linnas Riia tn 1 asuvast iDeal Apple müügisalongist võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni iPhone 16 Pro Max

väärtusega 1509,00 eurot. R. R. haaras mobiiltelefoni müügiletilt enda kätte ja jooksis

müügisalongist välja. R. R. õnnestus kuritegu lõpuni viia, sest ta läbis turvaväravad ja

turvameestel ei õnnestunud teda kätte saada. Hiljem sai kannatanu mobiiltelefoni rikkumata

kujul tagasi.

Sellise tegevusega pani R. R. toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime

pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

R. R. süüdistatakse samuti selles, et tema 22.02.2025. a ajavahemikus kell 05:00-06:30 Põlva

maakonnas Põlva vallas XXX korteris lõi rusikaga vähemalt 5-6 korral alaealisele C. A.

peapiirkonda. Mõne aja pärast viskas R. R. C. A. e-sigaretiga näopiirkonda, mis tabas

kannatanut paremale poole lõua alla, misjärel hüppas diivanil istunud kannatanule peale ja lõi

kannatanule rusikatega 3-5 korda näopiirkonda ja kägistas. Mõne aja pärast sama kortermaja

trepikojas lõi R. R. C. A. ühel korral labakäega näopiirkonda. Kehalise väärkohtlemise

tagajärjel tundis C. A. füüsilist valu ja ta ei saanud hingata.

Sellega pani R. R. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o on teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kokkuleppe sisu

KarS § 199 lg 2 p-s 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus R. R.

karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 121 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib

prokurör kohtus R. R. karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada R. R.

liitkaristuseks 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja

täielikult täitmisele pööramata, kui R. R. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

Kriminaalmenetluse kulud on kokku summas 1816,02 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 487,02 eurot, millele lisandub

kaitsjatasu kohtumenetluses, ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme

kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3

alusel jätta alaealise R. R. menetluskulud tervikuna riigi kanda, s.h kohtumenetluses lisanduv

kaitsjatasu.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav R. R. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav,

et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude,

nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse

tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R. R.

süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 ja § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt

sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

R. R. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses

487,02 eurot ja kohtumenetluses 89.28 eurot, so kokku kaitsjatasu 576,30 eurot. KrMS § 175

lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub teise astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga

alammäär 886 eurot). Seega on R. R. menetluskulude summa kokku 1905.30 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kui

nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti on võimalik sel alusel määrata

menetluskulude hüvitamine ositi. Alaealise puhul võib menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel

jätta tervikuna riigi kanda.

R. R. pani etteheidetava teo toime alaealisena ja ta on ka käesoleval ajal alaealine, kes ei oma

iseseisvat sissetulekut. Seega, arvestades eelnevat ning R. R. resotsialiseerumisväljavaateid,

nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta

kriminaalmenetluse kulud tervikuna, s.o summas 1905,30 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik