2-23-1544/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1544

Kohtuasi

E.H hagi D.H vastu 20 000 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.H 13.02.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

20 000 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

E.H

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Erkki Evart

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): D.H (isikukood

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.01.2025 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. D.H apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus D.H kanda.

4. Keelduda poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite asja juurde vastu

võtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled

kooselu 2013 suvel ja 2014 alustati ühise maja ehitamise planeerimist Rae vallas, /aadress1/.

Selle nimel tegutsesid pooled ühiselt aastate pikkuse kooselu vältel, panustades mõlemad nii

rahaliselt kui ka töö, oskuste ning teadmistega.

Hageja töötas 2016 kuni 2017 Austraalias ja kogus 46 646,87 eurot, mida kasutati osaliselt

maja ehitamiseks. Poolte ühise tegevuse tulemusel valmis 250 ruutmeetri suurune maja

aadressil /aadress1/, katastritunnusega 65301:001:4681. Kostja sai ehitusloa 01.03.2018,

ehitamisega alustati 03.07.2018. Ehitisregistri andmetel paiknevad lepingu esemel järgmised

ehitised: üksikelamu (ehitisregistri kood 120850204) ehitisealuse pinnaga 178 m2, ehitamisel,

elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 01.03.2018 on väljastatud ehitusluba, 02.07.2018 on

väljastatud ehitisteatis, kuid kasutusloa või kasutusteatise väljastamise kohta elektroonilises

ehitisregistris andmed puuduvad; puurkaev (ehitisregistri kood 220859356) ehitisealuse

pinnaga 0,1 m2, ehitamisel, elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 22.05.2018 on

väljastatud ehitusluba, 02.07.2018 on väljastatud ehitisteatis (dtl 321). Hageja töötas maja

ehitusel koos kostjaga kuni kooselu lõppemiseni ja tegi seal erinevaid töid. Kooselu

lõppemisel oli majas valmis saanud köök, I korruse põrand ning ostetud vannitoa plaadid ning

pahteldatud/viimistletud terve esimene korrus. II korrus oli välja ehitatud aga viimistlemata

(ehk kipsseinad püsti - valmis pahteldustöödeks ning nö vahepõrand maas). Valminud eramu

on kostja, kui kinnistusraamatusse kantud kinnistu omaniku ainuvalduses- ja kasutuses.

Hageja hinnangul tekkis poolte võlasuhe suuliselt sõlmitud seltsingulepinguga, millega

pooled otsustasid ühiselt ehitada maja ühiseks elamiseks. Seltsing lõppes kooselu lõppemise

tõttu 2020 aasta märtsis, millal pooled kolisid lahku ja kostja keelas hagejal majja sisenemise

ja enda panustatud osa kasutamise. Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing

likvideerida ning hagejal on õigus nõuda oma panuse tagastamist või selle võimatuse korral

(nt panustatud töö ja materjal) selle hüvitamist. Rikutud kohustuseks on takistus saada

kasutuseelist ühiselt ehitatud majast, samuti ei ole hüvitatud seltsingu lõpetamisest tulenev

võlgnevus 29 393 eurot. Kostjal on võlgnevus hageja ees, millest tulenevalt on tekkinud

maksmata aja eest viivis, samuti kahjuna on käsitletav kasutuseelis majas elukoha näol, mis

vabastanuks hageja eluruumi üürimisest. Seltsingu lõppemisel hagejale panuse tagasi

maksmata jätmise tõttu on hageja jäänud ilma rahalistest vahenditest, mis võimaldaks tal

soetada endale eluase ning on seetõttu pidanud üürima endale elamist. Tulenevalt seltsingu

lõppemisest tuleb seltsing likvideerida ning hagejal on õigus nõuda oma panuse tagastamist

või selle võimatuse korral (nt panustatud töö osas) selle hüvitamist.

Hageja peamised nõuded tulenevad kostja laenulepingu eest tasumisest (kostja eest laenu

makstud 11 000, kostja tagastanud sellest 5000, kostja võlg 6000 eurot), vastav laen võeti

kostja poolt maja ehitamiseks, kostja eest tasutud elektriarved summas 3980,19 eurot, kostja

eest sularahas tasutud arved, kus tehingus ostjaks oli ES-Balti Profiil OÜ (kokku summas

21242,48 eurot). Kuna pooled ehitasid X-kinnistul paiknevad eluhoonet koos, siis jooksvalt

tasuti ka väiksemaid arveid, mistõttu ongi antud toimikus hulgaliselt selliseid arveid, mis on

tasutud sularahas. Osad sellised sularahas makstud arved on tasutud kostja poolt, osad hageja

poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui pooled seda eraldi ei tõenda.

Kuna selliste arvete tasumist on keeruline tõendada, siis tuleb asuda seisukohale, et sularahas

tasutud arved on tasutud poolte poolt võrdselt.

Kui kohus ei rahulda hagi seltsingu või alusetu rikastumise sätete alusel, siis palub hageja

kohtul kaaluda võimalust, kas tegemist võib olla ka kulutuste hüvitamise nõudega VÕS §

1042 lg 1 järgi kui kohus on tuvastanud, et pooled ehitasid kostja kinnisasjale ühiselt maja, ka

kandsid sellega seoses kulutusi sh panustasid ühiselt maja ehitusse. Hageja hinnangul on

materiaalõiguse normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud välja toodud ja tõendatud.

Kostja kinnistul asuvale elamule hageja poolt tehtud kulutused on kostja jaoks kasulikud

kulutused. Elamu ehitus tühjale maale oli kinnistu omaniku huvides ja on tõstnud ka oluliselt

kinnistu väärtust.

Käesolevaga on kostja asunud oma kinnistut müüma, müügihind on 340 000 eurot, eeldatavalt

käib kostjale maja valmis ehitamine üle jõu. Seega on kostja rikastunud hageja arvel, mis

kulus maja ehitamiseks. Kostja rikastus selle summa võrra, mis kuluks tal juba tehtud

ehitustöödele, ehitusmaterjalidele. Kuna ehitis on kinnistu oluline osa, mida ei ole võimalik

kinnistult hageja tehtud kulutusi ära võtta, tuleb kinnistule tehtud kulutuste eest mõista

hagejale välja hüvitis 20 000 eurot. Kulutuste hüvitamise nõue tekkis ajal, mil kostja võttis

ehitise enda ainukasutusse ja keelas hagejal seda kasutada. Tegemist on kinnistu omanikule

kasulike kulutustega. Hageja nimetab alternatiivse nõude alusena ka käsundita asjaajamist

VÕS § 1018 järgi.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on hagiavaldus koostatud niivõrd

arusaamatult, et kostjale jääb mõistetamatuks, mille alusel tema vastu üldse nõue esitatud on

ning millega see on sisustatud. Täielikult jääb selgusetuks, mida peaks kohus või kostja välja

lugema hageja kontoväljavõttest 19 lehel, seostamatutest arvetest ning hageja ja kolmandate

isikute vahelisi tehinguid kajastavatest dokumentidest. Kostjal puudub seos vastavate

tehingutega. Kostja saab aru, et hageja lõppeesmärk on saada 20 000 eurot ja menetluskulude

kindlaksmääramist. Kostja vaidlustab hagejaga kooselu ja ühise tahte majanduslikult ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Kostja selgitab, et ka abieluväline kooselu ei

tekita poolte vahel võlasuhet VÕS § 2 tähenduses ning eelduslikult ei ole tegu võlaõigusliku

lepinguga VÕS § 8 lõike 1 tähenduses.

Kostja vaidlustab ehitamise väite. Hagiavaldusest tuleneb nagu hageja nõuaks kostjalt

kasutuseeliste tasumist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ei ole kinnistu kaasomanik.

Kostjale on ebaselge, milles seisneb võimalik hageja õiguste rikkumine ja kuidas

kasutuseeliste nõue kujunes.

Kostja kinnitab, et seltsingulepingut ei ole hagejaga kunagi sõlmitud. Hageja ei ole esile

toonud seltsingulepingu sõlmimise tahteavaldusi. Kinnisasja omandamise korral pidanuks

selline tahe olema vormistatud notariaalselt tõestatud lepingus. Puudub vaidlus, et antud juhul

puudub notariaalses vormis tõestatud seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka

mingis muus vormis. Väidetav seinte värvimine, fotode tegemine, vms ei ole seltsinglase

panusena automaatselt käsiteldavad; töö saab kõne alla tulla, kui seda on võimalik rahaliselt

hinnata. Ühise kodu rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on

majanduslikult kasulik, kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist.

Seltsinguvaidluste puhul on tavapärane, et pooled toovad oma panused välja. Hoolimata

asjaolust, et kostja eitab seltsingulepingu olemasolu, toob kostja välja panused, mida saab

mõistlikult tõendada st dokumentaalsetele tõenditele on kantud kostja nimi või need on nt

pangakaardi numbri järgi lihtsa vaevaga kostjaga seostatavad. Kostja panus on kokku

minimaalselt 124 733,66 eurot.

Juhuks, kui hageja väidab, et tal on mingid nõuded kostja vastu, mis seonduvad tema isaga,

siis märgib kostja, et tal on hageja isa vastu vähemalt 794, 45 euro ulatuses (tänavakivide arve

E.H kinnistule). Nõue, mis tuleneb töödest ja kostja tellitud materjalidest hageja isa kinnistul.

Kostja palub kohtul kohaldada nõudele aegumist.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 000 eurot, menetluskulud

jättis kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leiab kohus, et asja lahendamise seisukohalt ei oma

tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks. Kohtul tuleb tuvastada, mis oli pooltevahelise

seltsingu eesmärgiks. Tuginedes ülal viidatud kohtupraktikale ja poolte esitatud tõendeid ning

tunnistaja ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli 2018 (mil hakati kinnistule

elamut ehitama) sõlmitud suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli elamu ehitamine

kostjale kuuluvale kinnisasjale eesmärgiga kasutada seda poolte ühise elukohana. Kohtu

järeldust toetavad muuhulgas asjaolud, et kostja kinnistule kõnealune elamu püstitati ning

mõlemad pooled on eesmärgi saavutamiseks teinud panuseid (vt allpool).

Hageja seisukohtade ja kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja on

teinud vaidlusalusele X-kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks kulutusi kokku

summas 23 229,63 eurot. Ülejäänud hageja nimetatud panused ei ole asjakohased järgmistel

põhjendustel.

D.Õ ja D.Ü tehtud kulutuste, töö panuseks lugemiseks tuleks mh kindlaks teha, et need on

kantud hageja eest kuludena, mille tegemist saab panuseks lugeda (vt ka Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p. 24). Kuivõrd hageja ei ole toonud selgelt esile, millises

ulatuses ja milliste töötundide arvuga on hageja teinud tööd elamu ehitamisel, ei ole kohtul

võimalik siseveendumuse kohaselt hinnata hageja tööpanust elamu ehitamisel. Samuti ei ole

hageja täiendavalt põhistanud ega tõendanud seda, et D.Õ ja D.Ü tehtud kulutusi, tööpanust

tuleks lugeda hageja panuseks.

Kostja seisukohtade ja kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et kostja on

teinud vaidlusalusele X-kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks järgmised panused ja

kulutused. Kostja omandas kinnistu, 20 000 eurot, riigilõiv 18,75 eurot, notaritasud 152,62

eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on käsitleda kostja panusena kinke teel saadud

hoonestamata kinnistu väärtust 20 000 eurot.

Kohus ei käsitle seltsinguvarana kinnistut, vaid käsitleb seltsinguvarana kostja varaliselt

hinnatavat panust hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses. Hageja ei ole kinnistuga seonduva

osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kinnistu omandamiseks tehtud

rahalised kulutused. Hageja nõue ei ole suunatud ka kinnistu jagamisele, vaid elamu

ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks

kostja väite kostja panuse osas hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses summas 20 000 eurot.

Kohus möönab, et poolte poolt esitatud tõendid on osaliselt raskesti loetavad, kohus on

mõlemale poolele ka tagastanud tõendeid nende loetamatuse tõttu ja mõlemad pooled on

kohtule selgitanud, et tõendeid ei ole osaliselt ka säilinud, mistõttu on kohtul poolte panuste

täpset suurust raske (võimatu) kindlaks määrata. Kohtu hinnangul on poolte panused

arvatavasti olnud suuremad kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kostja

on vaid osaliselt tõendanud elamu ehitamisega seotud kulude kandmise ja hageja esitatud

tõendid kinnitavad siiski hageja poolt panuse tegemist elamu ehitamisse arvestatavas ulatuses.

Eeltoodu kinnitab kohtu ülal tehtud järeldust, et poolte vahel oli seltsinguleping.

Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõudele. Kuna hageja nõue on suunatud

seltsingu likvideerimisest tulenevalt panuse tagastamisele (VÕS § 603 lg 1), ei muutu see

nõue sissenõutavaks enne likvideerimise raames kohustuste kandmist (VÕS §-d 600, 602,

603; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 44). Kohus ei tuvastanud seltsingul kohustuste olemasolu.

Hageja väidete kohaselt lõppes poolte kooselu 2020 aastal (pooled kolisid lahku märtsis

2020). Hageja esitatud konto väljavõtted, vastastikused ülekanded (dtl 610-650) kinnitavad

kohtule seltsingu olemasolu kuni 2020 aasta alguseni. Hageja on esitanud kohtule 25.06.2020

maksekorralduse summas 11 000 eurot, tasumine Motomeistrid OÜ, selgitus “laen” (dtl 8) ja

maksekorralduse 04.03.2021 summas 6 000 eurot, tasumine Motomeistrid OÜ, selgitus “laen”

(dtl 9).

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooltevahelise ühise eesmärgi täitmine oleks

jätkunud peale 04.03.2021. 02.08.2021 on hageja pöördunud kostja poole rahalises nõudes.

Kostja ei ole hageja väiteid seltsingu lõppemise osas ümber lükanud. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et pooltevaheline seltsinguleping lõppes 05.03.2021 ning sellega seoses muutus

sissenõutavaks hageja nõue panuse tagastamiseks. Hageja on pöördunud kohtusse hagiga

28.01.2023, st TsÜS §-des 146 lg 1 ja 147 lg 1 sätestatud kolmeaastase perioodi jooksul.

Seega ei ole hageja nõue aegunud.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista 20 000 eurot. Käesolevas asjas ei ole võimalik

füüsilisel kujul panuseid tagastada nende olemuse tõttu (ehitusmaterjalid, ehitusteenused jmt).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et peale seltsingu lõppemist jäi seltsinguvara kostja

ainuomandisse ja kasutusse. Kuna seltsingu tegevuse tulem jäi kostjale, kuulub hagejale

hüvitamisele panuste tegemise aegne väärtus (VÕS § 603 lg 3). Seltsinguvara eeldatava

väärtuse kohta on kohtule esitatud tõend, millest nähtuvalt katab seltsinguvara väärtus

mõlema poole panused. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja on seltsingusse

panustanud rahalisi kulutusi kogusummas 23 229,63 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohus

seisukohal, et kostjal tuleb tagastada hagejale seltsingusse tehtud panused (rahalised

kulutused) hüvitades hagejale panuse tegemise aegse panuse väärtuse.

Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmiti 2018.a suuline seltsinguleping

hageja on selle raames teinud oma vahenditest rahalisi panuseid 23 229,63 euro ulatuses,

seltsing on 05.03.2021 seisuga lõppenud, seltsinguvara jäi kostjale ning hageja soovib

seltsingu likvideerimise raames oma rahaliste panuste tagastamist, rahuldab kohus hagi ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja taotletud 20 000 eurot.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kostja ei saanud aru, et ta oleks kuidagi

lepingulisesse suhtesse sattunud. Asjaolu, et hageja on peale kooselu lõppemist hakanud

arvama, et poolte vahel oli sõlmitud seltsingleping, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Pooled elasid koos elukaaslastena ja mingeid lepingulisi suhteid nende vahel ei olnud, seega

ei saa kostja ka vastavaid asjaolusid tõendada, kuna mitte kunagi ei ole pooled arutlenud ega

ka ühtegi kirja või sõnumit vahetanud, milles oleks arutlenud võimalike vastastikuste

lepingute üle.

Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, asjas ülekuulatud tunnistaja ütlused ei ole

usaldusväärsed. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata hagi aegumise.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Kolleegium leiab, et maakohtu tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt

maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse

põhjendustega, va osas, milles ringkonnakohus selgelt maakohtu tuvastatut muudab.

Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

7. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et:

-2014.a toimusid Harju maakonnas, Rae vallas, /aadress1/ geodeetilised uurimistööd (dtlk

355-366).

-Eelnimetatud kinnistu kuulus kostja isale.

-Seisuga 07.07.2015.a oli Harju maakonnas, Rae vallas /aadress1/ teostatud elamu eelprojekt.

-2016-2017 töötas hageja Austraalias, mille tagajärjel kogus üle 40 000 euro.

-30.08.2018 kinkis kostja isa kostjale Harju maakonnas, Rae vallas, /aadress1/, X-kinnistu,

see kinnistu saadi jagamise teel algsest Y-kinnistust.

-2018.a teostati kinnistul puurkaevu rajamine ja elektrivarustusega liitumine, kinnistul algasid

elamu ehitustööd.

-Suuremahulised elamu ehitustööd kinnistul toimusid 2019.a.

-Hageja osales elamu ehitustöödel.

-2020.a kevadel oli elamu ehitus pooleli, elamu esimene korrus oli enamjaolt valmis, teine

korrus oli välja ehitatud aga sisetööd lõpuni tegemata.

-Hageja väidete järgi kulus elamu püstitamiseks materjalikuluna 120 000 eurot (dtlk 667),

kostja väitel kulus elamu ehitamiseks ja kinnistu omandamiseks vähemalt 120 000 eurot.

-Pooled ei vaidle, et kinnistu väärtus 2024.a oli umbes 340 000 eurot.

8. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette vastuoluliste seisukohtade esitamist,

sest algselt leidis maakohus, et tähtsust ei ole, mis oli poolte kooselu eesmärgiks, tuvastades

seejärel, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mille eesmärgiks oli kostjale kuuluvale

kinnistule elumaja ehitamine, eesmärgiga kasutada seda poolte ühise elukohana.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu seisukohad vastuolulised. Abieluväline kooselu koos

ühise majapidamisega ei ole käsitletav seltsinguna, kuid seltsingu sätteid on võimalik

kohaldada abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetse suurema väärtusega (nt

kinnisasi) jaotamisele analoogia alusel. Kostja on ka iseapellatsioonkaebuses esile toonud, et

seltsingu sätete kohaldamise eelduseks vabaabielu kestel omandatud vara jaotamisele on: a)

mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad

majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; pooltel oli eset soetades või parendades ühine

tahe vähemalt majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seega

tuli asjas tuvastada, kas eelnimetatud eeldused olid tõendatud.

9. Ringkonnakohus leiab, et asjas leidis tõendamist seltsingulaadse lepingu (edaspidi ka

seltsing) sõlmimine. Kostja väidete järgi ei ole tema tahteavaldust seltsingu sõlmimiseks

teinud, kuid ringkonnakohtu arvates on see asja materjalidele lisatud tõenditega ja asjas

vaidlustamata asjaoludega tõendamist leidnud. Asjas ei vaielda selle üle, et poolote kooselu

ajal algas elamu ehitus, hageja aitas igati ehitusele kaasa. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja

aitas elamut ehitada, sh läbis ehitamise ajal ehitusviiimistleja õppe ja rakendas omandatud

oskusi elumaja ehitamisel. Asjas on esitatud ka fotod, millest nähtub hageja osalemine elamu

ehitusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja panustas oma raha elamu

valmimisse. Asjas üle kuulatud tunnistaja kinnitas hageja panust kinnistule rajatava elumaja

valmimiseks, sealjuures rahaliselt, tasudes vajalike ehitusmaterjalide eest.

10. Ringkonnakohtu arvates tõendavad need asjaolud seltsingulaadse lepingu sõlmimisele.

Kuigi kostja kirjalik tahteavaldus seltsingu sõlmimiseks puudub, viitas maakohus

põhjendatult, et tahteavalduse võib tuvastada ka kaudselt. Asjaolu, et kostja võttis vastu

hageja panused elumaja ehitamisel tõendab veenvalt tahteavalduse andmist.

11. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult, et tõendamist leidis hageja poolt

olulises suuruses panuste tegemine poolte eesmärgi saavutamiseks. Teatud tõendeid hinnates

leidis maakohus, et need ei tõenda hageja poolt seltsingu huvides rahalise panuse tegemist,

kuid asus ka seisukohale, et kõiki seltsingu huvides tehtud kulutusi ei ole võimalik täpselt

tagantjärgi tuvastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, tuues esile ka selle, et

hageja nõudeks oli 20 000 eurot, st kõikide seda summat ületavate panuste, sh näiteks

rahaliselt hinnatava tööpanuse ja hageja isalt väidetavalt saadud puitmaterjali maksumuse,

erinevate elamu ehitamiseks vajaminevate väiksemas mahus ehitusmaterjalide jne. ostmist

polnudki hagejal vaja tõendada, sest juba toimikus olevate tõendite alusel oli võimalik hageja

nõue rahuldada.

12. Kostja väidete kohaselt kulus kostjal kinnistu omandamiseks ja sellele elamu ehitamiseks

vähemalt 124 733,66 eurot. Samas jäid tõendamata kostja väited, et elamu ehitamiseks kulutas

ta 64 000 eurot Q.Rlt saadud laenu arvelt, sest tõendamist leidis laenu saamine 35 000 euron

suuruses summas (dtlk 379-380). Hageja väidete järgi kulus elamu ehitamiseks rahalisi

vahendeid vähemalt 120 000 eurot. Kuna asjas leidis tunnistaja ütlustega tõendamist, et maja

ehitamiseks kasutatud bauroc plokid tellis ja nende eest maksis E.H, siis ei ole kostja panuste

nimekirjas märgitud Bauroc plokkidega seotud kulud tõendatud. Osaliselt jäid kostja väited

tema poolt elamu ehitamiseks kulutatud summade osas seega tõendamata. Kostja ei väitnud,

et keegi kolmas isik tema eest elamu valmimisse märkimisväärselt rahaliselt panustas. Kuna

mõlema poole hinnangud elamu ehitamiseks kulunud summade kohta on võrreldava

suurusega, tuleb asuda seisukohale, et hageja väidetud suuruses panuste tegemine elamu

ehitusse vähemalt 20 000 euro suuruses summas leidis asjas veenvalt tõendamist. Maakohus

tuvastas põhjendatult hageja poolt olulises suuruses panuste tegemise ühise eesmärgi

saavutamiseks.

13. Ringkonnakohtu arvates on asja materjalidele lisatud tõenditega veenvalt tõendatud, et

poolte ühiseks eesmärgiks oli kostjale kuuluvale kinnisasjale elamu ehitamine ja selle hilisem

kasutamine kooselu tarbeks. Seega oli poolte eesmärgiks majanduslikus mõttes ühisvara

loomisega. Kuna eelpooltoodud seltsingu sätete kohaldamise eelduseks olevad asjaolud

leidsid tõendamist, saab vara lugeda poolte sisesuhtes ühisvaraks, kuigi asjaõiguslikult kuulub

vara kostjale.

14. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja antud laen, mis kanti üle

OÜ-le Motomeistrid, ei ole seostatav maja ehitamiseks antud panusena. Asjas puudub vaidlus,

et kostja maksis laenu hagejale osaliselt tagasi, Motomeistrid OÜ on kostjaga seotud äriühing.

Kuna kostja ei vaidlustanud, et ta on osaliselt laenu tagasi maksnud, kuid mingeid

omapoolseid selgitusi ega tõendeid laenu andmise ja osalise tagastamise asjaolude kohta ei

andnud, siis leiab kohus, et hageja rahaline panus seltsingusse on tõendatud osas, milles laen

jäi tagastamata.

15. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette seda, et kostjale Q.R poolt antud laen

jäi panusena arvestamata. Ringkonnakohus nõustub osaliselt selle etteheitega. Kostjale

väidetud laenu andmine 65 000 eurot ja selle elamu ehitusse panustamine jäi väidetud ulatuses

tõendamata. Nagu eespool esile toodud, leidis tõendamist, et Q.R andis laenu 35 000 eurot

ning eelduslikult kulus see elamu ehituseks nagu ka hageja panusena tema poolt kostjale

antud, kuid tagastamata jäänud laen.

16. Asjast nähtuvalt on seltsing lõppenud, sest ühise eesmärgi jätkumine, ühiselt ehitatud

elamu kasutamine poolte lahkhelide tõtttu enam võimalik ei ole. Pooled ei vaielnud

menetluses selle üle, et seltsingul kohustused kolmandate isikute ees puuduvad. Asjas ei

vaielda ka selle üle, et vara väärtus oli seltsingu lõppemisel suurem, kui seltsinglaste

väidetavad panused kokku. Seega rahuldas maakohus põhjendatult hagi.

17. Ringkonnakohus ei nõustu kostja arvamusega, et asjas ülekuulatud tunnistaja ütlused on

ebausaldusväärsed. Ringkonnakohtu arvates on tunnistaja ütlused konkreetsed ning need

riimuvad hageja esile toodud asjaolude ja esitatud teiste tõenditega. Kostja etteheited tõendite

ebaõige hindamise kohta on alusetud. Ainuüksi asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei

nõustu, ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagi oli aegunud. Isegi kui arvata aegumise

algust poolte kooselu lõppemisest 2020.a kevadel (apellatsioonimenetluses kinnitas kostja, et

pooltel oli kooselusuhe), siis ei olnud hagi esitamisel 2023.a jaanuaris 3 aastane aegumise

tähtaeg möödunud.

19. Mõlemad pooled esitasid apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et

nende vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 652 lg 4 alusel, sest pooltel puuduvad veenvad

põhjendused hilinenult esitatud tõendite juurdevõtmiseks.

Menetluskulude jaotus

20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud

apellatsiooniastmes jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab

rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/