3-24-2820/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2820 Määruse kuupäev 6. august 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi J.Z kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16. juuli 2024. a otsuse nr P6- 2024-592875 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja  J.Z Vastustaja  Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2820 menetlus. 2. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Halduskohtu menetluses on J.Z kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 16. juuli 2024. a otsuse nr P6-2024-592875 tühistamiseks. Vaidlusaluse otsusega lõpetati kaebajale eestkostetava lapse toetuse maksmine alates 1. augustist 2024. 2. SKA esitas 29. juulil 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. SKA põhjendas, et vaidlusalune 16. juuli 2025. a otsus nr P6-2024-592875 on SKA 3. aprilli 2025. a otsusega kehtetuks tunnistatud ning kaebajale on eestkostetava lapse toetus määratud alates 1. augustist 2024 ja toetuse summad on tagasiulatuvalt 8. aprillil 2025 välja makstud. KOHTU SEISUKOHT 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 4. Praegusel juhul on vastustaja 3. aprilli 2025. a otsusega nr P6-V2025-120366 vaidlustatud 16. juuli 2024. a otsuse nr P6-2024-592875 kehtetuks tunnistanud ja 3. aprilli 2025. a otsusega nr P6-2025-800748 määranud kaebajale eestkostetava lapse toetuse alates 1. augustist 2024 kuni 9. septembrini 2025. Seega on kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi

saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. 5. Tulenevalt HKMS § 152 lõikest 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 6. Kohus ei pea juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest antud juhul vajalikuks küsida kaebaja seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku osas, kuna on ilmselge, et menetluse jätkamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. 7. Kohtu hinnangul ei aita vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitsele tulevikus kaasa. SKA on määranud kaebajale eestkostetava lapse toetuse 1. augustist 2024 kuni 9. septembrini 2025. Kohus selgitab siinkohal, et lähtuvalt tsiviilasjas nr 2-16- 12407 tehtud Viru Maakohtu 10. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni punktist 3 on kaebaja ajutiseks eestkostjaks oma lapselapsele kuni 9. septembrini 2025, seega on kaebaja õigustatud eestkostetava lapse toetust saama kuni 9. septembrini 2025. Vastustaja väitel on kaebajale ka tagasiulatuvalt makstud saamata jäänud toetuste summad. Kohtul ei ole alust SKA väites kahelda. Pole mõistlikku põhjust arvata, et SKA edaspidi kaebajale tema eestkostjaks olemise ajal eestkostetava lapse toetust ei maksaks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajal olla preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks. Niisamuti ei saa kaebajal olla ka rehabiliteerivat huvi tuvastamisnõude esitamiseks, kuna vaidlustatud otsus ei kujuta endast etteheidet kaebajale. Tuvastamisnõuet ei saa esitada ka hilisema kahjunõude ettevalmistamise eesmärgil (HKMS § 45 lõike 2 teine lause). Samuti pole kaebaja asjas kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmiseks võiks olla vajalik menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Seega puudub kaebajal ilmselgelt vajadus tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust minna üle tuvastamisnõudele. 8. Eelnevat arvestades tuleb praeguse asja menetlus HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetada. 9. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2). 10. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt HKMS § 109 lõikest 2 otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja ja vastustaja oleksid menetluskulusid kandnud (lisaks kaebajale kaebuse allkirjastanud isik ei ole kaebaja esindaja, vaid kaebaja lapselapsele tsiviilasjas nr 2-16-12407 riigi õigusabi korras määratud esindaja), mistõttu puudub vajadus menetluskulude jaotamiseks ja väljamõistmiseks. 11. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)