2-25-770/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-770

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 06. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-770

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R-R V vastu

võlgnevuse nõudes

908.74 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline

esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: R-R V (isikukood XXX, elukoht: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 06. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R-R V hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 500 (viissada)

eurot (sh tarbijakrediidilepingust nr L89007835736 tulenev põhinõue).

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 26.93 eurot, haldustasu 22 eurot, sissenõudmiskulude

40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 229.81 eurot ja viivise alates 17.01.2025 kuni

põhinõude summas 500 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas osas.

4. Jätta menetluskulud 55% ulatuses kostja ja 45% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt R-R V hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku

summas 274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot ja 18 senti (so 55% riigilõivust 245

eurot ja õigusabikuludest 253.50 eurot).

5. Välja mõista kostjalt R-R V hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (274.18 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1 (8)

2-25-770

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 140 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.01.2025 Viru Maakohtule hagi R-R V vastu põhivõlgnevuse

500 eurot, intressi 26.93 eurot, haldustasu 22 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 229.81 eurot ja edaspidiste viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi

märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja R-R V (edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 18.02.2022

tarbijakrediidilepingu nr. L89007835736, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Lepingu

kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,28% aastas ja intressimäär 18% aastas. Kostja kohustus

lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.06.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 28.06.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS I

loovutas 30.06.2022 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

2. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022 – 15.08.2023. Kostjalt laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 500 eurot.

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu

põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 18% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o

15.03.2022 kuni ülesütlemiseni eelnenud 4. osamakseni s.o 15.06.2022 summas 26,93 eurot. Kostja

intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 26,93 eurot.

4. Vastavalt 18.02.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 5.50 eurot kuus. 28.06.2022.a.

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.03.2022 - 15.06.2022 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 22 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 22

eurot.

2 (8)

2-25-770

5. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa

40 eurot kujunemine: 14.07.2022. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 02.08.2022. a teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.10.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500 eurot lepingu ülesütlemise päevale

järgnevast päevast alates s.o 29.06.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.01.2025

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 18% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas

229,81 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 500 eurot kuni selle kohase

tasumiseni alates 17.01.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 18% aastas.

7. VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes

VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49

ja § 50 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8

puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt

teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima

läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale

ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist

lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018

kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada

teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada

asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus

järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise

käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist

asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija

kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid

seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda

kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale

ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud

hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole

suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab

krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma

isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate

tagajärgede eest. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Seega on hageja tõendanud, et

on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja

3 (8)

2-25-770

majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

8. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 500 eurot, intressi 26.93 eurot, haldustasu 22 eurot, sissenõudmiskulud

40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 229.81 eurot ja viivise alates 17.01.2025 kuni põhinõude

summas 500 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas. Lisaks palub hageja välja

mõista menetluskulud summas 752 eurot, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 507 eurot ning

viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

10. Viru Maakohus võttis 16.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX,

kuid materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale aadressile XXX, kuid materjalid

tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale aadressile XXX saadetud materjalid tagastati

kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid elektroonilisele aadressile

XXX, kuid kinnitus puudub. Kostja telefon 56842824 on ajutiselt suletud. Kostjal puudub kehtiv

töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti 05.06.2025 vastuse kohaselt isikuga R-R V vesteldud telefoni

teel 05.06.2025a., milles isik väitis oma elukohaks XXX Isiku tel.nr. XXX ning e-post XXX.

Kohtu poolt menetlusdokumentide samale aadressile saatmise teel on need tagastatud kohtule

märkega „Saaja ei viibinud kohal“. Seega toimetas kohus kohtudokumendid kostjale kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 12.07.2025. Kirjalikku

vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks

vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

12. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

4 (8)

2-25-770

14. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) AS I ja kostja sõlmisid 18.02.2022 krediidilepingu nr L89007835736 summale 500 eurot,

intressimääraga 18% aastas, krediidi kulukuse määr 49.28%, tagasimaksed iga kuu 15. kuupäevaks,

tagasimaksete arv 18, osamakse suurus 37.39 eurot, lepingutasu 0 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 500 eurot.

4) Kostja ei krediidilepingu katteks teinud põhiosa tagasimakseid;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates märtsist 2022. a, seda vähemalt kolme,

märtsi, aprilli ja mai osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 06.06.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 28.06.2022 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 28.06.2022.

15. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

5 (8)

2-25-770

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Kohus märgib, et seadus küll ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja

vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et

krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

6 (8)

2-25-770

19. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

20. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil intressimäär alates 18.02.2022 kuni 28.06.2022 0% aastas.

21. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 500 eurot. Tagasi ei ole põhinõude katteks makseid

tehtud. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 28.06.2022 ning nimetatud ajast on

muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest

tasumata järelikult 500 eurot. Seadusjärgne intress (alates 19.02.2022 ehk krediidi kasutusele

võtmisele järgnevast päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 28.06.2022 on summas 0 eurot. Kostjalt

tuleb seega hageja kasuks välja mõista üksnes põhinõue summas 500 eurot.

22. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 500 eurot. Võlgnevus

muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda

sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

23. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja

vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja

hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka

sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude

sissenõudekulu 40 euro ja laenuhaldustasu 22 euro väljamõistmiseks.

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 500 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

7 (8)

2-25-770

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 55% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 55%

kostja ja 45% hageja kanda.

26. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 245 eurot ja

õigusabikulud 507 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja

poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu.

Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3

tunni ulatuses, so summas 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne

hagiavaldus on sisuliselt küll 9-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis,

menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei

ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1

tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu

hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3 tunni mahus

mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse

hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja

vajalik ajakulu 1.5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud

andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 253.50 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu hagiavalduse esitamisel 16.01.2025 summas 245 eurot. Menetluskulud kokku on seega

summas 498.50 eurot, s.h riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot. Menetluskulude

jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 55% 498.50 eurost, so 274.18 eurot.

27. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)