2-25-109237/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-109237

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K Ii vastu võlgnevuse

666,75 eurot, intressi 81,63 eurot, lepingutasu 15 eurot,

sissenõudmiskulude 40 eurot ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

971,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja K I (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K Iilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 666,75

eurot ja seisuga 22. mai 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 43,87 eurot.

3. Välja mõista K Iilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt

(666,75 eurolt) alates 23. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded K Iilt intressi 81,63 eurot,

lepingutasu 15 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot väljamõistmiseks.

5. Toimetada otsus K Iile avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 18% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 82% ulatuses

K Ii kanda.

2. Jätta K Ii menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

3. Välja mõista K Iilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 282,90 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Iil tasuda Aktiva Finance Group

OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse

edasikaebamiseks.

Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine

lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on

täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. AS xxx (esialgne võlausaldaja) ja K I (kostja) sõlmisid 07.06.2024 järelmaksulepingu nr xxx,

mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,08%

aastas ja intressimäär 16% aastas. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 1. osamaksest,

s.o 20.07.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.10.2024. Seega oli kostja

võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. AS xxx loovutas 31.10.2024 kostja

vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja

soetas lepingu alusel kauba maksumusega 901,75 eurot. Esialgsele võlausaldajale ei ole kostja

tagasimakseid teostanud. Peale lepingu ülesütlemist on kostja hagejale makseid teinud summas

235 eurot.

Kohtu selgitused

2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le

1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka

juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41

sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

kohustust. Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotluse, mille kohaselt on kostja sissetulek

2600 eurot kuus ning igakuised kohustused 0 eurot kuus. Sellelt ega esitatud hagiavaldusest ei

nähtu, et kostjalt oleks küsitud olemasolevaid finantskohustusi, igakuiste majandamiskulude

suurust või infot ülalpeetavate kohta. Üksnes laenutaotlusest ei piisa, et VÕS § 4034 kohast

vastutustundliku laenamise kohustust järgida.

5. 09.06.2025 esitas hageja kohtule vastuse, milles on seisukohal, et laenuandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa

666,75 eurot (901,75-235) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o.

alates 26.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.05.2025 lepingujärgses

viivisemääras 16,00% aastas.

6. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata

hageja nõuded lepingutasu, intressi ning sissenõudmiskulude saamiseks. Hageja ei ole nõude

ümberarvestuses intressi arvestanud. Seega jääb hageja poolt lepingujärgse intressimäära alusel

hagis esitatud intressinõue rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda

sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada

analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei ole

kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS §

113 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras võlasummalt 666,75 eurot.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-

s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab

kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks

jätta menetluskulud 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostja kanda.

9. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 358 eurot. Kohtu hinnangul

on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades

ka asjaolu, et kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt

välja mõista hageja õigusabikulusid 358 euro ulatuses. Seega on kohtu hinnangul hageja

lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud summas 100 eurot.

Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab kostja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

10. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 82% hageja põhjendatud menetluskuludest (345

eurot), millele vastab summa 282,90 eurot.

11. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

13. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult

kätte toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)